Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
kae1 kae R S Lä u Tõs,
Vän KPõ TaPõ I u Hls Nõo TMr Ote Krl(
kai) (silmahaigus) mu poeg oli kaes Jõe;
sel one kaed `silmidel VNg;
kaed ep saa kedagid ära, seda peab `tohter `leikama Jäm;
Mis ta änam näeb, `silmadel aĺl kae peal Pöi;
puhusivad kõvasi ihet ja pienikest `sukrud puoli piĺliga `silma, siss ta sõi selle kae ää;
luomale sülitati `silma kui kae oli HJn;
silmale kasvab kae `piale, kui äda suab JMd;
inimene oma kusega on ära `arstind, valasin `lamba `siĺma, sie sõi kae ää;
mul omalgi kae mitu `korda siĺma pial käind Kad;
suure tsõõriku silma, aga kae olli `pääle kasunu Ote;
obõsõl lõigatõss kaid silmä päält Krl Vrd kaal4,
kaane,
kahe4,
kahle4,
kaede1,
kale1,
kalu1
kae2 kae Pöi Kse Han Var Mih PJg, g kae Muh Hi Rap, g `kaeda PJg Kse kade kae inimese katel ei kee `rasva Muh;
vaadab kae selmaga Emm;
jah `seuke kae inimene, kis `vaatab su looma `piale, et selle loomal oo siis üks viga Kse;
Naa kae ja ihnus, et ei anna teisel inimesel kibi kua piad `peksa Han;
üks kae ja sańt inimene, ees ea ja taga persi `lõikab su `kaela PJg ||
paha, ebameeldiv ma ei taha, et ta sedasi sabaga `mööda `sääri lööb, see nii kae Rap Vrd kahe2
kee1 n, g kee p -d S L/
ki̬i̬ Hää/
Nis Juu HJn Lai; n, g kie p -d Hlj VNg Jõh Ris Kei Hag Kos Amb ViK; n, g ki̬i̬ p -d I;
kesi g kee p -d Muh;
kesi g kee p kett Muh Hi1. köie, lõnga, patsi jne keere, säie kolme `keega pat́s Ans;
keera kööve kee `kinni,
köis lammub tükkis εε Khk;
takust tehasse eie kööve kee jaoks `valmis;
Ohjad olid kolme keega,
köis viie keega Pöi;
vahel `keerti piitsa veel kanepitest,
mitu kett `pandi kokku;
kard `keega `neatati `paelu,
kard keed `pandi `lõngade vahele,
siis `kiiskas Muh;
paelad olid kolme `keega Vig;
köiel `tehti eies,
kui keer `piale `löödi,
siis oli köie kee,
kui need keed kokku `löödi,
siis tuli köis;
mida `rohkem `keesid kokku lüiatse,
seda tugevam köis saab Kse;
Põõnusepael oli kahest keest keerutatud `pastlipael Han;
enne `tehti takudest need keed pööra pial `valmis;
kahe `keega oo keerutud ja kolme `keega juba oo naaritsetud Tõs;
`pastla paelad o kibas kui üks kee oo lõdvem;
ma naaritse `paela kolme neĺla `keega Aud;
kolmest kiest löng on kolme `korne Ris;
`laia `paela `tehti `kümne `keega Nis;
`enne kierutatakse kied `valmis ja siis neist `kiedest `tehtakse köis `mitme kortselt aga tahetakse Kad;
kolme `keega plet́t Lai2. ehtekett, kaelakee `ennevanast lükkiti keik obe `rupla tükkid kie sise,
`üöldi `kannaga `rupla tükki VNg;
Pani uuri suure pitka `keega `kaola Emm;
piiskopidel oo `keega rist `kaelas Tor;
kie `tehti naeste pika `juustest kui ilusad `juused olid,
siss oli kie nagu kuld Hag;
keede lõngid tulid üsnä üle rinna Juu;
elmed on ja kaalakeed,
edemält `kańti `mussa siidi`paala kaalan,
eks näid `keesid õle `kõikisugusid Kod Vrd keed,
keerd,
keere,
kei,
kesi
kee2 kee Khk Rei Phl Mar, kie Jõe VNg Lüg Jõh Lei(ḱee), ke Lüg Jõh Räp; g kene p ked|a (-ä) VNg Lüg Jõh, g `kinka Lei. Lausefoneetiliselt koos dem-pron: `kiese VNg(`keese) Lüg Jõh van, pron kes
1. int-pron (otseses küsimises hrl küsilause algul) minä küsin, kie nie olid; kie `teile `maksab seda `käiku VNg; kene sie siga õli Lüg; No kie pagan sene menema vei?; No `kiese nüüd õli, aga siin tuas just `rääkis Jõh
2. (vormilt jaatavates, sisult eitavates hüüd- või jutustavates lausetes) Kie seda enamb tiab; No `kiese `mulle õppetas; No kie `vihmaga [kartuleid] noppib, sai vähägi magada Jõh
3. rel-pron (alustab kõrvallauset) a. (isikutest, olenditest) kes `tuntud inimine on, aga‿n tõhi `üellä kie on; kie vana ei `praavita, sie uut ei saa; õles `ükski õlemaie kie `mulle vie `tilka suu `pääle `tuosises ja `andases; `rauvad kelisevvad all [hobusel] kie `jalgu kokko taob Lüg; Kenel õli `näitusest üks mies majas, sie õli kevade tüä ajal oma kaks nädäla mõnikõrd `vuaris Jõh; peremes, kee `enne sene koha pεεl `olle Phl; kilõt `sü̬ü̬di rõõsa piimäga ehk ke taht pańd `võidu sisse Räp || (muutunud mõttekäigu tõttu pealause vormiliselt puudub) Kenel ei õld jõge ega `allika ligidal, kuhu `vankrid `sisse vedada, siis `viedi `vankrid `kaivu `juure Jõh; kee valla majas oo `võlgu need riigimaksod. siis võla`nõudja tuleb raamat käe ja nõuab kätte Mar b. (esemetest, asjadest) mis `pargitu taul, kie `pargis `pieti Lüg
4. ind-pron kene `põlvest juo on ikke sedä`muodi õld Lüg; Sie mägi on siin jua tia kene `põlvest ja sie nimi ka; Ja `kiegi ei tia enamb kas õli tämä enamb sääl sies vai kie tiab kie õli Jõh; kene aeg kaua [aega] kene aig `uotada, pitk aig Lüg; Kene aja pera siis `alles mina vahin ja `tunnustan Jõh
5. (distributiivne pron) mõni, üks - - teine `saivad siis `palga, kie sai kaks `rupla, kie sai kolm Lüg
koe1 TLä int ennäe, kae talvõ ajal vahel üteldi, et koe, `täämbä om `õigõ `loiskõ ilm Ran
käe käe,
kää Hlj eP(
kεε S)
I. adv 1. valduses, kasutusel, olemas keik asi läheb ukka mis kεε sandiks läheb;
`päitsed pole mo kää täna olnd Khk;
Korvid on keik kää,
kadund pole ühtegid;
See ju vana kää keind (kasutusel olnud) riist juba;
`kessel aga jalad kεε on,
mis siis viga `kεia Kaa;
Kui vähegi `tamme kää oli,
siis `tehti ikka [tuuliku] aripuu tammest;
Kes vähegi peremees oli,
sellel seisis öks sulane oort `aasta `viiti kää Pöi;
taal suured maad kεε Käi;
tä mõja inime,
tääl kardulid ja `kõike käe küll;
rikkus `otses,
`vaene,
põle käe kedägi Vig;
Oia see labidi oma kää Han;
Mis viga ninastada,
ku küll käe on Hää;
vanemal vennal oli ikke suur koht kää VMr;
`mõisa kää olid ni̬i̬d maad Pal;
oles sul sedä `aega käe oleva;
isä aeg `oĺli ta (tubakakast) käe (tarvitusel), miu aeg on ta `seisnud mud́u mälestusess Vil || (tööhobusest) see pole veel kεε kεima obu,
sälg alles Khk;
kolm kää käima obust (teised on välja õpetamata); kaks obust ikka käisid kää (tegid tööd) Vll;
kolm `olli käe `köijad oost,
üks `olli sälg Muh 2. (märgib mingis seisukorras, olukorras, mingites tingimustes olekut) taal on kitsas kää Jäm;
mureta elu kεε,
mis taal viga Khk;
äda `varsti kää Krj;
Vanadus on kää,
tee änam midagi Pöi;
minul o paergust teris käe Muh;
üsna tüdimus kää Mär;
kui suurem kitsas käe oo,
siis `naabrid tulad jälle `meitele abisse Mih;
`püśti äda kää Ris;
tulel suur võim kää Kei;
`puudus kää Juu;
tüdrukul on `püsti äda kää JMd;
`ongi näĺg kää Äks;
minnes `oĺli ädä käe,
tuul `oĺli nõnda maru Vil ||
ta `sõitis nii tulist et,
`vankre rattad `kiunsid käe KJn3. kätte saadud; saavutatud lähäd üle `kopli ja siis o Tulesu [talu] kää Mus;
Selle lehmal on ikka `kerge sünnitus olnd,
`korda kaks kaŋŋutab ja on kää;
Nii laiad lauad olid,
kaks `lauda ja ukse `laius oli kää Pöi;
tal kasu kää,
mis ta `naiste kääst `püides Phl;
`käärbud kεisid `rinki niikaua kui `kanga `laius kää on Rid;
`kinda pikus käe,
aeg oo ahendama akata Vig;
Siss laud (laod = kood) ikki ratastrinki - - niikavva ku säär käe (sukka kududes) Hää 4. (ajaliselt) saabunud, tulnud või vahetult ees mai on kää juba Ans;
`pöimisid `pääle üksteśt sönni kut `löömine oli otsaga kää Krj;
`jälle rahutimad aad kää Jaa;
Kui udu korra maha eidab ja `jälle öles veab on vihm kää Pöi;
nüid oo ju ammu `põlgaaeg käe Muh;
rugi `leikamene `varsti kεε Käi;
nüid juba sui käe Vig;
kaessa`kümne teine `aasta kää (saab 82-aastaseks) Lih;
Puari päävä päräst eenätüe lõpõtus käe Khn;
surma käsk käe Vän;
suurt valu ei ole,
aga ta juba akatus kää Ris;
`õhta oli kää Tür;
kevade vetelagu aal on ikke ots käe,
põdurid siis ikke surevad Kad;
kanad eila sabitsesid ja näe vihm `ongi käe VJg;
no mina olen neid `möldrid siin ära seitse tükki pidand,
kahessas on kää Äks;
vanaduse päeväd on käe KJn ||
`lasvad siis na `valju [laulu] et karimine käe Tõs5. selge (millegi oskamisest) Meite lapsel oo lugu kää,
oskab lugeda Kaa;
lugemene oli mool `ammu kεε Käi; [lambad] `tahtvad üle üpata,
kus madalam aed oo,
korra amet kää MärII. postp1. kellegi valduses, omanduses, kasutada maa`ilma kruńt on jo tema kää Hlj;
maad `möisate kεε;
ühe korra on ühe kää,
teise korra on teise kää `tuupida (halvast töölisest) Khk;
nad (vorstid) olid - - ikka apud küll nende kεε Rei;
jumala sõna liigob inimeste käe Mar;
minu käe olid viinad Kir;
sinu käe ei `kesta mette `keegi Kse;
see maa oo `metme riigi käe olnd Mih;
kõik raha mu käe Aud;
koht oli nende kää pooletera pial HMd;
vabadiku lehm old pere`rahva kää sööma peal;
see asi on nüid `kohtu kää (kohtusse antud) Juu;
se oli kõik `mõisnikude kää se Paĺtimaa Pee;
`mõisa kää olid ni̬i̬d maad Pal2. millegi mõju, toime all; millegi mõjul, toimel kas `seisas `terve `aasta pääva (päikese) kää,
ta‿s lεhe teist nägu (potisinisest värvist) Ans;
loomad `ambuvad jänu kää;
ta `aiguse kää nenda εε löppend Khk;
süĺt kallerdab külma kää ää Kär;
pole suure mere kää tormiga nalja asi `olla Mus;
sörmed jäävad külma kää `künti Jaa;
`kange valu käe maas karis Muh;
tuule kεε vöivad rugikörred `lönki küll `murduda Käi;
ärä näbräständ üsnä `niiske käe Vig;
`Riästäd akkavad päävä käe `tjõlkma Khn;
lootsik õõtsub tuule käe Vän;
Judrad `paisusid kaste käe `lõhki Hää;
tukkusin `päikese kää Amb3. kellegi võimuses, meelevallas ma akka karima kärbeste käe Muh;
ma olen pulli käe olnd Vig; [ta] lõuan nende käe naa et Kir;
lehm tańsib kärbeste kää,
ei lase `lüpsta Koe ||
see jutt on ilma kää laial Khk 4. kellegi tehes raudlukid,
nee‿s ole ta (varga) kää midagid [lahti teha] Jaa;
Kibe mees oli leki katust `lööma,
see‿s ole ta käe midagi Pöi;
minu kää läks see kudumine `äśti edasi Rid;
see ei lähä edassi ta käe Mär Vrd käen,
käes