[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

kae1 kae R S u Tõs, Vän KPõ TaPõ I u Hls Nõo TMr Ote Krl(kai) (silmahaigus) mu poeg oli kaes Jõe; sel one kaed `silmidel VNg; kaed ep saa kedagid ära, seda peab `tohter `leikama Jäm; Mis ta änam näeb, `silmadel aĺl kae peal Pöi; puhusivad kõvasi ihet ja pienikest `sukrud puoli piĺliga `silma, siss ta sõi selle kae ää; luomale sülitati `silma kui kae oli HJn; silmale kasvab kae `piale, kui äda suab JMd; inimene oma kusega on ära `arstind, valasin `lamba `siĺma, sie sõi kae ää; mul omalgi kae mitu `korda siĺma pial käind Kad; suure tsõõriku silma, aga kae olli `pääle kasunu Ote; obõsõl lõigatõss kaid silmä päält Krl Vrd kaal4, kaane, kahe4, kahle4, kaede1, kale1, kalu1
kae2 kae Pöi Kse Han Var Mih PJg, g kae Muh Hi Rap, g `kaeda PJg Ksekade kae inimese katel ei kee `rasva Muh; vaadab kae selmaga Emm; jah `seuke kae inimene, kis `vaatab su looma `piale, et selle loomal oo siis üks viga Kse; Naa kae ja ihnus, et ei anna teisel inimesel kibi kua piad `peksa Han; üks kae ja sańt inimene, ees ea ja taga persi `lõikab su `kaela PJg|| paha, ebameeldiv ma ei taha, et ta sedasi sabaga `mööda `sääri lööb, see nii kae Rap Vrd kahe2
kee1 n, g kee p ‑d S L/ki̬i̬ Hää/ Nis Juu HJn Lai; n, g kie p ‑d Hlj VNg Jõh Ris Kei Hag Kos Amb ViK; n, g ki̬i̬ p ‑d I; kesi g kee p ‑d Muh; kesi g kee p kett Muh Hi
1. köie, lõnga, patsi jne keere, säie kolme `keega pat́s Ans; keera kööve kee `kinni, köis lammub tükkis εε Khk; takust tehasse eie kööve kee jaoks `valmis; Ohjad olid kolme keega, köis viie keega Pöi; vahel `keerti piitsa veel kanepitest, mitu kett `pandi kokku; kard `keega `neatati `paelu, kard keed `pandi `lõngade vahele, siis `kiiskas Muh; paelad olid kolme `keega Vig; köiel `tehti eies, kui keer `piale `löödi, siis oli köie kee, kui need keed kokku `löödi, siis tuli köis; mida `rohkem `keesid kokku lüiatse, seda tugevam köis saab Kse; Põõnusepael oli kahest keest keerutatud `pastlipael Han; enne `tehti takudest need keed pööra pial `valmis; kahe `keega oo keerutud ja kolme `keega juba oo naaritsetud Tõs; `pastla paelad o kibas kui üks kee oo lõdvem; ma naaritse `paela kolme neĺla `keega Aud; kolmest kiest löng on kolme `korne Ris; `laia `paela `tehti `kümne `keega Nis; `enne kierutatakse kied `valmis ja siis neist `kiedest `tehtakse köis `mitme kortselt aga tahetakse Kad; kolme `keega plet́t Lai
2. ehtekett, kaelakee `ennevanast lükkiti keik obe `rupla tükkid kie sise, `üöldi `kannaga `rupla tükki VNg; Pani uuri suure pitka `keega `kaola Emm; piiskopidel oo `keega rist `kaelas Tor; kie `tehti naeste pika `juustest kui ilusad `juused olid, siss oli kie nagu kuld Hag; keede lõngid tulid üsnä üle rinna Juu; elmed on ja kaalakeed, edemält `kańti `mussa siidi`paala kaalan, eks näid `keesid õle `kõikisugusid Kod
Vrd keed, keerd, keere, kei, kesi
kee2 kee Khk Rei Phl Mar, kie Jõe VNg Lüg Jõh Lei(ḱee), ke Lüg Jõh Räp; g kene p ked|a (‑ä) VNg Lüg Jõh, g `kinka Lei. Lausefoneetiliselt koos dem-pron: `kiese VNg(`keese) Lüg Jõh van, pron kes
1. int-pron (otseses küsimises hrl küsilause algul) minä küsin, kie nie olid; kie `teile `maksab seda `käiku VNg; kene sie siga õli Lüg; No kie pagan sene menema vei?; No `kiese nüüd õli, aga siin tuas just `rääkis Jõh
2. (vormilt jaatavates, sisult eitavates hüüd- või jutustavates lausetes) Kie seda enamb tiab; No `kiese `mulle õppetas; No kie `vihmaga [kartuleid] noppib, sai vähägi magada Jõh
3. rel-pron (alustab kõrvallauset) a. (isikutest, olenditest) kes `tuntud inimine on, aga‿n tõhi `üellä kie on; kie vana ei `praavita, sie uut ei saa; õles `ükski õlemaie kie `mulle vie `tilka suu `pääle `tuosises ja `andases; `rauvad kelisevvad all [hobusel] kie `jalgu kokko taob Lüg; Kenel õli `näitusest üks mies majas, sie õli kevade tüä ajal oma kaks nädäla mõnikõrd `vuaris Jõh; peremes, kee `enne sene koha pεεl `olle Phl; kilõt `sü̬ü̬di rõõsa piimäga ehk ke taht pańd `võidu sisse Räp | | (muutunud mõttekäigu tõttu pealause vormiliselt puudub) Kenel ei õld jõge ega `allika ligidal, kuhu `vankrid `sisse vedada, siis `viedi `vankrid `kaivu `juure Jõh; kee valla majas oo `võlgu need riigimaksod. siis võla`nõudja tuleb raamat käe ja nõuab kätte Mar b. (esemetest, asjadest) mis `pargitu taul, kie `pargis `pieti Lüg
4. ind-pron kene `põlvest juo on ikke sedä`muodi õld Lüg; Sie mägi on siin jua tia kene `põlvest ja sie nimi ka; Ja `kiegi ei tia enamb kas õli tämä enamb sääl sies vai kie tiab kie õli Jõh; kene aeg kaua [aega] kene aig `uotada, pitk aig Lüg; Kene aja pera siis `alles mina vahin ja `tunnustan Jõh
5. (distributiivne pron) mõni, üks ‑ ‑ teine `saivad siis `palga, kie sai kaks `rupla, kie sai kolm Lüg
kee3 → kesi1
koe1 TLä int ennäe, kae talvõ ajal vahel üteldi, et koe, `täämbä om `õigõ `loiskõ ilm Ran
koe2 → kude
koe3 → kohe2
koe4 → kohe3

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur