[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

kae1 kae R S u Tõs, Vän KPõ TaPõ I u Hls Nõo TMr Ote Krl(kai) (silmahaigus) mu poeg oli kaes Jõe; sel one kaed `silmidel VNg; kaed ep saa kedagid ära, seda peab `tohter `leikama Jäm; Mis ta änam näeb, `silmadel aĺl kae peal Pöi; puhusivad kõvasi ihet ja pienikest `sukrud puoli piĺliga `silma, siss ta sõi selle kae ää; luomale sülitati `silma kui kae oli HJn; silmale kasvab kae `piale, kui äda suab JMd; inimene oma kusega on ära `arstind, valasin `lamba `siĺma, sie sõi kae ää; mul omalgi kae mitu `korda siĺma pial käind Kad; suure tsõõriku silma, aga kae olli `pääle kasunu Ote; obõsõl lõigatõss kaid silmä päält Krl Vrd kaal4, kaane, kahe4, kahle4, kaede1, kale1, kalu1
kae2 kae Pöi Kse Han Var Mih PJg, g kae Muh Hi Rap, g `kaeda PJg Kse kade kae inimese katel ei kee `rasva Muh; vaadab kae selmaga Emm; jah `seuke kae inimene, kis `vaatab su looma `piale, et selle loomal oo siis üks viga Kse; Naa kae ja ihnus, et ei anna teisel inimesel kibi kua piad `peksa Han; üks kae ja sańt inimene, ees ea ja taga persi `lõikab su `kaela PJg || paha, ebameeldiv ma ei taha, et ta sedasi sabaga `mööda `sääri lööb, see nii kae Rap Vrd kahe2
kee1 n, g kee p -d S L/ki̬i̬ Hää/ Nis Juu HJn Lai; n, g kie p -d Hlj VNg Jõh Ris Kei Hag Kos Amb ViK; n, g ki̬i̬ p -d I; kesi g kee p -d Muh; kesi g kee p kett Muh Hi
1. köie, lõnga, patsi jne keere, säie kolme `keega pat́s Ans; keera kööve kee `kinni, köis lammub tükkis εε Khk; takust tehasse eie kööve kee jaoks `valmis; Ohjad olid kolme keega, köis viie keega Pöi; vahel `keerti piitsa veel kanepitest, mitu kett `pandi kokku; kard `keega `neatati `paelu, kard keed `pandi `lõngade vahele, siis `kiiskas Muh; paelad olid kolme `keega Vig; köiel `tehti eies, kui keer `piale `löödi, siis oli köie kee, kui need keed kokku `löödi, siis tuli köis; mida `rohkem `keesid kokku lüiatse, seda tugevam köis saab Kse; Põõnusepael oli kahest keest keerutatud `pastlipael Han; enne `tehti takudest need keed pööra pial `valmis; kahe `keega oo keerutud ja kolme `keega juba oo naaritsetud Tõs; `pastla paelad o kibas kui üks kee oo lõdvem; ma naaritse `paela kolme neĺla `keega Aud; kolmest kiest löng on kolme `korne Ris; `laia `paela `tehti `kümne `keega Nis; `enne kierutatakse kied `valmis ja siis neist `kiedest `tehtakse köis `mitme kortselt aga tahetakse Kad; kolme `keega plet́t Lai
2. ehtekett, kaelakee `ennevanast lükkiti keik obe `rupla tükkid kie sise, `üöldi `kannaga `rupla tükki VNg; Pani uuri suure pitka `keega `kaola Emm; piiskopidel oo `keega rist `kaelas Tor; kie `tehti naeste pika `juustest kui ilusad `juused olid, siss oli kie nagu kuld Hag; keede lõngid tulid üsnä üle rinna Juu; elmed on ja kaalakeed, edemält `kańti `mussa siidi`paala kaalan, eks näid `keesid õle `kõikisugusid Kod
Vrd keed, keerd, keere, kei, kesi
kee2 kee Khk Rei Phl Mar, kie Jõe VNg Lüg Jõh Lei(ḱee), ke Lüg Jõh Räp; g kene p ked|a (-ä) VNg Lüg Jõh, g `kinka Lei. Lausefoneetiliselt koos dem-pron: `kiese VNg(`keese) Lüg Jõh van, pron kes
1. int-pron (otseses küsimises hrl küsilause algul) minä küsin, kie nie olid; kie `teile `maksab seda `käiku VNg; kene sie siga õli Lüg; No kie pagan sene menema vei?; No `kiese nüüd õli, aga siin tuas just `rääkis Jõh
2. (vormilt jaatavates, sisult eitavates hüüd- või jutustavates lausetes) Kie seda enamb tiab; No `kiese `mulle õppetas; No kie `vihmaga [kartuleid] noppib, sai vähägi magada Jõh
3. rel-pron (alustab kõrvallauset) a. (isikutest, olenditest) kes `tuntud inimine on, aga‿n tõhi `üellä kie on; kie vana ei `praavita, sie uut ei saa; õles `ükski õlemaie kie `mulle vie `tilka suu `pääle `tuosises ja `andases; `rauvad kelisevvad all [hobusel] kie `jalgu kokko taob Lüg; Kenel õli `näitusest üks mies majas, sie õli kevade tüä ajal oma kaks nädäla mõnikõrd `vuaris Jõh; peremes, kee `enne sene koha pεεl `olle Phl; kilõt `sü̬ü̬di rõõsa piimäga ehk ke taht pańd `võidu sisse Räp || (muutunud mõttekäigu tõttu pealause vormiliselt puudub) Kenel ei õld jõge ega `allika ligidal, kuhu `vankrid `sisse vedada, siis `viedi `vankrid `kaivu `juure Jõh; kee valla majas oo `võlgu need riigimaksod. siis võla`nõudja tuleb raamat käe ja nõuab kätte Mar b. (esemetest, asjadest) mis `pargitu taul, kie `pargis `pieti Lüg
4. ind-pron kene `põlvest juo on ikke sedä`muodi õld Lüg; Sie mägi on siin jua tia kene `põlvest ja sie nimi ka; Ja `kiegi ei tia enamb kas õli tämä enamb sääl sies vai kie tiab kie õli Jõh; kene aeg kaua [aega] kene aig `uotada, pitk aig Lüg; Kene aja pera siis `alles mina vahin ja `tunnustan Jõh
5. (distributiivne pron) mõni, üks - - teine `saivad siis `palga, kie sai kaks `rupla, kie sai kolm Lüg
kee3kesi1
koe1 TLä int ennäe, kae talvõ ajal vahel üteldi, et koe, `täämbä om `õigõ `loiskõ ilm Ran
koe2kude
koe3kohe2
koe4kohe3
käe käe, kää Hlj eP(kεε S)I. adv
1. valduses, kasutusel, olemas keik asi läheb ukka mis kεε sandiks läheb; `päitsed pole mo kää täna olnd Khk; Korvid on keik kää, kadund pole ühtegid; See ju vana kää keind (kasutusel olnud) riist juba; `kessel aga jalad kεε on, mis siis viga `kεia Kaa; Kui vähegi `tamme kää oli, siis `tehti ikka [tuuliku] aripuu tammest; Kes vähegi peremees oli, sellel seisis öks sulane oort `aasta `viiti kää Pöi; taal suured maad kεε Käi; tä mõja inime, tääl kardulid ja `kõike käe küll; rikkus `otses, `vaene, põle käe kedägi Vig; Oia see labidi oma kää Han; Mis viga ninastada, ku küll käe on Hää; vanemal vennal oli ikke suur koht kää VMr; `mõisa kää olid ni̬i̬d maad Pal; oles sul sedä `aega käe oleva; isä aeg `oĺli ta (tubakakast) käe (tarvitusel), miu aeg on ta `seisnud mud́u mälestusess Vil || (tööhobusest) see pole veel kεε kεima obu, sälg alles Khk; kolm kää käima obust (teised on välja õpetamata); kaks obust ikka käisid kää (tegid tööd) Vll; kolm `olli käe `köijad oost, üks `olli sälg Muh
2. (märgib mingis seisukorras, olukorras, mingites tingimustes olekut) taal on kitsas kää Jäm; mureta elu kεε, mis taal viga Khk; äda `varsti kää Krj; Vanadus on kää, tee änam midagi Pöi; minul o paergust teris käe Muh; üsna tüdimus kää Mär; kui suurem kitsas käe oo, siis `naabrid tulad jälle `meitele abisse Mih; `püśti äda kää Ris; tulel suur võim kää Kei; `puudus kää Juu; tüdrukul on `püsti äda kää JMd; `ongi näĺg kää Äks; minnes `oĺli ädä käe, tuul `oĺli nõnda maru Vil || ta `sõitis nii tulist et, `vankre rattad `kiunsid käe KJn
3. kätte saadud; saavutatud lähäd üle `kopli ja siis o Tulesu [talu] kää Mus; Selle lehmal on ikka `kerge sünnitus olnd, `korda kaks kaŋŋutab ja on kää; Nii laiad lauad olid, kaks `lauda ja ukse `laius oli kää Pöi; tal kasu kää, mis ta `naiste kääst `püides Phl; `käärbud kεisid `rinki niikaua kui `kanga `laius kää on Rid; `kinda pikus käe, aeg oo ahendama akata Vig; Siss laud (laod = kood) ikki ratastrinki - - niikavva ku säär käe (sukka kududes) Hää
4. (ajaliselt) saabunud, tulnud või vahetult ees mai on kää juba Ans; `pöimisid `pääle üksteśt sönni kut `löömine oli otsaga kää Krj; `jälle rahutimad aad kää Jaa; Kui udu korra maha eidab ja `jälle öles veab on vihm kää Pöi; nüid oo ju ammu `põlgaaeg käe Muh; rugi `leikamene `varsti kεε Käi; nüid juba sui käe Vig; kaessa`kümne teine `aasta kää (saab 82-aastaseks) Lih; Puari päävä päräst eenätüe lõpõtus käe Khn; surma käsk käe Vän; suurt valu ei ole, aga ta juba akatus kää Ris; `õhta oli kää Tür; kevade vetelagu aal on ikke ots käe, põdurid siis ikke surevad Kad; kanad eila sabitsesid ja näe vihm `ongi käe VJg; no mina olen neid `möldrid siin ära seitse tükki pidand, kahessas on kää Äks; vanaduse päeväd on käe KJn || `lasvad siis na `valju [laulu] et karimine käe Tõs
5. selge (millegi oskamisest) Meite lapsel oo lugu kää, oskab lugeda Kaa; lugemene oli mool `ammu kεε Käi; [lambad] `tahtvad üle üpata, kus madalam aed oo, korra amet kää MärII. postp
1. kellegi valduses, omanduses, kasutada maa`ilma kruńt on jo tema kää Hlj; maad `möisate kεε; ühe korra on ühe kää, teise korra on teise kää `tuupida (halvast töölisest) Khk; nad (vorstid) olid - - ikka apud küll nende kεε Rei; jumala sõna liigob inimeste käe Mar; minu käe olid viinad Kir; sinu käe ei `kesta mette `keegi Kse; see maa oo `metme riigi käe olnd Mih; kõik raha mu käe Aud; koht oli nende kää pooletera pial HMd; vabadiku lehm old pere`rahva kää sööma peal; see asi on nüid `kohtu kää (kohtusse antud) Juu; se oli kõik `mõisnikude kää se Paĺtimaa Pee; `mõisa kää olid ni̬i̬d maad Pal
2. millegi mõju, toime all; millegi mõjul, toimel kas `seisas `terve `aasta pääva (päikese) kää, ta‿s lεhe teist nägu (potisinisest värvist) Ans; loomad `ambuvad jänu kää; ta `aiguse kää nenda εε löppend Khk; süĺt kallerdab külma kää ää Kär; pole suure mere kää tormiga nalja asi `olla Mus; sörmed jäävad külma kää `künti Jaa; `kange valu käe maas karis Muh; tuule kεε vöivad rugikörred `lönki küll `murduda Käi; ärä näbräständ üsnä `niiske käe Vig; `Riästäd akkavad päävä käe `tjõlkma Khn; lootsik õõtsub tuule käe Vän; Judrad `paisusid kaste käe `lõhki Hää; tukkusin `päikese kää Amb
3. kellegi võimuses, meelevallas ma akka karima kärbeste käe Muh; ma olen pulli käe olnd Vig; [ta] lõuan nende käe naa et Kir; lehm tańsib kärbeste kää, ei lase `lüpsta Koe || see jutt on ilma kää laial Khk
4. kellegi tehes raudlukid, nee‿s ole ta (varga) kää midagid [lahti teha] Jaa; Kibe mees oli leki katust `lööma, see‿s ole ta käe midagi Pöi; minu kää läks see kudumine `äśti edasi Rid; see ei lähä edassi ta käe Mär
Vrd käen, käes

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur