[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kuumama1 `kuumama, kuumata spor Sa, Muh Rei spor L, Juu Koe TaPõ Plt KJn Trv TLä San Plv(-mma) Vas Se, `kuumada R
1. kuumust hõõgama; kuum olema Päiv `kuumab et kukkal `korbeb Kuu; posed `kuumavad VNg; `liiva `kuuma, nii äge `päivä on Vai; pεε `kuumab `otsas, küll ma ikka `aigeks jää Khk; ahi `kuumab; pane ots (puutükk) `alla, las kuumata Muh; `aige koht `kuumab, palavik on sees Vän; pea `kuumab nõnna et ime kohe Juu; kaal `irmsass `kuumab Kod; ma `õerusin klitseriiniga kääd nii sisse et nad kuumassivad Äks; ahi on pala et `kuumab kohe Plt; siga om `aige - - verev ja `kuumab Ran; iho `kuumass Plv; palavah tõbõh inemine `veega `kuumass ja soni Se
2. kuumutama, kuumaks ajama, kütma paekivi vare oli [keriseks], seda kuumati Khk; kuumatud `kaapsad ja teesed `raie `kaapsad Tõs; ma ole kivi `tulle pannu `kuumama Hää; Vahel kuumati `ahju nii et tule ais õli taga Trm; `kuumas `ahju Vas || fig (ihunuhtlusest) Nii palju said mõjuda, et vana Joosepi taguõts kuumamata jäi Trm
3. midagi intensiivselt tegema Mis ta `kuumab puid nii pali `ahju Jõh; ühe jooniga saa [jahu pudrupatta] kuumata mette, sa pead ikka liigutama Vll; sis nad `kuumasid [kive] `irmpsast `kangest meitele `järge Jaa; ma `kuumasi täle järele, sain ta kätte; ma lähe `jälle kuumates edesi Mar; `kuumas padadele tuld `alla Mär || kuumab valutada Mus
4. rohust paljaks sööma Obused `kuumasid maa paĺlaks Kaa; `veised on karjama nii `puhtaks `kuumand et Jaa; loomad `kuumavad `kopli `paljaks Rei; eläjad oo selle maa nii `kangeste ää kuumand Mar; sii oo ea lake koht, `veised oo tä kõik `paĺlass kuumand Mih || Kes sind nenda ää kuumand (nudinud) oo Kaa
Vrd kuumeldama, kuumendama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur