[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 3 artiklit
kuum1 kuum g kuuma eP eL, `kuuma R(n `kuuma VNg Vai)
1. a kõrge temperatuuriga, väga palav a. (ilmastikust, õhust, ruumist) päiv on `nõnda kuum, et `kõrveteb Lüg; see sui olid `kanged kuumad ilmad Khk; kui päiges palavasti paistab nönda kut enne `äikest, siis o ka `kange kuum Mus; Kuiv kuum pala sui oli Pöi; küll oo kuumad ilmad Kir; tuba oo kuum Tõs; kuuma `ilmadega on `raske tüed teha JMd; tuline kuum aeg, nüid ei tõhi siga tappa Kod; suvel sai sial (suveköögis) `keeta, kui kuum aeg oli Äks; `niisuguse kuuma ilmaga ei taha `tuastki `väĺja `minna Lai; ilm perätu kuum Trv; `väega kuum lõun, ei või sa laval minnä Krk; nüid ei ole `kuume suvesit, ei ole serätsit `suuri `parme kah Puh; ku `kange kuum päiv, siss `õkva kisup unele Nõo; kõge kuumeba ja `lämmämbä ilma Kam; ta küt́t `parrusi, lasõ õs `sanna nii kuumass Rõu; tahai ai `osta˽ka lihha taa kuuma ajogaʔ Vas b. (ainetest, esemetest) süö `kuuma suppi VNg; `kuuma süttega `triigitasse piend peso Lüg; älä voda sedä `kuuma `rauda käde Vai; vesi peab kuum olema Muh; kuum tuhk Kse; raud lähäb kuumaks Jür; kali on ikke ia suvel juuvva, ei lähä kuumast Pal; `erned ja uad pannasse `külma vette, kaalikad pannasse `kuuma vette [keema] Lai; siss ni̬i̬d länikud `lasti kiik kuumasse vi̬i̬ sihis Vil; kuumast peräst `panti või [leiva] `pääle, et si̬i̬ või ärä sulaśs Trv; sõõŕ läits siss [ahju kütmisel] kuumass ja si̬i̬ pidi `kambre `lämmess `aama Pst; `lamba sitt om `kangeste tihe ja kuum Ran; `õkva kuuma olliva nu̬u̬ õle, kui sa kuppu `käänsit Puh; aeme lepä pulga tulen kuumass, siss `mähkseme `juusse tolle kuuma pulga `ümbre, siss olli `juusse kõ̭iḱ säbärän Nõo; sööḱ om kuum, ei saa süvvä Ote; vesi om joba kuumass lännüʔ, nakkami˽`mõskma Kan; ta‿m ülearvu kuum - - ma˽saa naid `kuumõ `kartolt süvväʔ Urv; vikah́ti hikoʔ last (laast) um kannahtada˽kuum (väga tuline) Rõu; lat́s pańd käe kuuma truuba pääle, ku siss kirsahti Vas; ku keväjä - - mehine es kanna `väĺlä `küĺmä, sõ̭ss `pańte tarro kuumast aet savikivi Räp || kuum taud liigne kuumus, põud kivi `oidma kuuma taadi edess, kivi on selless luadud, et tämä annab `külmä Kod || fig tao `rauda niikaua kui ta kuum on (vii oma asi lõpuni) Käi; nennagu kuuma kerikselle `viskas vett, ei siit saand midagi VJg c. (märjast, läppuvast heinast või viljast) redeli piäl ei lähnud riśsikein kuumass Kod; kui ligedäd aenad kuhjan, siss läits palama, kuumass Ran; vili tükip kuumass minemä, piap laḱka `aama Nõod. (kuumavast ihust, kehaosadest) `õige kõva palavik `nõnda et ihu on kuum Lüg; nahk läheb üsna kuumaks selle palavaga Mar; pää on otsas kuum kui tuletükk Saa; nahk lähäb `tüöga kuumaks Koe; kui niitsid `maake kõhas, siis ivakse aeaga olid jalad kuumad all Lai; väristuse käivä pääle, vahel kuuma väristuse ja vahel külma; ihu läits kuumasse Trv; pää om ninda kuum ku üit́s tule li̬i̬k Krk; kuum jumi ju̬u̬sk üle ihu Ran; nahk `oĺli kuum, siss es või obesele `juvva `anda Nõo; ta nu̬u̬r lait́s, ta küdsä `põrsa põllõ all ja nisuvadsa nisa all, nii kuum om ta San; pää om kuum otsah, kui higonõt `häste Se || fig (täbarast olukorrast) täl tallaalutse kuuma; jalgualune läits kuumass Ran; kere ~ nahk ~ perse kuumaks (keretäiest, peksust) isa `andas `õige `poisi kere `nõnda `kuumast, et `vältab mõne aja Lüg; ma suiu [lapse] `perse kuumass Krk; lardsut `perse kuumass Ran; kütä `poiskesel nahk kuumass; miu emä kah kaits `kõrda soomits mul kere kuumass Nõo; emä larbut́ mul `perse kuumast Võn; `pesnu toda kah, naha kuumass ja esi `käŕknü Kam; Kibõ˛idõ `vitsuga lahu su `perse kuumass Urv; Nööbitse kere kuumass Vas
2. s kuumus `Vuode `riided `tuodi monikerd `sauna `kuumasse Kuu; leeva koorus mustaks läind, palju `kuuma `andand Khk; nii ermus kole kuum, [vilja] iba põle `kasvan, jääb peenike HMd; tuulega lõi `kuuma `vasta `silmi Kos; Kuum all, kuum peal, kuremunad keskel = leivad ahjus HJn; ei või elada enam kuumas VMr; kuumaga on luamad sirukille muas VJg; kuum ei `jätnud üht `kartulid, aga külm jät́tis `sulle kua ikke Trm; nüid om igävest kuumal maa läbi paludet, nüid võip vili kasume akade Krk; kuum `päĺkäśs viĺlä ärä Hel; ahi `oĺli kaoni madal, siss kogus parembide `kuuma Ran; aa kusi`kuklase pesä laḱka, siss ta‿m `kuuma täis, mugu `tossap; kes ossav sepp `oĺli, tei neli viis `nakla üte kuumaga (ühekordse kuumutamisega) Nõo; ubina tuleva kuumaga maha Ote; `kangõ kuumaga omma˽sivvuʔ mätä seest välän Kan; kuumahn lokahhasõ˽peediloomaʔ arʔ Rõu || palavik, põletik ti̬i̬leh́t pannass aava `pääle, ti̬i̬leh́t kisk kuuma `vällä Krk; `kartuli kaabet `panti `aige kotusse `pääle, et kisup `kuuma `väĺlä Nõo || fig miul ei oole sest `kuuma ega `külmä (ükskõik), ti̬i̬ `seesi või tõisiti; nüid me teeme ta üte kuumage (vahet pidamata, ühe jutiga) ärä, vahet ei jätä Krk
Vrd kumm9
3. suur kiirus, rutt, hoog pani `niisikse `kuumaga ajama; igävise `kuumaga tegi tüöd Lüg; mõlemad `tullid täis kuumaga Muh; `Mihkel `sõitis `neukse kuumaga `meitest mööda, et tolm `lindas Han; lehmad `piśtsid kõik tulise kuumaga padrikusse Sim; poig `tuĺli tulitse kuumaga Nõo; kuuma tegema kiirustama, tagant sundima tegi `kuuma obosele Lüg; teeb obuselle `kuuma takka Jür
4. a. tühi, (rohust, varast) paljas – Sa L einam üsna kuum, pole midad `loomadel `süia; lammas niidetaste kuumaks Jäm; pole mette `senti majas, köik kuhad kuumad Khk; `lambad o karjama kuumaks `paĺjaks `tünnind Mus; Isa leikas poiste peed juustest tükkis kuumaks Kaa; on nad ikka [karjamaa] kuumaks küll söönd, se‿o ni kuum paljas et Jaa; `Tömmand selle jäänikmaa nii kuumaks, et `sönna äi kasugi änam [rohtu] Pöi; tegi mend rahast üsna kuumaks Mar; loomad oo selle koha nii kuumaks söön, et üsna punane Han; puhas paljas kuum maa, loomad oo `paljas söön, kuumas tein Var; tegi teese kuumass (varastas paljaks) Mihb. väga, täiesti [viljavihud] jo rabati kuumaks ära; köht on kuumaks tühi; läkuga kuumaks koos; turu kala täis kuumaks; nii kuum pime, et mette ep nεε `sörme sohe `pista; see kuum `öige, kuum tösi, mis ma räägi; `toodi suurt vöerast seemet kuum `kallilt Khk c. üksnes, laus- mis sii kasvab, sii paljas kuum kivi Khk; kuum kivi täsa `randas paljas, `puhta kivine Mus; üsna kuumad `lusted, et helises kottes; mei pöllal pole muud kui kuumad kivid, `molda poleged vahel Phl
5. a äge, tugev `Vannund `kuuma `kurja Kuu; tükkis kadus see kuum valu ära, käsi akkas kihelema Kär; `kuuma kurja aas suust `välja Jaa; `saapad `väiksed, teevad `kuuma valu Mär; minul oli ka küll kuum irm Amb; ajab `kuuma viha täis JJn; lõi kuum valu `sisse, lehma naal `keksisin `sõnna puu `alla Pee; ristluude ja kubemete pial kuum valu Kad
1. a kõrge temperatuuriga, väga palav a. (ilmastikust, õhust, ruumist) päiv on `nõnda kuum, et `kõrveteb Lüg; see sui olid `kanged kuumad ilmad Khk; kui päiges palavasti paistab nönda kut enne `äikest, siis o ka `kange kuum Mus; Kuiv kuum pala sui oli Pöi; küll oo kuumad ilmad Kir; tuba oo kuum Tõs; kuuma `ilmadega on `raske tüed teha JMd; tuline kuum aeg, nüid ei tõhi siga tappa Kod; suvel sai sial (suveköögis) `keeta, kui kuum aeg oli Äks; `niisuguse kuuma ilmaga ei taha `tuastki `väĺja `minna Lai; ilm perätu kuum Trv; `väega kuum lõun, ei või sa laval minnä Krk; nüid ei ole `kuume suvesit, ei ole serätsit `suuri `parme kah Puh; ku `kange kuum päiv, siss `õkva kisup unele Nõo; kõge kuumeba ja `lämmämbä ilma Kam; ta küt́t `parrusi, lasõ õs `sanna nii kuumass Rõu; tahai ai `osta˽ka lihha taa kuuma ajogaʔ Vas b. (ainetest, esemetest) süö `kuuma suppi VNg; `kuuma süttega `triigitasse piend peso Lüg; älä voda sedä `kuuma `rauda käde Vai; vesi peab kuum olema Muh; kuum tuhk Kse; raud lähäb kuumaks Jür; kali on ikke ia suvel juuvva, ei lähä kuumast Pal; `erned ja uad pannasse `külma vette, kaalikad pannasse `kuuma vette [keema] Lai; siss ni̬i̬d länikud `lasti kiik kuumasse vi̬i̬ sihis Vil; kuumast peräst `panti või [leiva] `pääle, et si̬i̬ või ärä sulaśs Trv; sõõŕ läits siss [ahju kütmisel] kuumass ja si̬i̬ pidi `kambre `lämmess `aama Pst; `lamba sitt om `kangeste tihe ja kuum Ran; `õkva kuuma olliva nu̬u̬ õle, kui sa kuppu `käänsit Puh; aeme lepä pulga tulen kuumass, siss `mähkseme `juusse tolle kuuma pulga `ümbre, siss olli `juusse kõ̭iḱ säbärän Nõo; sööḱ om kuum, ei saa süvvä Ote; vesi om joba kuumass lännüʔ, nakkami˽`mõskma Kan; ta‿m ülearvu kuum - - ma˽saa naid `kuumõ `kartolt süvväʔ Urv; vikah́ti hikoʔ last (laast) um kannahtada˽kuum (väga tuline) Rõu; lat́s pańd käe kuuma truuba pääle, ku siss kirsahti Vas; ku keväjä - - mehine es kanna `väĺlä `küĺmä, sõ̭ss `pańte tarro kuumast aet savikivi Räp || kuum taud liigne kuumus, põud kivi `oidma kuuma taadi edess, kivi on selless luadud, et tämä annab `külmä Kod || fig tao `rauda niikaua kui ta kuum on (vii oma asi lõpuni) Käi; nennagu kuuma kerikselle `viskas vett, ei siit saand midagi VJg c. (märjast, läppuvast heinast või viljast) redeli piäl ei lähnud riśsikein kuumass Kod; kui ligedäd aenad kuhjan, siss läits palama, kuumass Ran; vili tükip kuumass minemä, piap laḱka `aama Nõod. (kuumavast ihust, kehaosadest) `õige kõva palavik `nõnda et ihu on kuum Lüg; nahk läheb üsna kuumaks selle palavaga Mar; pää on otsas kuum kui tuletükk Saa; nahk lähäb `tüöga kuumaks Koe; kui niitsid `maake kõhas, siis ivakse aeaga olid jalad kuumad all Lai; väristuse käivä pääle, vahel kuuma väristuse ja vahel külma; ihu läits kuumasse Trv; pää om ninda kuum ku üit́s tule li̬i̬k Krk; kuum jumi ju̬u̬sk üle ihu Ran; nahk `oĺli kuum, siss es või obesele `juvva `anda Nõo; ta nu̬u̬r lait́s, ta küdsä `põrsa põllõ all ja nisuvadsa nisa all, nii kuum om ta San; pää om kuum otsah, kui higonõt `häste Se || fig (täbarast olukorrast) täl tallaalutse kuuma; jalgualune läits kuumass Ran; kere ~ nahk ~ perse kuumaks (keretäiest, peksust) isa `andas `õige `poisi kere `nõnda `kuumast, et `vältab mõne aja Lüg; ma suiu [lapse] `perse kuumass Krk; lardsut `perse kuumass Ran; kütä `poiskesel nahk kuumass; miu emä kah kaits `kõrda soomits mul kere kuumass Nõo; emä larbut́ mul `perse kuumast Võn; `pesnu toda kah, naha kuumass ja esi `käŕknü Kam; Kibõ˛idõ `vitsuga lahu su `perse kuumass Urv; Nööbitse kere kuumass Vas
2. s kuumus `Vuode `riided `tuodi monikerd `sauna `kuumasse Kuu; leeva koorus mustaks läind, palju `kuuma `andand Khk; nii ermus kole kuum, [vilja] iba põle `kasvan, jääb peenike HMd; tuulega lõi `kuuma `vasta `silmi Kos; Kuum all, kuum peal, kuremunad keskel = leivad ahjus HJn; ei või elada enam kuumas VMr; kuumaga on luamad sirukille muas VJg; kuum ei `jätnud üht `kartulid, aga külm jät́tis `sulle kua ikke Trm; nüid om igävest kuumal maa läbi paludet, nüid võip vili kasume akade Krk; kuum `päĺkäśs viĺlä ärä Hel; ahi `oĺli kaoni madal, siss kogus parembide `kuuma Ran; aa kusi`kuklase pesä laḱka, siss ta‿m `kuuma täis, mugu `tossap; kes ossav sepp `oĺli, tei neli viis `nakla üte kuumaga (ühekordse kuumutamisega) Nõo; ubina tuleva kuumaga maha Ote; `kangõ kuumaga omma˽sivvuʔ mätä seest välän Kan; kuumahn lokahhasõ˽peediloomaʔ arʔ Rõu || palavik, põletik ti̬i̬leh́t pannass aava `pääle, ti̬i̬leh́t kisk kuuma `vällä Krk; `kartuli kaabet `panti `aige kotusse `pääle, et kisup `kuuma `väĺlä Nõo || fig miul ei oole sest `kuuma ega `külmä (ükskõik), ti̬i̬ `seesi või tõisiti; nüid me teeme ta üte kuumage (vahet pidamata, ühe jutiga) ärä, vahet ei jätä Krk
Vrd kumm9
3. suur kiirus, rutt, hoog pani `niisikse `kuumaga ajama; igävise `kuumaga tegi tüöd Lüg; mõlemad `tullid täis kuumaga Muh; `Mihkel `sõitis `neukse kuumaga `meitest mööda, et tolm `lindas Han; lehmad `piśtsid kõik tulise kuumaga padrikusse Sim; poig `tuĺli tulitse kuumaga Nõo; kuuma tegema kiirustama, tagant sundima tegi `kuuma obosele Lüg; teeb obuselle `kuuma takka Jür
4. a. tühi, (rohust, varast) paljas – Sa L einam üsna kuum, pole midad `loomadel `süia; lammas niidetaste kuumaks Jäm; pole mette `senti majas, köik kuhad kuumad Khk; `lambad o karjama kuumaks `paĺjaks `tünnind Mus; Isa leikas poiste peed juustest tükkis kuumaks Kaa; on nad ikka [karjamaa] kuumaks küll söönd, se‿o ni kuum paljas et Jaa; `Tömmand selle jäänikmaa nii kuumaks, et `sönna äi kasugi änam [rohtu] Pöi; tegi mend rahast üsna kuumaks Mar; loomad oo selle koha nii kuumaks söön, et üsna punane Han; puhas paljas kuum maa, loomad oo `paljas söön, kuumas tein Var; tegi teese kuumass (varastas paljaks) Mihb. väga, täiesti [viljavihud] jo rabati kuumaks ära; köht on kuumaks tühi; läkuga kuumaks koos; turu kala täis kuumaks; nii kuum pime, et mette ep nεε `sörme sohe `pista; see kuum `öige, kuum tösi, mis ma räägi; `toodi suurt vöerast seemet kuum `kallilt Khk c. üksnes, laus- mis sii kasvab, sii paljas kuum kivi Khk; kuum kivi täsa `randas paljas, `puhta kivine Mus; üsna kuumad `lusted, et helises kottes; mei pöllal pole muud kui kuumad kivid, `molda poleged vahel Phl
5. a äge, tugev `Vannund `kuuma `kurja Kuu; tükkis kadus see kuum valu ära, käsi akkas kihelema Kär; `kuuma kurja aas suust `välja Jaa; `saapad `väiksed, teevad `kuuma valu Mär; minul oli ka küll kuum irm Amb; ajab `kuuma viha täis JJn; lõi kuum valu `sisse, lehma naal `keksisin `sõnna puu `alla Pee; ristluude ja kubemete pial kuum valu Kad
kuum2 kuum g kuuma spor Lä, Ris Juu vaht õllel oo paks kuum pial Mär; seebil kuuma kord peal Kse; öllel on kuum peal Ris; kui lüpsad, siis piim `kuumab, võtab nihukse kuuma korra `peale Juu
kuum3 kuum Hlj Khn, g `kuuma Jõh kuma `Vitsiku mäält sügise `õhtate õli tule kuum `paistand Jõh
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|