[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kuulduma `kuulduma Jõe Jäm Vll Muh Mär Khn Tor Iis Kod, pr (ta) kuuluss eL(-mma V; -mõ San)
1. kostma, kuulda olema ääl `kuuldub Jäm; siia `maale `kuuldus üsna ää Muh; Meüält `kuuldub `lainõ valam Khn; `kuuldub massinaga `niitmist Iis; meie keriku kell `kuuldunud ärä `Oudova `linna Kod; elle ilm, `kuultuss `kaugele ku kõneltess Krk; Eĺlu kuuluss köögin oleva Nõo; üits `kuuldu obesega tullev; usse eli olli, `sisse `kuulduva mińna Ote; ööbik, neid iks kuuluss kah ää ilmaga Rõn; Toho˽pümme, tõistõ tarõ manu˽kuuluss joba ärʔ, ja sa‿i˽kuulõʔ Urv; taal om külh hää helü, taa kuuluss `kaugõlõ Har; kanaʔ kuulussõ˽kaagatavat Plv; mõtsast kuuluss hüä helü Se
2. kuulda olema, kuulda saama `kuuldub nii küll, kas se tõsi oo või põle mette Mär; mis `kuuldub tede pool Tor; mis ääd kuuluss Hel; küläp siss kuuluss kudass tu̬u̬ `kohtuasi sääl `olli Nõo; kül˽no˽peräst kuuluss, kes kävve San; Kül˽no kuuluss, kas vana `Piitre raha `tõiõ Urv; varrõ `kuuldu külh sääräst juttu, noʔ om `soiku jäänüʔ; mis siss kuuluss su˽poolõst `vahtsõst Har; hummõń kuuluss kõ̭iḱ arʔ; No mis külä pääl ka˽`kuuldu Rõu; kas tü̬ü̬mehe˽ka plat́sih kuulusõ ollõv Vas; tu̬u̬ `kuuldo nii sääl ollõv Se
Vrd kuuluma, kuulma

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur