[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kuub kuub g kuue eP, g `kuue R(n `kuube Vai), kuvve I u, spor M T, Urv; gpl kuueste Muh, -õstõ Khn; ppl `kuupsid Khk
1. endisaegne meeste või naiste pikk villane üleriie `meestell `jälle `enne olid sinised `kuued, kalevised, pikkad Jõe; neid `kutsuti `suured `kuued, mida `pääle `pandi, nied olid `ästi `paksud `riided kohe VNg; Must kuub oli peal, paela jupp `ömbert läbi ja `käidi Pöi; jõkid `ollid `perse mutist saadik, kuued `ollid seare `marja; kasukatel ja kuuestel äs ole põue `taskumi Muh; [naiste] must `viltse `riidest kuub, siilud taga Käi; tiladega kuub; lai kuub; suur kuub; vähä kuub Rei; äńnilesed kuued Noa; puusadega kuued, kaks kurru pundart seĺla taga Rid; rüi riie oli `takne ja kuub oli villasest `riidest Kse; `ändega kuued olid meestel ja naistel koa; kuuel oli kaks `ända, igas `ändas neli `voĺti Mih; kuub oli nagu palitu, tõmmati kasukale `peäle, `seoke `lamba must - - sii `puuste `kohtas olid siilud Tõs; mustad kuued, päris jala `kanda ei oln, na poolest säärest saadik Pär; `enni olid kuuedel tinaknööbid `küĺgis Ris; naśte`rahva `niipsudega kuub Nis; `nipsudega kuued, voĺdid olid seĺjataga ja `ümber keha Hag; minu isal oli suur kuub, otslauaga kuub, lai krae oli, teine oli palitu kuub, ilma suure `kraeta JõeK; kuuel oli `perse pial kimp `voĺla, rind paĺlas, magu märg Tür; kuub lühikene nagu va tölka seljas; kuub oli - - kõige `pialmine; minu ema ema kuub oli voolitud Kad; laps kuue põvven Kod; pihaga kuued - - rinna eest `lahti, `keskelt `õmblus sees Lai; kuue õlmad `lahti KJn; musta kuue mees pastor – Krk || kirikuõpetaja talaar juba viis kuus `aastat olli tal opetaja säŕk või kuub säĺlän Ote] || fig ei upsi uus kuub, vaid tańtsib täis kõht KuuK; Kuub, kus sa poisi viid (kuub on liiga suur) Kad
2. meeste pintsak Kus ta nenda `sööstas, sehune tröömane kuub `selgas Rei; Oli külm jõlm ning kõik olid kuuõstõga `vällä tuln Khn; meeste püksid ja kuub Pal; meestel om ike kuub, naestel jaḱk ja pluuse Trv; vanal aal es ooleki `kuube, vanast olli särgipeĺts ja kasugupeĺts Krk
3. seelik – spor R, S (sag liitsõnas aluskuub) `püsti viirulikud kuued `üiti naistel ühekorra kiuduks kuueks Jäm; `paksusid `kiutusid `kuupsid sai kolm tükki `ükstese `pεεle `aetud Khk; kuued olid `kurdus `kangest, `söuksed löŋŋid sabas Kär; kuue aiad ajasid kuue `εsti `törde Mus; mis nüid ise kodukojotud `vilsest `riidest tegavad, nee o kuued, seelik oo ika viel vana `rahva riie Muh; pugu kuub (põiktriibuline) Rei
4. kleit Küll neid `satsisi igä `täüdüb `lapse `kuuele ajada igäle `puole Kuu; `poisid `ulkusivad jah `kuued `seljas - - ei pand `neile `püksi `jalga; `kauluksega `sielik ja jakk, aga üleni oli kuub VNg; `ainuld `sitsi `kuue sies õlima Lüg; Üleni kuub, `lapsele ikka üleni kuub; `Estest olid `kuued `lastel, pärast tulid `suurtele ka, siis `ütlesid `rohkem kleit IisR; poisid köisid kuuega neĺla viie `aastani Vig; ema paneb sul kuub `seĺga Ris; `väikse lastel olid kuued Hag; Oli villane või `sitsi, ikka oli kuub lapsel Jür Vrd kuup3