kuu1kuuüld 1. a. taevakeha, Maa kaaslane kuu on jo `kortli vanus (esimene veerand) Kuu; kuu akkab täis `saamaJõh; `jaagop̀äiv `luodi kuu; kuu on jo nähusVai; tere-tere noor kuu, mina nooreks sina vanaks, mina kulla karvaliseks, sina roua `roosteseks (nõidussõnad) Jäm; kuu nönda selja pεεl, see näidab `tormiKhk; kui kuu `kõrgest läbi köib, siis `tulle vali taliMuh; kui kuu seliti, siis tuleb `santi `ilmaRei; täna kuu kahaneb ää, oome luuasse `jälleMar; kuu oo `tõusnd jubaMär; Kuu luu lääve all = kaelaraha kaelas Han; `kurja `ilma tähendab kui kuu `ümmer on tumedam ratasMih; kui noor kuu oo seliti, siis inimesed `surre, kui noor kuu `püsti oo, siis `torma `tulleTõs; kuu o vierend vanaRis; kuu, see poissmeeste pää (päev, st päike); kui kuu pesäs on (loomata), siis on eä linu tehäJuu; kuu kasvab kõhu täisKos; kui kuu on sedasi nagu seilakille paśtab, sie `üiti kuri kuu olemaAmb; kõik laut `lammid täis, kenä õenas `keskel = si̬i̬ one kuu ja tähedKod; kui kuu om `püsti, siss tähendeb `küĺma ja `sündimist; kui kuu seliti om, siss tähendeb sula ja `surnudHel; nägu nigu kuu päänRan; nii illuss `poiske, pane kas vai kuuss (kuuks) `taivadeNõo; ku kuu nakass edimätse veerändiku `pääle `saama, siss täl om kõtt i̬i̬n, om kõdranUrv; kuu om sällülde, siss saa `ku̬u̬ĺjit tu̬u̬l kuul, aga üless vaiva otsagaʔ, siss om `haigitSeb. kuufaas `kartuli vanad `rahvas `püüdäsivvad tehä vana kuul, kuu `põhjal, terävili `jälle `uuvel kuulLüg; kui konnad `sorravad `kahte kohe (kuusse, st kahe kuufaasi ajal), siis tuleb kena kevadeKhk; noore `kuuga raiuti vösa mis ep pia `kasvamaPha; `Noores kuus `toodi `püüsed `randa, siis `saaje kalaPöi; vanas kuus taheda `villu kedrada, siis koid ep söö ära endEmm; seinä palgid ja tarbis puud `võeti ikke vanas kuus, nii vana kuu `viimse nädäli seesMar; Lehtpuu raiutse vana `kuuga, okaspuu noore `kuugaHan; kuude vaheaeg, kui veel uut kuud põle nähä, vana kadunTõs; kui siga oo vanas kuus tapetud, siis liha lähäb `pissese, kui `noores kuus tapetud, siis lähäb suureseAud; Kadevad ajad `oĺlid vana kuu neĺlapäeva `õhtad, siś arstiti, ku midagi ära `kautada taheti, nägu `paisi või `maalesi võiHää; kui kana kahe kuu sees (vana ja noore kuu vahel) `audub, siis poead säuksuvad vägä paeluJuu; noore kuu viht aab ihu kihelemaHJn; vana kuus `jääti `ärgane vasikas `kasvamaJõeK; `lambaid niidetakse noorel kuul, et siis vill kasvabAnn; `erne külvati täiel kuul, siis ei pidand uśsitamaVMr; nuare kuu uni tuleb ruttu kätteKod; okaspuu lõegata noorel kuul, lehepuu vanal kuulÄks; noorel kuul kästäss neid tetä, mis pääl maa kasuss, vanal kuul tetä kardultKrk; kui lumi tuleb vana `kuuge, siss ta ei tu̬u̬ `talveHel; kuppu `lasti vanakuu vahepäeväl, et siss om pehme aig, kupu aava ei ole valusaNõo; kuu om nellän jaon, `vahtsõkuu kaaŕ ja `vahtsõkuu läülä - - `siss tulõ vana kuu läülä, siss tulõ vanakuu kaaŕHar; noorõ `kuuga˽külvet herne˽naglutõdass, vana `kuuga˽külvet vaglutõdass, täüś `kuuga˽külvet kasuss kõdrinõRõu; noorõ `kuuga võõrutõdass tüt́äŕlat́s, siss saa illośsSe; pööräʔ `kaplu vana `kuuga, noorõ `kuuga aja `ki̬i̬rduLut 2. ajaühik, kalendrikuu `aastas on kakstõist`kümme kuudLüg; laps on kuu vai kaks vanaVai; ma ole kuude `kaupa seda `ootandAns; saab kolm kuud vanaksKhk; Vassikas juba kuu kolmenePöi; `öetse kaks kuud `aega vel menavadMuh; ösna `kuude `viisi olle sεεlPhl; mõrd `seisissees (meres) kuud kaks Rid; viie `reedene kuu, et viis `reeded oo ühö kuu seesMar; kui tä oli kuud paar ää `teenin, tuli tääle `aigusPär; `kuude `kaupa teenib, ega ta öhös `kohtes paegal ei oleJuu; teese kuu oli kuiv, aga nüid on vihmane kuuAnn; kuu ajaga tegi `u̬u̬ne `katse (katuse) `allaKod; `oktoo·bri kuud `ööldi lehe kukkumise kuu kuaLai; aprilli kuu om kige alap kuu Hls; nüid om august, nüid om si̬i̬ kuu, nüid puru kah liigupRan; temä ütess kuuss `tulli, et siss avitap kotu ka veedikeNõo; mõ̭ni kat́s kuud saa iks tagasi, ku tä käveUrv; timä om jo˽`kuudõ `viisi `haigõ olluʔHar; seo kuu lätt ku nähvähhäss `mü̬ü̬däRõu; kuu ~ kuude peal(e)(teenistusajast) ta oo meil kuude pealKse; kuudõ piäl sai `olla [teenimas] Khn; kuu `pääle tellit [sulane] Trv; või sõss `kuude või poole `aaste pääl ollitKrk; mõni poiss `olli kuu pääl `ti̬i̬nmän, sai kuu pääld palgaRan; tu̬u̬ om kuu `pääle `leṕnöRäp; kuu pääle lät́s `ti̬i̬ńmä; kuu pääle palgatSe 3.fig(võrdlusi, väljendeid) Kel juo kuu `paistub, ei sie enämb `tähtiest `huoli; Mene kuu `pääle oma judugaKuu; sie justku kuuld `alle kukkund, ei `oska midagiHlj; läks `nindagu vana kuu `taivast (väga ruttu) Lüg; `Otsisin sind kui kuud ja `päivä tagaJõh; kadusid kut vana kuu `taevastMus; Ah sa mine eige kuu pεεle eese jutu ning tahtmisegaKaa; Sind näeb [harva] nagu noort kuudRid; [ta on] kadunud ku vana kuu `taevassKod; send saab ka nähä ku vana kuud Vil; ku kuu päält `alla kukkun, sa ei tiiä midägiHel; oled nigu kuu päält tullu ~ sadanuRan; Sinno näet ka‿gu vanna kuudRäp 4.kuu ja päeva lilled ~ rohi – PJgPlthärghein kuu ja päeva rohi `õitseb pikalt, `mitmed `karva õied onPltVrdkuupäevarohi