[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

kurg kurg (-ŕ-) g kure üld (n `kurg|i, -e Vai; n, g kure Jäm Khk Hi; g kurõ Khn Ran Võn Kam San V)
1. sookurg õlen kui üks lesk kurg või nagu unt `üksi `päine Lüg; `pitke `kaulaga ja `pitki `jalgoga `kurge Vai; kure on konna kunniŋŋas, kured `otsivad, `nolpsavad neid kevade Jäm; kes `meite odrad puhas `nahka paneb, vana kure, käte vahelt `äigab pöllu `puhtaks Khk; Kui kured `kangesti `karjuvad, see pidi `jälle `vihma tähendama Pöi; kurg `olli `täida täis, üsna kubises täedega Muh; Täisi täis kut kure pueg Emm; suured karjad olid `kurgesi, summa viisi LNg; Kured olid `tähtsad linnud, neid `tunti igas pool; Kure kael üle mere = katla sang Han; Kui kurõd `kõrgõ `lendväd, tulõb külm tali Khn; kured lähvad, `kurja `ilma, aned lähvad, `alva `ilma PJg; akab juba taĺv tulema kui kured `lähtvad Ris; sui siis on `kuŕga sii küll, söövad sügise na jõhvikaid; kui kured sügise sedasi `rongis läksid, me akkasime `karjuma, sega pudru, sega pudru, kus kured läksid nii segamini, põld `rongi enam kusagil Juu; kuŕg on `rändaja lind Koe; kure munal ei piä `mingid maetsed õlema; kuŕg tõssab aga `jalgu ja käib üksi, egä tämä peregä ei käi Kod; mõned üksikud kured on, kellel pesa `tehtud puie `peale Äks; kuŕg läind kurjas, and lastele tappa SJn; kure om är `eśsunu (ei lenda reas) Krk; piḱä seere nigu kurel Ran; kuŕg tunnep oma `säetut `aiga, kona ärä piäb minemä Nõo; kuŕg kah `korjass `konnõ ja mis tä kätte saa, veese `poele tood́uss Võn; kuŕg om maisa lind Ote; kurõ˽läävä˽kurja ilmaʔ, hani läävä alla˽tulõvõ Krl; Miili tulõ uḿmi kurõ`jalguga, astuss `õkva ku kuŕg Har; ku kurõ˽suuhn tänitäseʔ, sõ̭ss umma˽hüäʔ ilmaʔ Rõu; inne es `naata rükägi tegemä, ku˽kurõ laugõlõma nakasõʔ Plv; sügüse kurõʔ `lätväʔ, saavaʔ kuŕa ilmaʔ Lut; kurge viskama valetama kas `viskat `kurge või kõnelet `õigust Krk || (kuresaabastest) kured `tievad `nairid Hlj; kured nokkivad `jalgu, siis kui `lapsed `käiväd vie `loitudes `palja jalu Jõh; lastele ikke `öeti, ärge minge `veese, kuŕg toob `saapad Tõs; lapsed ei tohi `õue `minna kured tulevad ja künnavad `nairid `piale JõeK; nä kurg on `naerid `jalgade `piale teind Amb; küll sai sellega valu näha, kui kuŕg kevadel siared `lõhki nokkis Sim; kuŕg um verevä˽`saapa˽toonuʔ Plv || u toonekurg (euf kurg lastetoojana) Noh eit, pane puder akkama, naabri naisel tulnd kurg külaliseks Pha; Seal kuuleb `varsti kure äält Pöi; kurg toob tite tiiva all Kse; kuŕg olla nähä (rasedast naisest) Juu; naesele `leńtsid kured Pil; juba kured keerutavad siäl KJn; kurõ˽toova tiigist konnapujakasõ ni `saage lat́s Se || (rikkast inimesest, kiitlejast) Mis siss kurel viga võõrsil kävvä, ku erne een ja tatrik taka Ote; Mis kurõl viga kõrista˽ku `herne nõ̭na all ommaʔ Urv; Mis kurõl viga `kurku kurista, ku su̬u̬ sula om Rõu; Kas kurg sõs söömädä, ku herneh nõna all Räp || (teat mängust) ku lõpõdi põimmaʔ, aiʔ kuŕe kotti Lut || (muid ütlemisi) Kured `vievad ühe `süöma aja `kaasa (lõunasöögikord jääb sügisest ära); Kurenokkast on ka mehele `saadud Lüg; kui kuŕg petäb ää, tulevad täid `peäle Juu; Täib kurel oodata, mil soomaa sulaks saab Amb; Senni kurg kooles, kui soo sulas (laenu maksmata jätmisest) Urv; kui kuŕg pett, lätt mõ̭ni asi katski, kas tsiŕp, adõ̭r vai midägi muud Vas; Ei kurg madalahe mõtsa kae Rõu
2. vannasadra käepide; harkadra aisad `kurgidega adra VNg; sel adral õli - - taga pikkad kured kust `kinni `oieti; `Kurgedegä `atral on kureõts, kaks kure `õtsa Lüg; kureots pole `püuse saand (pole veel kündnud) Kär; Kurg `tehti kõverast kadakast Pöi; Kure käib adra varre pääld Rei; [adral] ermus madalad kured Rid; kurg `tehti `peale, kaigas all ja peal käis kurg Han; adra kured või aesad Tor; adra kured olid vanast kõverad kuusejuured, kust `oiti `kińni HJn; adra `kurgi on minugi kääd oind Tür; `kurgede vahel viab obune, aga tagumised otsad on käsipuust Sim; mua adral õlid kured, kus obune vahele `pańdi, mua adral õlid kure otsad üles kõverad, aga vene adra kured õlid `õiged Trm; kartuliater on `sahkegä `kurge vahel Kod; Muĺgimaa adral on löhemad kured Plt; `kurgede küllen om käsipuu Trv; adra kurõd olliva kuusitset, `võeti üten juurikuga Ran; kõvõra otsaga `raide olliva kurõ Kam; too adra kuŕg siiä, vaja om ader ärä `köütä Ote; noist kurist (kurgedest), noist saivaki adra `vehmreʔ, noidõ `kuŕgi vahelõ `pańti obõnõ Urv
3. esi, tööriba seisab taga kure otsas Amb; katsu et kurega järele pääsed VJg; suvel kõigutan kure otsas, talvel laalan laua otsas rhvl Sim; si̬i̬ jäi `kurge tegeme, ku temä oma viilukest ei jõvva ärä lõigade Krk; kurge jääma (jätma) ~ kures olema rukkilõikusel eega maha jääma `minga perast sina `lõikumaal `kurge jäid VNg; kie rukki `lõiku ajal jäi maha oma `iega, siis `üöldi, sie rippub kures, `tõised avitasid `vällä kurest Lüg; Jätsid kurge Amb; jäi `kurge oma `eega Kad; olid laisk, jäid `kurge VJg; kes iega taha jäi, sie jäi `kurge Iis
4. mõrra tiivapuuKod Lai kuuritsa kured, kaks `kurge, üks kurg käib `mü̬ü̬dä jõe `servä, tõene kesk jõge Kod
5. jõhvikasKod MMg Kõp Krk [öökülmad] küpsetäväd `kurgi Kod; kure `äitsnemise aig olli küĺm, kure `äitsne `külmiv ärä; täo om perätu `kurgi mõtsan Krk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur