Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
kuld- kullast, kuldne, kuldkollane `vueral oppetajal oli suur kuldrist VNg; Suur kuldkee oli `kaelas Pöi; kuldnupud `ollid tanu jääre peal; kuldsõelaga `toodi tit́t kaost, vanad eided tõid ikka (räägiti lastele) Muh; hussi kunigall on kuldkroon lagipεεl Phl; õbelõngad ja kuldlõngad ja, need `toodi `poodist Mar; siss kingiti kuld`asju vahest koa PJg; kuldnupud `kultse kuue ees Tor; `prauskil on kuld riśt `kaelas Hää; kuld tukatid on old `katriina `aegne raha ja naiste`rahva nägu on peal Kos; kuldkarra müt́s oli minu vanaemal Amb; krepaśti kamandir - - saea kolmekümne `miĺjoni kuldrubla ette müis maha selle `Varssavi krepaśti Kad; Õsteti kõhtasid, makseti kuldrubladega kõht kinni Trm; `oĺli neil mõlemil kuld `eĺmed kaelas olnd KJn; Mia `ti̬i̬nsin mõni ü̬ü̬ [vähipüügiga] kümme kuldrubla ärä Vil; kas siul om kuld uuŕ Hls; kus laits tulen ärä palass, sääl om kuldrist `taeva pääl Krk; serände õĺst ilma `käissidä, `olge pääl kuld langa Ran; meil opõtajalõ kińgitäss kuldriśt; tiä oĺl paĺlo kuld`aśju üten toonuʔ Kan; Tõllahn istus torrõ mi̬i̬ss, kuldküpäŕ päähn Rõu; taal ka uma˽kuld`hamba˽suuhn, niu˽vanakurat́ vereveide `hambõidõgaʔ; meil ostõt́i timahalt kerikude vastanõ kuld`pikri Har; `Tüt́rikal om ka mõ̭nikõrd kuld`langoga rät́t vanigõ pääl Se
kuldne `kuldne spor S L K,
Trv San,
`kulne Khk Rei Mär Tõs Aud Ris Kod, g `kultse;
`kuldne g `kuldse Puh;
`kuldnõ g `kultsõ Khn,
`kuldsõ Rõu;
kuldane San,
`kulda|
ne g -se R Iis, g `kuldse VJg;
`kulda|
nõ g kulladsõ Urv Har;
`kuldan g ku(
l)
latsõ Lei1. kullast; kullatud `kuldasi `sõrmussi en õle `õstand Lüg;
`kuldane `uuri Vai; `
kultse `tornidega Rid;
ma `ostsi `kultse sõrmuse Tõs;
ära kullatu asi oo `kuldne Hää;
sõrmuksed on `kultsed JMd;
`kultsed prossid VJg;
kepil on `kuldane pia Iis;
`kultsed `ehted kõik `särgasid Plt;
kuldane sõrmuss San;
meil `oĺli õks laulatusõ sõrmusõ hõbõhõtsõʔ,
noʔ omma kulladsõʔ Har ||
fig Taalõ˽kõ̭nõla kas vai kulladsõ keelegaʔ,
to‿m nigu hani `säĺgä vesi Urv 2. kullakarva, kuldkollane Kukk munib `sulle `kuldased munad,
kui üä laps oled Kuu;
`Kuldane kuu Jõh;
`kultsed roosid (
kullerkupud)
Phl;
`kultsed `juuksed JMd;
`kuldane `päike VJg;
oh sina `kuldne kullerkupp ja õbedane õienupp Plt;
`kuldnõ kullõrkukk Rõu Vrd kuldine3. fig kuldaväärt, väga tore, ütlemata lahke, meeldiv a. (inimese kohta) Mul on `kuusi `kuldast `poega rhvl Kuu;
`kuldase südämega Jõh;
oli `kuldane inimine Vai;
Oli üks `kultsete kätega inimene (meistermees) Pöi;
`ütles moole - - sa oled üks `kuldne inimene,
ise `juua täis Mar;
`kulne mees oli tal Aud;
ma põle leind nii `kultsed inimest KJn b. (olukorra, seisundi kohta) Isä tegi puu`aŋŋu raud `õtsadega,
sis õli `kuldane asi,
sai `anguda `aŋŋuga õled üless Lüg;
see oli üks `kulne aeg Khk;
Sellekorra piäb `kultsi `jõlmu Khn;
ega `enne saand puhata `ühtigi inimesed,
aga nüid on neil `kulne põli Kei;
`enne olid `kultsed ajad ikka JMd;
tütarlapse põli on `kuldne elu Pee;
eila oli üks `kuldne ilm Koe;
nied sõnad olid `kultsed kuulda VJg;
nüid õli `kulne elo Kod;
no seal oli `kuldne elu,
`süia saime paremini,
elu ruumid olid väga iad Plt ||
`kuldane põli,
kopikane nimi (moonaka naisel) Vai;
`kuldne elo,
kopikane nimi (vanatüdrukul) Mar Vrd kuldene Vrd kullane
kuld|sõrmus
1. kullast sõrmus `mõisa `preili `sõrmes õld kuld `sõrmus Lüg; nüid oo jo inimestel kõik kuldsõrmossed Mar; mina enam kuldsõrmussi `sõrme ei pane Trm; ma lassi kuldsõrmuse üle õbetada Puh; timä oĺl paĺlo kuld`aśju varastannuʔ, kuldsõrmusse ja kuldkelläʔ Plv; [kuningatütar] näüdäss kõigilõ, et timä `löüse `väega ilosa kuld sõrmusõ; `mustlasõ˽võt́i˽kat́s kuldsõrmust arʔ ja, `jäigi laulatamallaʔ Vas
2. neljas sõrm – Krj Pha Pöi
kullane kulla|ne Krj Muh Hää Plt, g -se Kod, -tse Kse Trv TLä Võn; -nõ g -tsõ, -dsõ San V; hv `kullane Vai
1. kuldne, kullast, kullatud mul `olli kullane muna Muh; pengid oo piimil `pestu `kaśke, katus kullane `kaetu `kaśke rhvl Hää; kullatse `keŕku torni Puh; Leena leis maast kullatse sõrmusse Nõo; mul oĺl kah ennembist illuss kullanõ prośs San; su imä tõi mullõ unõl kulladsõ redeli. illuss kullanõ retel, kullatsidõ `varbugõ Krl; `taivah `engli˽mängvät kullatside kannõldõgaʔ Plv; sääl kivi kõrval om kuld hobõnõ ja kulladsõʔ `rõivaʔ Se; üt́s upin kullanõ, tõõnõ jo hõbõhõnõ Lut || kollased vene saapad tarvis mul ka är kullatse `osta, setu kullatse Trv
2. fig kuldaväärt; suurepärane nüid on kullane elu vana aa kõrvalt Plt; nüid om mul kullane elu, mugu sü̬ü̬ ja maka; no küll ta (kanepitemp) `oĺli ää, `õkva kullane sü̬ü̬k; Jaan `olli ka kullane veli Nõo; olgu˽sul kui kullanõ mi̬i̬ĺ, ku‿d́ä tulõ, siss pahandõss jäl ärʔ San; tu̬u̬ om jo kullanõ miiss, tu̬u̬ ei juuʔ `viina Krl; ta‿m kulladsõ meelega inemine; ma olõss sullõ kulladsõ meelega raha `võlgu `andanu Har; siin olnu˽kullanõ olõḱ, a ma‿i˽taha˽taad tüllü Vas || Taalõ kõ̭nõla˽kas vai kulladsõ keelegaʔ, t‿om nigu hani `säĺgä vesi Urv
3. (hüüatustes) kullase arm, `meske kuub sul; sedä riiet mes siis õli puadiden `enne sõda – kullase arm (oi, kui palju) Kod