[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kuld- kullast, kuldne, kuldkollane `vueral oppetajal oli suur kuldrist VNg; Suur kuldkee oli `kaelas Pöi; kuldnupud `ollid tanu jääre peal; kuldsõelaga `toodi tit́t kaost, vanad eided tõid ikka (räägiti lastele) Muh; hussi kunigall on kuldkroon lagipεεl Phl; õbelõngad ja kuldlõngad ja, need `toodi `poodist Mar; siss kingiti kuld`asju vahest koa PJg; kuldnupud `kultse kuue ees Tor; `prauskil on kuld riśt `kaelas Hää; kuld tukatid on old `katriina `aegne raha ja naiste`rahva nägu on peal Kos; kuldkarra müt́s oli minu vanaemal Amb; krepaśti kamandir - - saea kolmekümne `miĺjoni kuldrubla ette müis maha selle `Varssavi krepaśti Kad; Õsteti kõhtasid, makseti kuldrubladega kõht kinni Trm; `oĺli neil mõlemil kuld `eĺmed kaelas olnd KJn; Mia `ti̬i̬nsin mõni ü̬ü̬ [vähipüügiga] kümme kuldrubla ärä Vil; kas siul om kuld uuŕ Hls; kus laits tulen ärä palass, sääl om kuldrist `taeva pääl Krk; serände õĺst ilma `käissidä, `olge pääl kuld langa Ran; meil opõtajalõ kińgitäss kuldriśt; tiä oĺl paĺlo kuld`aśju üten toonuʔ Kan; Tõllahn istus torrõ mi̬i̬ss, kuldküpäŕ päähn Rõu; taal ka uma˽kuld`hamba˽suuhn, niu˽vanakurat́ vereveide `hambõidõgaʔ; meil ostõt́i timahalt kerikude vastanõ kuld`pikri Har; `Tüt́rikal om ka mõ̭nikõrd kuld`langoga rät́t vanigõ pääl Se
kuldne `kuldne spor S L K, Trv San, `kulne Khk Rei Mär Tõs Aud Ris Kod, g `kultse; `kuldne g `kuldse Puh; `kuldnõ g `kultsõ Khn, `kuldsõ Rõu; kuldane San,`kulda|ne g -se R Iis, g `kuldse VJg; `kulda| g kulladsõ Urv Har; `kuldan g ku(l)latsõ Lei
1. kullast; kullatud `kuldasi `sõrmussi en õle `õstand Lüg; `kuldane `uuri Vai; `kultse `tornidega Rid; ma `ostsi `kultse sõrmuse Tõs; ära kullatu asi oo `kuldne Hää; sõrmuksed on `kultsed JMd; `kultsed prossid VJg; kepil on `kuldane pia Iis; `kultsed `ehted kõik `särgasid Plt; kuldane sõrmuss San; meil `oĺli õks laulatusõ sõrmusõ hõbõhõtsõʔ, noʔ omma kulladsõʔ Har || fig Taalõ˽kõ̭nõla kas vai kulladsõ keelegaʔ, to‿m nigu hani `säĺgä vesi Urv
2. kullakarva, kuldkollane Kukk munib `sulle `kuldased munad, kui üä laps oled Kuu; `Kuldane kuu Jõh; `kultsed roosid (kullerkupud) Phl; `kultsed `juuksed JMd; `kuldane `päike VJg; oh sina `kuldne kullerkupp ja õbedane õienupp Plt; `kuldnõ kullõrkukk Rõu Vrd kuldine
3. fig kuldaväärt, väga tore, ütlemata lahke, meeldiv a. (inimese kohta) Mul on `kuusi `kuldast `poega rhvl Kuu; `kuldase südämega Jõh; oli `kuldane inimine Vai; Oli üks `kultsete kätega inimene (meistermees) Pöi; `ütles moole - - sa oled üks `kuldne inimene, ise `juua täis Mar; `kulne mees oli tal Aud; ma põle leind nii `kultsed inimest KJn b. (olukorra, seisundi kohta) Isä tegi puu`aŋŋu raud `õtsadega, sis õli `kuldane asi, sai `anguda `aŋŋuga õled üless Lüg; see oli üks `kulne aeg Khk; Sellekorra piäb `kultsi `jõlmu Khn; ega `enne saand puhata `ühtigi inimesed, aga nüid on neil `kulne põli Kei; `enne olid `kultsed ajad ikka JMd; tütarlapse põli on `kuldne elu Pee; eila oli üks `kuldne ilm Koe; nied sõnad olid `kultsed kuulda VJg; nüid õli `kulne elo Kod; no seal oli `kuldne elu, `süia saime paremini, elu ruumid olid väga iad Plt || `kuldane põli, kopikane nimi (moonaka naisel) Vai; `kuldne elo, kopikane nimi (vanatüdrukul) Mar Vrd kuldene
Vrd kullane
kuld|sõrmus
1. kullast sõrmus `mõisa `preili `sõrmes õld kuld `sõrmus Lüg; nüid oo jo inimestel kõik kuldsõrmossed Mar; mina enam kuldsõrmussi `sõrme ei pane Trm; ma lassi kuldsõrmuse üle õbetada Puh; timä oĺl paĺlo kuld`aśju varastannuʔ, kuldsõrmusse ja kuldkelläʔ Plv; [kuningatütar] näüdäss kõigilõ, et timä `löüse `väega ilosa kuld sõrmusõ; `mustlasõ˽võt́i˽kat́s kuldsõrmust arʔ ja, `jäigi laulatamallaʔ Vas
2. neljas sõrmKrj Pha Pöi
kullane kulla|ne Krj Muh Hää Plt, g -se Kod, -tse Kse Trv TLä Võn; -nõ g -tsõ, -dsõ San V; hv `kullane Vai
1. kuldne, kullast, kullatud mul `olli kullane muna Muh; pengid oo piimil `pestu `kaśke, katus kullane `kaetu `kaśke rhvl Hää; kullatse `keŕku torni Puh; Leena leis maast kullatse sõrmusse Nõo; mul oĺl kah ennembist illuss kullanõ prośs San; su imä tõi mullõ unõl kulladsõ redeli. illuss kullanõ retel, kullatsidõ `varbugõ Krl; `taivah `engli˽mängvät kullatside kannõldõgaʔ Plv; sääl kivi kõrval om kuld hobõnõ ja kulladsõʔ `rõivaʔ Se; üt́s upin kullanõ, tõõnõ jo hõbõhõnõ Lut || kollased vene saapad tarvis mul ka är kullatse `osta, setu kullatse Trv
2. fig kuldaväärt; suurepärane nüid on kullane elu vana aa kõrvalt Plt; nüid om mul kullane elu, mugu sü̬ü̬ ja maka; no küll ta (kanepitemp) `oĺli ää, `õkva kullane sü̬ü̬k; Jaan `olli ka kullane veli Nõo; olgu˽sul kui kullanõ mi̬i̬ĺ, ku‿d́ä tulõ, siss pahandõss jäl ärʔ San; tu̬u̬ om jo kullanõ miiss, tu̬u̬ ei juuʔ `viina Krl; ta‿m kulladsõ meelega inemine; ma olõss sullõ kulladsõ meelega raha `võlgu `andanu Har; siin olnu˽kullanõ olõḱ, a ma‿i˽taha˽taad tüllü Vas || Taalõ kõ̭nõla˽kas vai kulladsõ keelegaʔ, t‿om nigu hani `säĺgä vesi Urv
3. (hüüatustes) kullase arm, `meske kuub sul; sedä riiet mes siis õli puadiden `enne sõda – kullase arm (oi, kui palju) Kod

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur