kuletama1kulet|amaRKadNõoOteRõu, -emeSan; kulõt|amaRanUrv, -ammaRõu, -õmõKrl 1.luituma, koltuma; kolletama külm akkab tulema, jo kuletavad kaik puulehed ja `ruosidVNg; [teki] `päivä`puoline külg on kuletand; `iuksed akkavad kuletama (halliks minema) Lüg; Ma panen sene kuletane `sieliku `selga Jõh; `Värvis kappi ära, aga juba akkand kuletamaIisR; rohi kuletab Kad; kapusta lehe om ärä kulõtanuva, om kõllatsess lännuva Ran; tumeda kuletanu `näoga, nisuke vastik [mees] Nõo; sügüse mõts kuletas äräOte; võta kuletenu [kapsa]lehe, mis aĺlass toda ärgu `putkuSan; aava leheʔ kulõtõsõ kõ̭ge inne Urv; lilli leheʔ kulõtõsõ põvvagõKrl; Liine ka‿ks um jo ńaost är˽kulõtanuʔRõu 2.pleegitama `Päike kuletab, `mustad `lambad lähäväd suvel `pruunist VNg; päiv või vesi on `vällä kuletand, nüüd on `õtsasJõh; midä `päivä kuleta, se on kuletandVai Vrdkulatama1, kulõhtamma