kulatama1kulatamaKod(-ĺ-) MMgLaiT, -em(e) TrvKrk; kuĺada-Lutluituma, pleekima; koltuma, kolletama ein oo ärä kulatand, kuli `karva; `surnu õli näoss aĺl nagu kuĺatanud seinKod; puud akkavad jo kulatamaMMg; sinine riie `kangesti kulatab `väĺjaLai; päävä käen ärä kulatenTrv; ärä kuladet päevä ja vihmage, vanass lännu; vili om ärä kuladetKrk; `oĺli serätse kulatedu ja `aige `näogaRan; päiv kulatap `rõiva äräPuh; [kapsastel] ei ole mitte ütte kulatedu `lehte, kõ̭ik om ilusa rohilitse; Sügise nakava kõik puu ja puhma kulatama Nõo; näost kõllane, kulatanu Kam; puha liiv maa, sääl `viĺlä midägi ei saa, ta kulatass ärä Ote; ku sa `aina niidät `kaari `pääle ja om vihmatsega mõni päiv kaarin, siss om kaari alt ärä kulatanu RõnVrdkolateme, kuletama1