[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 3 artiklit

kukal kukal eP(ko- Käi), kukkal R, g `kukla
1. pea tagaosa [poisid] `Aeva üks`toise `kuklas `kinni (kaklemas) Kuu; `tõine on lüönd `tõisele `puuga `kukla `pääle Lüg; `Kukla pääl on `kurjad täid ja `õtsa ies on `õelad täid Jõh; `Tõmma `vasta kukkalt IisR; `pitkäd `lindid `kukla pääl taga Vai; `iused `kukla pεεlt ära tulnd Ans; kukk vötab kanal `kukla pεεlt `kinni mis sulud `lindvad Khk; Mõnel on lühiksed juused koa `kuklas `junnis Pöi; `kukla taga on `aige Rei; loomal põle kukalt Mar; tanu `kuklas Kse; Ää käüg sedäsi keps (müts) `kuklas Khn; pani `kukla taha jah, `andis `kukla `pihta PJg; `ańdis ühe vupsu `kuklase Tor; obuse pääkot́t, `pańti `kaeru `sisse, paelaga `kukla taha, `kaela Hää; vömm `anti `kuklas Ris; kukkus `kukla `peale seĺlali Kei; kui omast vähämaga kokku sai, sellel `ańdis võmmu `kuklasse JJn; lapsel on kärnad `kuklas Koe; mis säl `kuklas on, et `krat́sid Kad; kui sa `mõisan vähä `eksisid, käis `sulle kõhe malk `kukla Kod; seisab nõnna `uhkelt, müt́s `kuklas teisel Ksi; arjussed `kasvasid `õigest `kukla pial, seĺla `poole `rohkem Lai; kukal nõnna valus, et ei või `katsu KJn || kõrgem koht mis `mulda sii panga `kukla pεεl on, `paĺlad kivid Khk
2. fig läks nii, et `pöiad `käisid `kuklas (väga kiiresti) Lüg; `Lapsed `juasti `kambid `kuklas; `larbib `ninda, et `kannad `käiväd `kukla taha Jõh; `Ninda `kaua `krat́sis kukkald, pidas nõu IisR; pεε `kuklas keib, nii `uhke; nii apu, et tuleb `kuklast `välja Khk; Rätsib niid küll kukalt (kahetseb), et pole koolis keind Kaa; Vettis mihe kukald krätsima (nõutuks) Emm; trügib teese `kuklasse (ajab teise süüks) Juu; jookseb nõnna, et jalad käivad `kuklasse; kui `tarkus ots, siis akkas kukalt `krat́sima; mõni läheb teisega `riidu, lubab silmad `kukla taha keerata; ega mul `silmi `kuklas ei ole, et ma taha nään Lai; töö oli sul ala nii `kuklas ja seĺlas Plt
Vrd kukur
3. palgi otsast kirvega väljalöödud koht palgide kukal lüädässe `sinna õtsa `alla, kos õts kõver Kod || kukalt `raiuma koerakaelanurka tegemaNis
4. pilvetükk pilve `kuklad, koŋŋid akkavad ajama, kas `vihma tuleb Khk
5. vannasadra varre pealmine kumerusKär
6. võrgukangas Sellest `kuklast suab seitse `võrku Kod
kukkal kukkal g `kukla lõimelõngakimp enne niietamist Siu `kaŋŋas `kukladesse; No mittu kukkalt said; No `kaŋŋas juba `kuklades; `Niide panemise aeg `võetasse `kuklad üks`aaval `lahti IisR; kukkalas kimbus Kogu kanga lõim on juba kukkalas IisR
kuumama1 `kuumama, kuumata spor Sa, Muh Rei spor L, Juu Koe TaPõ Plt KJn Trv TLä San Plv(-mma) Vas Se, `kuumada R
1. kuumust hõõgama; kuum olema Päiv `kuumab et kukkal `korbeb Kuu; posed `kuumavad VNg; `liiva `kuuma, nii äge `päivä on Vai; pεε `kuumab `otsas, küll ma ikka `aigeks jää Khk; ahi `kuumab; pane ots (puutükk) `alla, las kuumata Muh; `aige koht `kuumab, palavik on sees Vän; pea `kuumab nõnna et ime kohe Juu; kaal `irmsass `kuumab Kod; ma `õerusin klitseriiniga kääd nii sisse et nad kuumassivad Äks; ahi on pala et `kuumab kohe Plt; siga om `aige - - verev ja `kuumab Ran; iho `kuumass Plv; palavah tõbõh inemine `veega `kuumass ja soni Se
2. kuumutama, kuumaks ajama, kütma paekivi vare oli [keriseks], seda kuumati Khk; kuumatud `kaapsad ja teesed `raie `kaapsad Tõs; ma ole kivi `tulle pannu `kuumama Hää; Vahel kuumati `ahju nii et tule ais õli taga Trm; `kuumas `ahju Vas || fig (ihunuhtlusest) Nii palju said mõjuda, et vana Joosepi taguõts kuumamata jäi Trm
3. midagi intensiivselt tegema Mis ta `kuumab puid nii pali `ahju Jõh; ühe jooniga saa [jahu pudrupatta] kuumata mette, sa pead ikka liigutama Vll; sis nad `kuumasid [kive] `irmpsast `kangest meitele `järge Jaa; ma `kuumasi täle järele, sain ta kätte; ma lähe `jälle kuumates edesi Mar; `kuumas padadele tuld `alla Mär || kuumab valutada Mus
4. rohust paljaks sööma Obused `kuumasid maa paĺlaks Kaa; `veised on karjama nii `puhtaks `kuumand et Jaa; loomad `kuumavad `kopli `paljaks Rei; eläjad oo selle maa nii `kangeste ää kuumand Mar; sii oo ea lake koht, `veised oo tä kõik `paĺlass kuumand Mih || Kes sind nenda ää kuumand (nudinud) oo Kaa
Vrd kuumeldama, kuumendama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur