kui1kui üld; kusporRL, JuusporViK, KodVlPõeL, koVaiKra A.sidesõna I. a. sarnasusvõrdlustes 1.metafoorses võrdluses (nagu, otsekui sünonüümina) a.kui-konstruktsioon seostub adjektiivi või adverbi algvõrdega `naine on `kõhta sama vana kui `mieski Lüg; läks `ninda punasest just kui `keidetu krabu Vai; Seaste on nii kena `kolne odr kui üks kuld Pöi; nõna `sulgus kui jahisaŕvRid; Tubak oĺli peenike narmas kui üks siidSaa; riiete sees ole nii `kange kui truĺl Juu; ta on elav kui sädeVJg; tukkus laua naeal täis kui tińnSim; pia sile kui lakutudLai; õhuke kui laastKJn; ninda puhas ku kädsises puhaKrk; suur ku‿ts ilma asiHel; kõva luu kui kurivaim Ran; na‿m vana sarapuu ao, raseda kui kurjaristiNõo; pimme kui sügisene ü̬ü̬Kam; oĺl nii kahvatunu `õkva ku `ku̬u̬ĺjaHar; lehmäʔoĺli˽ku ahokihä˽tugõvaʔ Rõu; nii mädä kui müĺgätüssRäp; `haĺlalik sääne ku haaba kuurLutb.kui-konstruktsioon seostub verbiga `lapsed tulivad ku `porsad `ümber `laudu VNg; Kukal valutab kui ull Pöi; Kadus kui tina `tuhkaMuh; vihm sajab kui pahinMär; `leikas kui`nuagaKoe; vesi läks kui kolises Sim; põlevad ku pragiseväd Kod; magab kui `surnu; `aisebkui `irmusKsi; läks `kat́ki‿gu plaksatasKJn; lase `laulu ku larapKrk; vahip kukuĺl, siĺmä om sõõriku pään Nõo; Rü̬ü̬ḱ ku t́siga aia vahelUrvc.kui-konstruktsioon seostub substantiiviga, hv muu noomeniga `naine käis `moisas iga päiv ku mies [tööl] VNg; miä olen näind `kärnä `konna ko leib`lapjaVai; kanad on nii kui paenakad, majal ei seisa kui kojasJür; istub `koorma ots ja läheb, koorm kui kägu `persse allPee; Nõnda kui‿t́s moonutusTrv; mis see vana inimene ike om, kui üit́s kõsuHls; tal `õnne ku `tõrva Krk; kui järsikut kasvava nu lepä võsud ja pajodRan; ta om külen kui tõrvKan; Tu̬u̬ sälätäüś oĺl ku üt́s ilmamaa laivsälähn Rõu; tuĺl noid paganaliidsikokku kui põruVas; sõss oĺl nigu üts ku pupe linapundRäp I. b. erinevusvõrdlustes 1.adjektiivi ja adverbi keskvõrde juurde kuuluva võrdluse korral tämäl on ramu vähemb kui mulLüg; sie on viel`pimmemb ku `männe üöVai; `poistega on ulk `rohkem tegu kui tüdruk `lastegaKäi; `vaablased oo natuke suuremad kui erilased ja mesilasedMar; tä oo rikkam kui ma Tõs; iir on `väiksem kui rot́t Kei; tema on ikke `vahvam kui teinePee; mia olli pu̬u̬l `aastatvanemb ku JaanNõo; no ei olõ enämb ku üt́sainuss kruuśHar; küla laib om magusamb eiʔ ku uma laibLei || ta on targem kui tarkKoe; Iga asja, õli ta sitem kui sitt, reagiti ja kõneldi igate kanti Trm; anna tal änap ku änap, ega ta rahu ei ooleKrk 2.a.võrdlus- või viisilauses ma‿p tee ennast targemas `ühti kui ma oleMuh; enäm oo sedä kisa kui sedä `aśjaKod; sammal oiab paĺlu paremast lund kui ludaÄks; ma põle täna `rohkem magand kui kaks `tuńdi Plt; siit saa iki `rohkepku üit́s ameKrk; õdagu `kastega om parep `niitä kui päävägaKam; mul ei olõ enämb ku üt́s ajastaig elläʔHar; pinil ka `rohkõmp om häpü kui sulSeb.võrdluse varjundiga viisilauses (nagu, otsekui sünonüümina) läheb `müödä jaei terestagi `ühtä, tieb kui ei paness tähelegiLüg II.tingimust väljendav sidesõna `Söisin kui `saisinKuu; kui `omme on ilus ilm, siis `lähme `eina`maale Lüg; Kui `luomi ei ole, siis `viĺja ei saaIisR; kui üväst `lähto, siis saap `kallo küllVai; kui äp saa `öigut, siis `kaibab edasiKhk; kui sa lustid siis jooMus; Kui seal küüned oleks ta läheks ka puu `otsaPöi; karu tuleb nahal pealt ää kui sa ooletu oledMuh; Kui sa ennast puhtaks äi pese, siis ma sindseltsi äi veta kaRei; kui sedä teed, suad `peksäTõs; kui pesed ja`vihtled, tuleb park mahaPJg; Võta põrsas, ku põrsast pakutaksHää; kaks vana `iigla puud - - kui niedmõistaks `rääkidaKei; kui `kolme `korda ei `kutsund, ei läind Juu; Kui võtad, siis kasvab, kui paned, siis läheb vähemaks = auk maa sees Jür; Kui `kuśkil `vasta tuli, siis mutku `naerisAmb; kui sa inimene õled, `ütle `vassa, kui kurat õled, taganeKod; kasepuu kui vihma kääs `seisnud, `tõmbab `valgestÄks; mis sa amalet, ku sa ei mõista `õigest kõneldeTrv; ku mädä muna `viskat, sõss lää katik ku `plauhtiKrk; kui taröǵästäss, oless väega jäĺeRan; kui ma saass nätä, merätsit puid na om mahalasnu Puh; kui `sõira, siss om `sõpru kahNõo; ku˽tiiassi et ku˽pia är lõpõssi, siss ämp ei˽teesi midägiSan; Ku‿ma iks sü̬ü̬ taad terä `sü̬ü̬ḱi, sõ̭ss ma‿lõ kõva ja söönü kahUrv; õlõss lännü külh vai kõ̭kõ pümehepäl üül ku kohegi minnä oss olluʔ Har; ku asi olnu˽tõtõlik, siss olõss ma˽pidänü uma suu lukuhn Rõu; ku `taiva pääl ku lina `hunde, hüä lina küĺbLut || Kui teha, siis juba tehaPöiVrdjos III.aega väljendav sidesõna 1.alustab ajalauset kui `nuoremb õlin siis tegin `virsusi `karjasLüg; ku `kallo `püüdämäst `tuldi `vällä, siis `mändi kabakaVai; kui laps `karjund on, siis ta ekib pärast veelKhk; Kui `kööti siis rinnaaugust käis tuluke `välja kut obuseänd Pöi; kui kirgust `tuldi, siis es passi laulda metteMuh; kui odrad`valmis on, siis lüdivad äraRei; ku kihlatud said, köesid kiriku`mõisesVig; kui kased änam `mahla ei joose, siis tuleb kasest `väĺla `seoke paks `valge okseAud; kui sa nüid söönd soad, siis tule kohe ruttu `meileJuu; kui sina ükskord ära sured, siis anna sie `mulleJMd; ku tuamingad õilevad, siis `tehta linu VJg; kui krabatanud, `pańti vi̬i̬l aganid `ulka (leivale) Kod; üks näedäs tuld kui `rehte peksetiKJn; siis oĺl puhas leib ku mina kasusinKõp; latsele `tu̬u̬ma kõik, kommisid ja `saia, ku‿d́a tulebRan; talvel ku me koolis käisimeVõn; kui müriśt, siss visass `väĺki kahOte; ku mõtsast läbi sai ja ku˽peräle tuĺl, siss oĺl nii kahvatunu `õkva ku˽`ku̬u̬ĺjaHar; Ku jo˽kaŕan `naksi `käümä, sõ̭ss ańd imä kaŕa manu˽mullõ `hammit ummõldaʔRõu; nu siss ku lätt tarõst `vällä minemä, siss `laulvaʔSe 2.alustab täiend- või aluslauset ja ei `oldki kaks nädälä `aiga ku siemies suriKuu; midä tämäst perida on, kui tämä `müödä onLüg; `jöutsime `umbest `seie männigu ala, kui siis akkas sadamaAns; Sööme enni kui supp ää jahtubRei; eile sai nädal kui `vihma tuliKad; sügüse polõ ku ma ütsinde olliSan 3.kuni, nii kaua kui ulga `aega ma sedasi `mässasi, kui maneist na jagu saiAud; Suured kannud jäid `paika - - säl nad `seisid ku äramädanesidHää; ma sain mitu `korda `istuda ja oodata `enne kui ta tuliJuu; maas `aedus viel [lina], kui kiud läks `lahtiJJn; ooda seeni, ku ma tuleOte IV.samastav sidesõna mei kui `arstid, et mei oleme küll sedä `uurindKuu V.konj kui 1.selgitavas funktsioonis `Sönna [möldriametisse] pailu nooremad mi̬i̬st äi tahetud lubadagi kui neid küll majas oleks tiab kui pailu olndPöi; mis sa käsu all teed, see töö on raske ja vastik kui kua sealt kui palju teenidTrm; sai lõhut ku pää ollilike otsan (kõvast tööst) Krk; nii täńtäss, kui maa˛i·lm kõ̭ik kärrä käeh; ol nii hüä miiśs ku anna mullõ rahha `võlguSe; `kärblädse omma d́uʔ nei `äüdü ku šitusõ `suhtõLei 2.korduvate lauseliikmete ühendamiseks nii `tervest tegi kui `tervestJõh; oli kui vana oli, aga juba jäks akkas `otsa löppemaJaa; sest asjast oled ike elma, elma‿gu elma Mar; riie [on] nahk ku nahkAud; läits kui läits, mina tedä enämb taga ei ikeRan; vanemb tütär `olli `essä tullu, `õkva ku esä ku esä; meil om tü̬ü̬ nüid nii kõrran ku kõrranNõo; pää `ripsõ otsahn, koolu˽ku kooluʔRõu; jutussit külält `mõistse, nu̬u̬ ka ku vei ku vei (ununenud) Se VI.ühendav sidesõna a.nii ... kui ka Tämä ott labja ja ai kaik `tuhli`augu ku pibalue `kunku ägejä `mielegä `liiva ku kivi täüssKuu; mõlemad mies ku `naine, `kardeti `nõidustLüg; `loomel kui `oostel `antasse jaho vettMar; Süid rokal kui ka vassikalHan; eks sajuvarjus käi nied ikke kõik, nii`äśti mäńd kui kuuskKuuK; alate suvi kui taĺv õli kasuk seĺjänKod; nüid süiasse äripääv kui püha pääv nisu`leibaÄks; üit́s ku tõine kuts mut oma pooleKrk; ü̬ü̬ ku päiv pid́i tü̬ü̬d tegemäUrv; noodamiiss püüt suvõl ku talvõlRäpb.ei muud ... kui muud `kalla ei `saagi kui vaid `äŋŋeriVai; ega muud `ühti kui akame minemaRis; no ärjad, ega nad muud teind kui `küńtsidHag; aga meste `riideid ei õmmeld `kiski muu kui rätsepädJuu; kislad muud meil ei söö kui minaAnn; äket põld meil muud kui karu äkeTrm; ja muud `palka es ole, kui kleedi `rõivakse tõiRan Vrdkut B.määrsõna 1.rõhumäärsõna a.täh väga,õige, üsna `Raiusin puid `ninda et kohe `lastud `lensid kui `kaugele; Meri `ehkus `suoja viel kui `kauaKuu; säält `massinate alt `juoksep ehk kui pient `lõnga Lüg; vana `onti oli kui `kaua `kutsaristVai; Siis on kisa kui paljuKaa; mena `rääkisin temaga keik kui `kougeld (pikalt-laialt) Rei; kibimaea oo kõba, see ei lagune ää, seesap kui kauaMih; inimene võib kui `vaene `olla, aga ole puhasHää; kel last ei ole, see on noorik ei tea kui kauaJuu; ega ta `sinna kui kauast ei jäändVJg; ega ta kui suur oleTrm; minä elän kui vanass, aga lapsed kadid nuareltKod; ma isi põletasin alet kui paĺluKsi; `uiskab sis kostab kista (kes teab) kui `ilmasseLai; `viisega võesit kui suurest vi̬i̬st läbi minnä, vesi lät́s `väĺläKam; viim(a)ne kuikõik (viimseni) nüüd on `viimane ku `raasuke `süödü `välläLüg; vöttis mu kääst `viimse kui raasuRei; võttis ää `viimse kui leheMih; viimane kui aenuke liige oovalusadAud; `korjasin viimase kui terä kokkuJuu; `viimne kui kana pueg `müidi äraVJg; Viimane kui õks pandi kuppuTrm; viimäne ku uks ja aken õma testodKod; nõrist viimätse ku tilga äräTrv; perämine ku kana kah `müüdi mahaʔHarb.täh kuitahes, ükskõik kui Õli sie `süämine kui vilets, nua ja `kahvliga `süädiJõh; `olga kui suur tahabKhk; Olnd see koorm kui suur tahesPöi; ole sa kui tark `tahtesTõs; süe ehk kui `iasteVMr; olgu rõõvid seĺlän kui taht paĺluHel; olgu sul kui kullanõ mi̬i̬ĺ, kud́ä tulõ, siss pahandõss jäl ärʔSan; olõ sa ku tark taht, kõ̭kkõ `aśja sa õks ilman ei tiiäʔHar; Suutii pääle viä liiva kuʔ pallö, sinnä mõrka‿i midägiVas; olgõ tä kui tark, `tarkusõga midäge ei ti̬i̬ʔSec.lause lõpul mõni õpib nii ruttu kuHää; nagu närmik, nii `vaene närus kuiVMr; kui kaste ein vanaks saab, siis lääb kõvaks kuiSim; on nii murelik kuiPal; `varda olive `lõngu täis kuiTrv; kui kolm `langa üten, siss om nii ilus kuiRan; kuuse ladu om nii kahar ja tubli kuiPuh; vahel `tuiskap suure ange kuiKam; päiv paist nii ilusallõ kuiUrv; peni kõrvaʔ `kirki ajanuʔ, `kullõss kuiKrl; Tõnõ (puu) ei `lahkõ `kuigi, pessä sa˽kuiHar; Ega vanast tu̬u̬d puu `väŕki kiä kui väŕmi esRõu; pańd latsõ sinnä `hällü ja sõ̭ss hällüt́ nöörist ja kuʔPlv; konnaʔ mullistasõʔ vi̬i̬ siseh kui ja `haukvaRäpd.väljendab imestust, üllatust `ommete ku `uonost jäänd `kassi: ku ilos `kassi oliVai; kui `kange valu – ai, ai, aiMuh; sa paraku, kui `mõisnik seda nägiMär; ena ku suured kardulidKse; kui odabad olid aśjadMih; ena kui tugevad need ooTõs; kui `kierdu rehä teinKhn; `jennää· kui `paĺlu `lammud Aud; kui ilusad laulud meil olidHag; oeh kui pailu sii neid onJuu; valata, kui `kõrgel juba kuu oneKod; kui `uhke ma `oĺli, ku ma nońde saabastega kõpsutiRan; oĺl plödi pääl ja kuppu ku `oitkuSan; ta ni etev inemine ku `hoitkuʔKan 2.küsiva-siduva sõnana a.otseses küsimuses kui `külmä vesi onVai; kui koua see `aega vötabAns; kui palju sa annadMuh; kui `kaugele su püśs jooseb koaMär; kui paelu kellu ooTõs; kui suureks sa viel `kasvadJMd; kui vana sa veel piad olemaPee; kui kaua sa teedTrm; kui kaua sa sussitad tedaÄks; kui `kaugelt sa oledNõo; noh ku kauõn sa õigõ elätHar; kui `minkõgaʔSeb.kõrvallause algul miä voin `kergitä sedä kive, kui `raske tama onVai; tule, ma katsun, kui suur sa oledJuu; ei tia, kui kaua sie viel `aega võtabVMr; minä suan `kätte, kui milla si̬i̬ õliKod; ei tää kedägi, kui `paĺlu ta parep omKrk 3.kuidas et saand magugi (maitset) `tunda vai kuiVai; kui rendi raha `saaja (saada) Vll; kae˽kui taal `rõiva ripõndasõ alt; Ti̬i̬ no kui tahtUrv; ei tiiäʔ kui paremb omKrl; tu̬u̬ om nii kui tuńnistajaʔ tegevä; ma ei˽`tihka˽tu̬u̬d sullõ üldä‿ga kui tu̬u̬ kõneliHar; sõ̭ss tuĺl üt́s mi̬i̬ss, tu̬u̬ tiiä˽kui üteĺRõu; kui täl ta aig är `pilluss; kui kand iih nii võsu takah; kui sa˽pant tu̬u̬ `haigõ veridse inemise `paljiidõ puiõ pääleVas; `Aet́e kui taht ots otsaga kokkoRäp; Kiä kui mõistsõ, tu̬u̬ nii teḱk; üldä võit kui tahat, ki̬i̬ĺ kõ̭gildõ murruss Se 4.kuidagi sa‿i mõista˽tidä kui süvvä ei söömäte jättäSan; Umb`sõlmõ ei saa˽kui `valla, viidät paĺlu `aiguUrv; mõnikõrd om `hirmsa suuŕ halu, ei joua˽kui vällä˽kanataʔHar; Mõ̭nikõrd oĺl tu̬u̬ oĺg nii jämme ja˽kõva, et jovva õs kui t́sirbiga lõõgadaʔRõu; läbi saa ar kui ni (saan kuidagi hakkama) Se