kudu1 n, g kuduRePHlsTLäSanV, g kujuVigPJg, kuuPai, ku̬u̬MSanHar; n, g kudoVaiMarKodSe 1.viljastatud kala- või konnamari kui külm rikkub `konna kudu, siis torm rikkub kala kuduKuu; kevade `konnad kuduvad, kudu on seda `muadi kui `sambele VNg; Kudu pidada `tetre`tähnid ära `kautama IisR; kala kudust tulad kala pojad Khk; siia kudu oli nönda paljuMus; kudu oo nagu pilve natuke, väriseb kui `piose võtad; konnad tegavad kudusid, suured pärsid oo vee pealMuh; kala kudud vees, kui oo kudundRid; `öötasse konna kujud, jo ne konna poead siält tulavadVig; kala kudu ookoa paks, süldi `moodiTõs; Võrgu selüsed olid kudu `täüdeKhn; kududest tulevad konnapojad, `eśtiks on kudul pisiksed mustad terad seesRis; kalal pidi koa kudu olemaJuu; mis `järve kudeb, seda kudu on vähä nähäTrm; kunn lask kutoSe 2.kudemine arvestatti, kui meri `heitsema hakkas, et nüüd kala kudu on läbiKuu; mais jo `alga [kaladel] kudo ja `jaani`päivä läbiVai; räimel on vist kolm kudu `aastasHää; särje kuu aeg oli nelipühi aeg. kui neilkudu oli, siis sai neid küllPai; rääbisse kudu `algab eel `mihkli`päevaTrm; ku lepä iire kõrvul, siss akkap säre kuduKrk; säre kudu um `mü̬ü̬däRõu; kuttu, kuduskudema(s) kalad on kudusJäm; sudaku tulive kuttusel aalTrv; keväde tulep särg kuttu `vällä, sõss lammist püvvetäsRäp || paaritumine; sündimine ku pali madosid ühen koon, siäl on näie kudu Kod; soeʔ ommaʔ ku̬u̬ pääl, esätse emätse koonSanVrdkude2, kudi5, kuduaeg Vrdkude2