[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kudu1 n, g kudu R eP Hls TLä San V, g kuju Vig PJg, kuu Pai, ku̬u̬ M San Har; n, g kudo Vai Mar Kod Se
1. viljastatud kala- või konnamari kui külm rikkub `konna kudu, siis torm rikkub kala kudu Kuu; kevade `konnad kuduvad, kudu on seda `muadi kui `sambele VNg; Kudu pidada `tetre`tähnid ära `kautama IisR; kala kudust tulad kala pojad Khk; siia kudu oli nönda palju Mus; kudu oo nagu pilve natuke, väriseb kui `piose võtad; konnad tegavad kudusid, suured pärsid oo vee peal Muh; kala kudud vees, kui oo kudund Rid; `öötasse konna kujud, jo ne konna poead siält tulavad Vig; kala kudu oo koa paks, süldi `moodi Tõs; Võrgu selüsed olid kudu `täüde Khn; kududest tulevad konnapojad, `eśtiks on kudul pisiksed mustad terad sees Ris; kalal pidi koa kudu olema Juu; mis `järve kudeb, seda kudu on vähä nähä Trm; kunn lask kuto Se
2. kudemine arvestatti, kui meri `heitsema hakkas, et nüüd kala kudu on läbi Kuu; mais jo `alga [kaladel] kudo ja `jaani`päivä läbi Vai; räimel on vist kolm kudu `aastas Hää; särje kuu aeg oli nelipühi aeg. kui neil kudu oli, siis sai neid küll Pai; rääbisse kudu `algab eel `mihkli`päeva Trm; ku lepä iire kõrvul, siss akkap säre kudu Krk; säre kudu um `mü̬ü̬dä Rõu; kuttu, kudus kudema(s) kalad on kudus Jäm; sudaku tulive kuttu sel aal Trv; keväde tulep särg kuttu `vällä, sõss lammist püvvetäs Räp || paaritumine; sündimine ku pali madosid ühen koon, siäl on näie kudu Kod; soeʔ ommaʔ ku̬u̬ pääl, esätse emätse koon San Vrd kude2, kudi5, kuduaeg
Vrd kude2

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur