kudistama1kudistamaR(-mmaLügVai) ReiLäPõJuuVJgIisTLä, -em(e) Krk(külge) puutuma a.kõdi tekitama, kõditama Kudistas ja kudistas, kas vai sure `nauru kätte; kui last kudistada, siis `lapsel on üvä mielLüg; kuiv köha, kudistas nagu läkkeköhaJõh; älä kudista `minnuVai; `Liiga `paljuäi tohi kudista, räägida, et üks oli sedasi ää surndRei; kirp kudistab`kõrvesMär; kerp läks `kõrva jakudistab sealVJg; kirbu kudistavaPuh || kabistama poiss kudistab `tütrugutVNg; kukk kudistab kanu, ta `tallab kanu, kabistabJuuVrdkudima3, kuditama, kutistamab.sügama kõrv sügeleb, `tarvis `panna sõrm`kõrva ja kudistadaLüg; siul `väike näpp, sa saat oma näpuge esi kudiste (kõrva) Krk || urgitsema piibu varrass katti ärä, kellekige ei saa ääp `piipu kudiste Krk