[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 2 artiklit
kude1 kude g koe Saa Hag Juu Koe Pal Lai Plt Trv, kue R Var Aud KuuK Koe, kudeje Kod MMg; kudõ g koe Plv, kue Khn; n, g kude Kuu Vai Sa Hi Iis Trm, koe Muh LäLo Var Hää K eL(koi Krl Har), kue L HaId Jä ViK, kuõʔ Lut
1. kude `Arva `kuega labane `kaŋŋas IisR; tihe `kuega riie Khk; igal `riidel on oma kude Hag; kui soab kangas iluste `kootud, siis on ilus kude, ilusa `koega kangas Juu; ku sa kaits `kõrda `lõnga `viskat järest kural poole, sõss jääss äält pu̬u̬lt üits lõng `valla, ei lää kuttu Krk || tu̬u̬ lätt paŕembadõ kuttu (jutt sobis) Har
2. a. koelõng Ise `kehräb, ise kudub, omad kued, omad `loimed Kuu; kude `aetasse käside piald käär`puudele; Linasel `kangal linane kude, takkusel takkune; Kude ikke `kanga valitseb (määrab headuse) Lüg; kude on sie, mis `kuutasse `kanga `sisse Jõh; kedrati takust kude, `seike suur `takne kaŋŋas `tehti Khk; Särgi riie `tehti, linane lõime ja takune kude; Kude lõppes `otsa, kaŋŋas jähi öles `jälle Pöi; kui ta oo `risti riie, siis läheb niisamma palju koet kut `lõime oo Muh; Pole änam nii palju kudet, et ma kanga maha saaks Rei; sel `kangal lõime oo ilus, aga kue oo jämä Mär; muist `lõnga sai `lõimese ää kedratud, muist `koese Var; kude ja `lõime lähäb öhe paĺlu Saa; nied pienemad [takud] `lõimeks ja jämedamad kueks KuuK; kangas võtab paelu kuet JMd; iga `lõime lõng jääb üle kahe kue JJn; kude `aetasse pooliks ja pannasse süstikusse Koe; takud `võeti püksi kudejes, lõemed õlid linased Kod; kutest tuli `puudu Lai; koest tuĺli `puudus KJn; lõim aĺl, koe must, koet ei ole sel `rõõval nätägi Trv; koe koets `sisse ja lõim käärits üles Hls; lei poodi lõeme `sisse villatse koe, sai `tihtsä rõõvass Nõo; vee veetas üles ja koe koetas `sisse Ote; ta ei olõ koid häste kińni löönüʔ, selle om rõõvass koist harv Har; lõim lätt `piuta, koe `riśti Se; kues koekas, koelõngad katavad lõimelõngu Kui kue `liiga kierd on või `liiga jäme, siis paistab kue väga `väĺja, on kues kangas; Kues kangas jääb liiga tüma, kue on õrnem lagunema Jür || fig kudes-lõimes nee `seantsed asjad, pole kudes `löimes olnd (pole kuulnudki) Khk; See tegu mis sa tegid, oo küll seike et pole äi kudes äga löimes (ei kõlba kuhugi) Kaa; me põle mitte sest kutest `lõimest (me pole sugulased); teab kus kutes `lõimes see oo (kadunud lehmast) Muh; Süni änam mette kudesse äga löimesse (üldse mitte) Emm; si̬i̬ on vana suli ja vana rehä, ise kude ise lõim Kod; ah sa imeh, tedä saa `lõimi ja kudõ˛ihe (kärmet inimest jätkub kõikjale); esiʔ lõimeh, esiʔ koeh (keelepeksjast) Plv; Ta jutt om välän lõimest ja koest (arusaamatu) Vas b. (sisse)punutav osa pistand aed pulgest saab kojutud, teine kude teisepoolt Pha; `sisse kude olli paari sõrme laiune (niineriba viisu punumisel) Trv; kõiḱ nu̬u̬ vitsa otsa miä kudamise man jääseʔ, lõigatas vääd́segaʔ ilusahe ärʔ ja˽käkitäs koŕvi koe `sisse Rõu
3. kudumine `kampsuli kude `kümne rubla `ümber arvates, alla `kümne kua saab Kse
1. kude `Arva `kuega labane `kaŋŋas IisR; tihe `kuega riie Khk; igal `riidel on oma kude Hag; kui soab kangas iluste `kootud, siis on ilus kude, ilusa `koega kangas Juu; ku sa kaits `kõrda `lõnga `viskat järest kural poole, sõss jääss äält pu̬u̬lt üits lõng `valla, ei lää kuttu Krk || tu̬u̬ lätt paŕembadõ kuttu (jutt sobis) Har
2. a. koelõng Ise `kehräb, ise kudub, omad kued, omad `loimed Kuu; kude `aetasse käside piald käär`puudele; Linasel `kangal linane kude, takkusel takkune; Kude ikke `kanga valitseb (määrab headuse) Lüg; kude on sie, mis `kuutasse `kanga `sisse Jõh; kedrati takust kude, `seike suur `takne kaŋŋas `tehti Khk; Särgi riie `tehti, linane lõime ja takune kude; Kude lõppes `otsa, kaŋŋas jähi öles `jälle Pöi; kui ta oo `risti riie, siis läheb niisamma palju koet kut `lõime oo Muh; Pole änam nii palju kudet, et ma kanga maha saaks Rei; sel `kangal lõime oo ilus, aga kue oo jämä Mär; muist `lõnga sai `lõimese ää kedratud, muist `koese Var; kude ja `lõime lähäb öhe paĺlu Saa; nied pienemad [takud] `lõimeks ja jämedamad kueks KuuK; kangas võtab paelu kuet JMd; iga `lõime lõng jääb üle kahe kue JJn; kude `aetasse pooliks ja pannasse süstikusse Koe; takud `võeti püksi kudejes, lõemed õlid linased Kod; kutest tuli `puudu Lai; koest tuĺli `puudus KJn; lõim aĺl, koe must, koet ei ole sel `rõõval nätägi Trv; koe koets `sisse ja lõim käärits üles Hls; lei poodi lõeme `sisse villatse koe, sai `tihtsä rõõvass Nõo; vee veetas üles ja koe koetas `sisse Ote; ta ei olõ koid häste kińni löönüʔ, selle om rõõvass koist harv Har; lõim lätt `piuta, koe `riśti Se; kues koekas, koelõngad katavad lõimelõngu Kui kue `liiga kierd on või `liiga jäme, siis paistab kue väga `väĺja, on kues kangas; Kues kangas jääb liiga tüma, kue on õrnem lagunema Jür || fig kudes-lõimes nee `seantsed asjad, pole kudes `löimes olnd (pole kuulnudki) Khk; See tegu mis sa tegid, oo küll seike et pole äi kudes äga löimes (ei kõlba kuhugi) Kaa; me põle mitte sest kutest `lõimest (me pole sugulased); teab kus kutes `lõimes see oo (kadunud lehmast) Muh; Süni änam mette kudesse äga löimesse (üldse mitte) Emm; si̬i̬ on vana suli ja vana rehä, ise kude ise lõim Kod; ah sa imeh, tedä saa `lõimi ja kudõ˛ihe (kärmet inimest jätkub kõikjale); esiʔ lõimeh, esiʔ koeh (keelepeksjast) Plv; Ta jutt om välän lõimest ja koest (arusaamatu) Vas b. (sisse)punutav osa pistand aed pulgest saab kojutud, teine kude teisepoolt Pha; `sisse kude olli paari sõrme laiune (niineriba viisu punumisel) Trv; kõiḱ nu̬u̬ vitsa otsa miä kudamise man jääseʔ, lõigatas vääd́segaʔ ilusahe ärʔ ja˽käkitäs koŕvi koe `sisse Rõu
3. kudumine `kampsuli kude `kümne rubla `ümber arvates, alla `kümne kua saab Kse
kude2 kude Pöi Vän JJn, g -me Tor, koe KJn TLä, kue Iis, ku̬u̬ Trv Krk, kutte Vai San; n, g kude Kuu Jõh Jäm Var Saa Ris I Äks KJn Krk Hel Nõo; kudõ Nõo Räp
1. kala-, konnakudu `konna kude on tedre`tähnide `vasta ia IisR; kalad `süöväd üks `toise kutted `vällä Vai; kude aug kevade vara, kude täis, pole veel kudend Jäm; Kude jääb `siia, pojad tulavad `välja Pöi; Meri ärg sööb siia kude Var; [kullesed] üppavad kudemest `väĺla Tor; kui `küĺma ti̬i̬b, siis `küĺmab kude ära Saa; kui on soe kevade, siis on vähä `sääska, siis see kude lähäb mädanema JJn; vesi täis [konna] kude juba KJn; konna kudege ütelti suud `mõstavet, sõss ei päeväde ärä Krk; [haug] söönä tõste kalade kude ärä Nõo Vrd konnakuder
2. kudemine suvel on räim `oige madalas, kude ajal; sügise ta lähäb `jälle sügavamba - - kudeld ära lähäb ja; kui `oige tugev vuo, siis [räim] `ültse ei `tuldki kudele Kuu; sie on jääkala, esimine mis kudele tuleb Jõh; turva kude on ka ike kebade küli `aegu Vän; kevadid akkavad `krooksuma, siis on konna kude aeg Ris; sügise `mihklipäävä aeg riäbis tuleb kudele; Kiissa `Mat́se juuren om `uśsa, siäl on uśside kude Kod; sai mitu `puuta kõrraga [kalu], kude aeg `trehvab Äks; ku konna kudeve, siss ütelts avi ku̬u̬ aig olevet Krk Vrd kudi5
Vrd kudu1
1. kala-, konnakudu `konna kude on tedre`tähnide `vasta ia IisR; kalad `süöväd üks `toise kutted `vällä Vai; kude aug kevade vara, kude täis, pole veel kudend Jäm; Kude jääb `siia, pojad tulavad `välja Pöi; Meri ärg sööb siia kude Var; [kullesed] üppavad kudemest `väĺla Tor; kui `küĺma ti̬i̬b, siis `küĺmab kude ära Saa; kui on soe kevade, siis on vähä `sääska, siis see kude lähäb mädanema JJn; vesi täis [konna] kude juba KJn; konna kudege ütelti suud `mõstavet, sõss ei päeväde ärä Krk; [haug] söönä tõste kalade kude ärä Nõo Vrd konnakuder
2. kudemine suvel on räim `oige madalas, kude ajal; sügise ta lähäb `jälle sügavamba - - kudeld ära lähäb ja; kui `oige tugev vuo, siis [räim] `ültse ei `tuldki kudele Kuu; sie on jääkala, esimine mis kudele tuleb Jõh; turva kude on ka ike kebade küli `aegu Vän; kevadid akkavad `krooksuma, siis on konna kude aeg Ris; sügise `mihklipäävä aeg riäbis tuleb kudele; Kiissa `Mat́se juuren om `uśsa, siäl on uśside kude Kod; sai mitu `puuta kõrraga [kalu], kude aeg `trehvab Äks; ku konna kudeve, siss ütelts avi ku̬u̬ aig olevet Krk Vrd kudi5
Vrd kudu1
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|