krõbisemakrõbis|emaRIdMarMärTorHääKPõITaPõPuh, -emeSan, -õm(m)aV; kröbisemaJämEmmRis, -äKuu; rõbisemaMuhKseTorKJnM, rö-Khk 1.krõbinat tekitama Kui kera `liigutada, siis `erned krõbisevadIisR; tεεb mi asi see röbiseb säälKhk; tubaka lehed kuevad et krõbiseb üsna Mär; eenad kõbisevad ja rõbisevadTor; uhk jää, krõbiseb jala all, peenike jää puruNis; vili kuiv, et krõbiseb JMd; võt́t (näris) savi ku krõbisiKod; `pekre `teive vi̬i̬ `ringlid, `sääntse rõbisive, olli ike ää nösideHls; nahk rõbisess, nahk om kujuKrk; küĺm om maa ärä kahutanu, ku lähät, siss ain mu‿gu krõbisebNõo; `täŕklüsegõ rõõvass krõbisõssKrl; ku˽karaśk krõbise `hamba allRäp; tn krõbisejaraha ei ole sedä va krõbisejetKrkVrdkrõdisema 2.ragisema a.körisema, rögisema (kurgus, rinnus) Kohe kröbiseb `jusku `torre `pohjast `äänegäKuu; Äel akkab krõbisema kui inime `külmetabvai nuttabIisR; rinnad rõbisevadMuh; mes sa krõbised, praagib aga `pealeköhida Mar; köhib ja krõbiseb järjestJuu; kidor tä one ja krõbiseb `aige`õllaKod; rökendas kõvast ja, köhis ja krõbises, ei saand iast `riakidaLai; Mis sa rõbised, ma ti̬i̬ siul ää rohiPst; poig krõbiseb nigu vähjä kot́tNõoVrdkröbisemab.krudisema (liigestes) vahest jalad `aiged, jala sääredkrõbisevadMar; nari krõbisebPlt Vrdkrõgisema 3.(vastu) rääkima, vaidlema, nurisema Nüüd tal ia krõbiseda küll IisR; mis sa röbised paigal keige asja pärastKhk; kui kedagist kuuleb, krõbiseb kohe `väĺlaHag; krõbiseb alati `vastaVJg; Ei tohtenud ju palju krõbiseda, vaata et veskist välja ei visataTrm; mis nad krõbisevad veel, said kätte, olgu nüid vaitLai; Mia iks krõbisi kah vahel, et mes sä kisud massinatNõo; Es `püüsüs `pistü, a `väega krõbisiSeVrdkrabisema, kräbisema Vrdkrobisema