[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kraan1 kraan Hi Tõs Ris Koe Iis Trm TLä, kraań Jäm u Tor, Hää spor KPõ(-oa-, -ua-), Kod/-ua-/ Pal Plt San spor V, kraen Mar, kraeń Rid, g kraani; kraan g `kraani R(n `kraani Vai); raan Vig PJg, raań Vll Mär Kse Aud PJg Tor Saa KJn M, raen Khk Muh, g raani kraan `Ennemast ei õld `kraani ega midagi, siis õli puu pulk `augu ies Jõh; pane `kraani `astele ede Vai; oli see `kange mees, `viina jöi `otse kiha raani `otsast Khk; vesi tuleb ku läbi raani Kse; Pane lüpsik raani alla muedu õlut tilgub maha PJg; kraań on vaśk, oań se on puust Juu; lase kraan `juoksma Iis; raań on väĺläp̀ul tõrt KJn; mõni paneb raani ravvast, mõni vasest Hls; noʔ om vaia kraań tõŕikõsõlõ `sisse käändäʔ Har

kraan2 kraan karm `õli üks kraan mies oma `asjaga - - tämä midä sõna üttel, sedä tämä enämb tagasi ei võttand Lüg Vrd krana2

kraana kraana Emm Rei Rid; raana Mus Krj vints; püstpöör nüid `veetse juba paet raanaga `ääre Mus; Naised tegid raanat (tirisid paati maale) Krj; inimest `aesid kraanad `ümber; kraanaga lossida; Laeva meretömmamese kraana Emm; Äga neid sakkud kidagid kaŋŋiga vae, kraanaga nee kännud ja sakkad `varssi unigus Rei; sai uue kraana pesti Rid Vrd krana1

kraani Ankur töstedi kraani (kraanpalgi otsa) Emm

krana1 krana Kuu VNg Iis Trm Lai Plt, krańa Kod, rana Mus KJn Hls Krk
1. rammimisnui suur rana, sellega rambitasse `püśti paĺgid maa `sisse KJn; palgi otsast `lü̬ü̬di pakk ärä, `panti vaŕs `perrä, si̬i̬ õigati nui ehk rana, ranaga tapeti paĺk tõise `küĺgi `kinni Krk Vrd krann3
2. vaier kui `veski `võlli tahetasse ülesse tõmmata siis lüüasse krana post (vaieri kinnitamiseks) maa `sisse Iis; krańa juakseb ploki piäl Kod; krana oli traadist, köie jämedune, peeniksest traat́idest kokku keeratud Lai; krana ~ kranapakk - - kellega `veetasse vene või noot `kaldale Plt Vrd kraana

krana2 krańa Vas Se (kraańa) tülinorija; leppimatu krańa inemine, väega kiä `tüĺlü tüǵiss; oi sa olt krańa miiśs Se Vrd kraan2

kranka1 krańka Kod Plt = krangli taluinimesed tahavad õma krańkade ets (eest) nii kaĺliss `inda Kod

kranka2 krańka magamisase, nari – Plt

krann1 krann Jõe Kuu, g `kranni VNg(n -i) Lüg; krańn Hlj Kad Lai, g `kranni Jõh, `krańni IisR, krańni Jür Iis
1. ülipuhas, pedandselt korralik; mukitud sie on üks krann inimene, on puhas Jõe; `Meie `Anni oli `aiva `kranni, `aiva `kranni ja `muidu mukki rhvl Hlj; `tütrukud olivad `ennast `kranni `panneed VNg; `Raske `krańni mehega elada, muudku `kraabib luud pihus `müöda `nurki ja toriseb IisR; sie väga krańn, paistab `äśti krańn olema Jür; krańn koer Kad
2. kade; kalk, karm kie `tõisele midägi `anda ei taha, sie on krann siis; õli krann ehk karm mies Lüg

krann2 krańn jõmpsikas, põngerjas – Kul

krann3 krann g kranna rammimisnui krannaga lüvväss `posti maa `sisse; `säeti krann posti kottalõ, nakati `lü̬ü̬mä - - kranna pakk - - ää rassõ tamme pakk, ega `keŕge ei põruta midägi Ran Vrd krana1

kranni `kranni kronu Obone õli `aiva `kranni. Tämä `andas küll `kauru `krannile, a `kranni jäi `krannist Lüg

kranma `krańma, (sa) krańnit jonnima mi‿sa krańnit, ma˽sullõ jo `üt́li et maʔ ei olõ˽`süüdü Har

kransa krańsa pej (vanatüdrukust) mõni vanatüdruk nõnna kui koer augub poiste `piale - - krańsa sihuke, augub kui krańsa Plt

krant1 krańt Khn, g krandi Var Tõs, krańdi Hää; grańt g grańdi Lei; rant Tõs, rańt g rańdi PJg Saa
1. lubimört `anslanger segab müüritöö juures `kranti subraga; krańt parand semendi ja kruusaga `tehtud Var; randi parand, liiv ja lubi segamini, vett paras jagu `piale ja Tõs; rańt, kellega se müür `tehti; rańdi parand, `liiva ja `kruusa ja `lupja `pańdi, kõva libe parand PJg; Krańti segati kaśti si̬i̬s, puulabidaga klopiti `äśti sikkeks; Krańdiga `tehti kõik vundameńdi müirid Hää; sääl pangi sees on lub́ja`rańti Saa
2. kruus, liiv krańt pannasse lubja `sisse. kaks jagu `kranti ja üks jagu `lupja Var; mere krańt Hää; grańdimaa Lei

krant2 krańt pl krantaʔ; kraant p `kraanta (vask)kraan püt́ü vai vaadi krantaʔ; krantast lastass õ̭nnõ `vällä Se

krant3 → krants1

krants1 krants g `krantsi R(n -i Vai, krańts g `krańtsi IisR), krantsi Hi; krańts g kran(t)si, krań(t)si Jäm Ans spor u L, K(n kranśs VJg) I, krandsi Trv T(krantsi), krańdsi, krańtsi V(krańsi Lut); rańts g ran(t)si spor Sa Muh, rań(t)si spor L(ransi Tõs), KJn Kõp, ran(d)si Trv, rantsi Kse Trv Hls, rańdsi Urv; rants g rantsi Khk SJn; krańt g krańdi SJn, krandi Krk; rańt g rańdi SJn
1. pärg, vanik `Lapsed punusid omale `lillijest `krantsid pähä Kuu; puu`särgi `pääle `pandi krants Hlj; `kõstri `kambris `pandi [pruudile] `sielik `selgä ja krants pähä Lüg; `Surnule` tuadi `krańtsisi IisR; `tarvis tehä üks `krantsi ja `viia `surnuajale Vai; kut inime ära suri siis krańts `pandi `kirku üles Jäm; `lehtedest rańts `ümber pää Pha; Sarikud `püsti rańts ölal, mehed `ootavad `liiku Pöi; lapsed tegad `roosidest `roonisid ja `rańtsa ja panavad pähe Muh; pruudil `olli leier ja krants `olle pεεs Phl; matuse `aegas tehässe `krantsisi kuuse `okstest ja pohla `lehtest Mar; küll seal paelu `rańtsa oli puusärgi peal Kse; jaani`lauba tegime või lilledest keigil lehmadel rańtsid `kaala; sibulad pannas ka `rańtsi; auvärati `kohta pańti ka rańtsid [pulmade ajal] Saa; ma tahan koa vennale krańsi `osta, määlestuseks Nis; pruudil on krańts pias Hag; se on ikke krańts, mis linnast toovad, on pärg Juu; siis pidid `krańtsisi tegema pohla vartest pulma aaks JJn; `kantsled ja seinad ehitati `krańtsidega ää, kui `jutlust `pieti Koe; aud `pantse krańtside `sisse Kod; punuvad lilledest lille `rańta SJn; Me teeme kah randsi, kui matusasse lääme Trv; `tüt́rigu tõeva `liĺle, teevä `krańtse Ran; ta `tulli `velle `matma, oless võenu vellele `krańtsegi `tuvva Nõo; lauladamise `aigo oĺl [pruudil] mirdi krańts pään Kan; kingeva ilose krańdsi Räp || pulmakomme käisid `krantsesi `tantsimas (pärast pulmi pulmamajas söömas-joomas) Phl; pruudi `krańtsi ~ pärga `lauldakse peast ää Mär; mängeti `krańtsi Kod; peräst pulmaõdagu lauldass tu̬u̬d krańtsi `laulu, tańtsitass krańts pääst ärʔ Kan
2. ring, rõngas, võru Oh mis ilus `krańtsiga `kutsikas IisR; kui kuul on rańts `ümber, siis kolme pääva pärast tuleb `alba `ilma Mus; Köik [hundid] oln `rantsis koos ja ulun; Öhed olid et pisiksed piilud ja teised olid nee suured ransid jääpardid Krj; `päike tarab, tuleb `kurja `ilma - - `päiksel on `seuke rańts `ümber Vll; Rabatud õled `pandi rihale `rantsi maha, vardaga virutati öle, viimane üüges `välja; Obused käisid rantsis `ömber rośsvärgi, kui obustega reht pekseti Pöi; Tegi omaste `oudade `ümber semendist krantsi Emm; mis mina mullu Muhus nägin, kana tegi `kakse `krantse `talle rhvl Käi; Vanad mehed ajasid habeme ära, ainult koonu alla jäi krants Phl; must koer, `valge rańts `ümmer kaela Tõs; melekas on aĺl lind, `valge krańts kaelas, võru `ümber kaela teisel Sim; krańsiga (sissetahutud õnarusega) hirs Lut
3. ringikujuline või ovaalne ese või esme osaa.  paja alus suured jämed rantsid `keerdi `õlgest Muh; krants oli neljakandilene `seune puust raam; `katlal ju kerad-munad `perses, ta seisa majal `ühti kui rantsi peal Kse; krantsil oli neli puust `jälga all Käi; Pane [katlale] krants alla Rei; pajale `pańdi enne krańts `alla, oli õlest punutud Kei; tõsteti pada tule pialt krańsi `sise, sial oli ia kardulipudru `trampida Kad b.  rattapöid ratta `krantsi sies on kedarad VNg; paned pöövad viistüki kogu, siis o `ratta rańts `valmis Khk; köveratest puudest `tehti [tuulikuratta] pööva rańts, neid `tehti kaks, teine `pandi `voodri langule `teise `küĺge Pöi; krehvi all on ratta krańts; on nihuksed koolutud krańsid, öhös tükkis kohe Juu; Kui õlid kran(d)sid valmis, siis pandi kõdarad kõige rummuga ühes sisse vai krants kõdarate peale Trm c.  (vankri osa) `krantsi pääl `vaŋker `kierab, lagaline `seisab `paigal Jõh; esimäsel teĺjel one lakalise ja klopi vahel one raudvõru, kutsutasse krańts, siält one teĺje pulk läbi; krańtsi toed on eden ja taga; neĺjä teĺje õtsa `ümber on krańts, ei lahe ärä kuluda Kod Vrd krantsiraud d.  alus, millel pöörleb tuuliku pea Kõige päält `tehti [hollandi veski] piaalune rańts `valmis. `Tehti kas kasund kõveratest puudest või `saeti `lankudest `välja - - Teine `sõuke sammu `tehti teise `pääle, pööri rańts Pöi; krandi pääl pää pöörap nõnda ku `tuulde pööratass Krk; `veśke krańts om ülevän, kelle pääl si kroonijagu käib, päävõĺl ja siivat, tu krańts kannab `kõiki; krańts om paĺgest tettu, `väĺlä lõegatu - - jakkõ `viisi kokku `pantu; krańts tetäss kolme `kõrdne; krandsi pääl om kaits suurt tala, tõene tõeseld pu̬u̬ld ratast. `tõisi puid om kah, nu̬u̬ kõik käevä krandsi pääl `ringi Ran Vrd krantsipuu, krents e.  rangipadi – Aud Tor Rangi rańts oo õledest padi rangide siismisel küĺlel Tor f.  kuljustega rihmkaelus täma obusel on kolm `paatert ehk `krantsi naśte rinnarahadest olnd Vig g.  manisk rańts käib `rinde ies, rańts tehakse sammast `riidest Hag
4. kande-, tugipuu a.  müürlatt – Muh Urv b.  (laevas) saaling on niisugune rańts kus paelad `kindi `oidvad Khn
5. fig neljas sõrm – Rei Ls kuldkrants

krants2 krants g `krantsi R(n -i Vai; krańts VNg, g `krańtsi IisR), krantsi Emm Rei Iis; krańts Ris Krl Rõu Plv, g krań(t)si, krantsi Jäm Mar Tõs Vän Hää Hag Juu VJg(kranśs) I Ksi Plt spor T(g krandsi Ran Nõo), krańdsi Vas Se(krantsi); krańtš, kräntš Lei; rańts Tõs Vil, g ran(t)si Sa Kse Han(k-) M(randsi Krk), rań(t)si Mär Vän Tor KJn Har(g rańdsi); komp krańsim Trm
1. a. (valge kaelusega) segavereline koer; koeranimi `annan `krantsile `süia ka Lüg; `krantsi, älä tule `kallale Vai; Me `vetsime `eestele rantsi koera Kaa; kas rańts kisub ka Krj; rańts, ass Mär; mis sina aogud `aĺli `rańtsi rhvl Khn; Mõni, kis koeri ei salli, `ütleb iga koera kohta kuradi rańts Tor; kel on nisuke `valge võru `ümmer kaela, et on krańtskoer Hag; Jańtsil õlid koerad, üks õli Muri, tõene Krańts Kod; temä koeral on Rańts nimi KJn; Võta Rańts kah üten kui sa `karja lääd Trv; rańts kaalage koer sellel `panti Rańts nimi Krk; meil ei ole Krandsi nimelist peni ollu Nõo; muidõ Rańts lät́s mi piniga purõlõmma Har; kaŕä pini - - krańtsist timmä `kutstass Se; krant́š `kargass kodõpuole Lei b. fig (pillamisest, raiskamisest) Kaua krantsil vorst kaelas seisab Lai; kas krandsil saesap voŕst kavva kaalan, ärä sü̬ü̬b Nõo; Saisa‿i krantsil vorst kaalah Vas | (õiglasest karistusest) krańsil krańsi palk VJg; tu̬u̬ krańts sai oma krandsi palga kätte Ran | ma olõ ku katõ talo krańts Plv; ta um katõ perre krańts Rõu | Ää laps, saba kaks, ända vaja, valmis krants (naljatav tänu lapsele) Hää
2. pej (häbematust, üleannetust inimesest) Kuda sa `ninda krants võid `õlla Jõh; sina va rańts oma tegudega Vll; sa oled vööra krants (võõra vastu häbematu); Poiss aa üleküla krants Emm; See laps on jüst kut krants, äi tema koge mitte `vöörud ka Rei; paha laps - - õpid just‿ku va krantsiks Mar; Rants, augu metsa poole (öeld lärmitsejale) Mih; viimane krańts (kelm) Trm; eks ta ike, krańts, eksitand ää tüdruku Ksi; sa äbemata krańts Ris; si̬i̬ kaŕjapoiss one üks krańts, ei oia eläjid Kod; igavene krańts (mees), jät́tis `maksmata Plt; vana krańts, `tihkat sa vi̬i̬l siiä `tulla Ran; äbi periss kõnelda, serände vana krańts Nõo; Ka‿kos krańts om saiatüḱü˽käńgä `sisse korjanuʔ (lapsest) Urv; Kiä sääräne koir meherõibõʔ oĺl, toolõ `üĺti kah, et ah sa vana igävene krańts Har; Sa igävene krants, mis maʔ sukaʔ piä tegemä Vas; sai katś nädälet (aresti) krańdsi `ütlemise i̬i̬st; oi˽sä krańts ~ pini Se
3. üleannetus, kelmus, vallatus – Aud Hää Krk ole iki inimen kah, ärä `rantsi tegem akade Krk

kreen kreen g kreeni laeva külgkalle Laadist juba sadamas laevale nii suure tekklaaduni pεεle, et laev jähi kreeni; Mütmed kreenis laevad äi saand muidu söita kui lasid merel muist tekklaaduni üle parda; Vehene kreen äi ole ädaohtlik aga kui kreen järjest suuremaks lεheb voib laev ümber minna Emm

krenk1 krenk g krengi (kreŋŋi) Emm Käi Rei; kränk Rei LNg, g krängi Phl
1. kraejalad Taariasta alune krenk Emm; See krenk jo lumpeb sellel pole jälad ühe pitkustked Käi; lövaküna kränk; vöimasina krenk; `krenkide (rauast pajaaluse) pääl `tehti `süia Rei; käia kränk ja taari `aste kränk Phl || kolmejalgne iste, järi – LNg
2. sõim (viletsast, lahjast olendist) sa oled `seane kut taari`aste krenk Emm; `paljad kondid on, pole muud kui krenk Käi; Mine, krenk, jälust ää (öeld lapsele); vanainimese krenk; va obuse kroni ehk krenk Rei; igavene kränk (öeld meelepahaga) Phl || fig Ta tegi riiuli, äga see on nii `krenki `moodi, et üsna äbe tuas pidada Emm

krenk2 krenk g krengi, kränk g krängi Hi haiglane; kerge (haigus) krenk aigus, äi ta morra üsna maha, pole ta ülal ka end Käi

krenki1 deskr (x-jalgadest) Kure Peeter tegi `tuhli `tranki, see ajas tema jälad `krenki rhvl Rei

krenki2 Vaada, et sa äi külmeda, jääd ka `krenki (haiglaseks) Rei

krenks krenks g `krenksu kõverik Mis `krenksud nied su käe`kirjas on IisR Vrd krõnks2

krenku1 `krenku VNg Vai, Krenku Trm kronu vana obuse `krenku VNg; Kevade põllutöö aast, siis õsteti jälle uus krenku teisele [hobusele] kõrvale Trm

krenku2 Krenku vilets magamisase Mei magasime Annaga sii ahju taga päranda pääl. Vahest oli üks krenku ka, aga see lagus ää Rei

krents kreńts „pukkveski aluses olev ümmargune palgikord, mis veskit kannab“ pukk`veskil risti piäl saab kreńts `tehtud plangudest, `sinna tulevad viled `piäle. nende piäle tuleb kreńts `jälle Var Vrd krants1, krantsipuu

krenu krenu VNg Jõh Vai, -o Lüg; kreńu Plt, -o Räp vilets loom, kronu ei mina seda vana [lehma] krenu taha VNg; tämäl kaks ovost, mõlemad on krenod Lüg; Kuer jääb krenust Jõh; vana hobõsõ kreńo, ei jõvvaʔ vitäʔ inämb, ei minnäʔ kohegi Räp

krepnik `krepni|k g -gu, -ku Rei; kripni|k g -ku Ris tsaariaegne piirivalvur `krepnik `vaatas, et mitte kunderpant̀i ei saa tuua Rei Vrd krepsnik

kresna kresna JõeK VMr Sim, `krõśna Kan Plv
1. seljatoega sõiduregi seĺlatagusega kresna JõeK; `julgu eiʔ ma `krõśnaga küll `liina minemä minnä seo `nilbõ `tiiga Kan; vanast sõidõti `krõśnaga˽`kerkohe; vet `kirvega oĺl tettü tu̬u̬ `krõśna, `väŕmmädä˽puutüḱükene Plv
2. ree laiendusraam – VMr Sim
Vrd kresla

kriin kriin g kriina kevadine jääpank veekogul kriinaga sõideti iks nii kavva, ku mõni `sisse satte Räp

*krints g `krintsu (aida)made istu seja `krintsu‿bäle Lei

kriunak kriunak peru kriunak märä Nõo

kroni kroni R LäPõ HaLä Koe ViK Iis; roni Sa LäLõ PäPõ KJn M
1. s kronu, vana lahja loom (hrl hobune) sene kroniga ei õle midagi `sõita, sie ei lähe edese `ühtä Lüg; kuidas sihantse roniga `tohtis kodund `välja `tulla Khk; Lehm lahja kut roni, karu igavest sagris Kaa; mis obused taal oo koa, nagu vaad kronid teesed Mär; vana roni, vilets, obune või lehm Var; mis sa sest ronist änam piad Tõs; roni `moega obu PJg; ku obone `kangeste `vaene on, siis `üitakse teda obose kroni Juu; lehma kroni Koe; mis änam kedagi ei ti̬i̬ mette, si̬i̬ on obuse setukas ja vana roni SJn; vana obesa roni oli ehen, muudku läits aga Trv Vrd krõni, kröni
2. a vilets, lahja mõnikõrd obone jääb `nõnda kronist Lüg; kuidas sul nii roni obune on Mus; vana imetab neid `pεεle, sellepärast ta ise nii roni Kaa

kronk1 kronk g krongi sõnnikukonks sönikud tömmataks krongiga kuormast maha; kus söniku kronk on Ris Vrd kriuk

kronk2 kronk Juu Kod Nõo Se int ronga häälitsus ronk teeb kronk, kronk Juu; vahel lähäväd `kuarsed kahekeisi, tiäväd kronk, kronk Kod; `kaarna om must ja paneb iks kronk, kronk Nõo

kronk3 → ronk

kronka `kronka VNg, krońka Tõs Kad, ronka Mar kronu (hrl hobune) ooste `kohta `öötasse: see üks va obose ronka, üks va vana ja lah́a obone Mar; üks vana krońka oo teisel Tõs; Vana väsind krońka Kad Vrd kranka

kronks1 krońks g krońgsi Urv Rõu Se, rońks g ronksi Muh pej kaaren (või vares) mõni üiab varest ronksiks kis tõtta sõimata tahab Muh; mõ̭ni üteĺ kaarnast ni krońks Urv; vana krońks nakkass jo `poigõ tegemmä Rõu Vrd krouk

kronks2 kronks g kronks|i Rei, -u Rei Phl; krönks Emm puuk krönks imeb verd Emm; koeral on kronksid `selgas; Lehm on nenda `kronksusid täis Rei; kronksu perse jεεb `välja Phl

kronks3 kronks Jür, g kronksu Mar; ronks g ronks|i Krk, -u Hls
1. s kronu (inimene või loom, hv ese) Kes niisugust `kronksu enam naiseks võtab Mar; ei tää, mis ma nüid ole, üit́s vana rońks; mis ma säält sai, üte vana lehmä ronksi Krk
2. a vilets, lahja obese tal puha ronksi Krk
Vrd krõnks2

kronks4 kronks g kronksi Kam, g `kronksu Jõh
1. s keerd, kruss kronks on `lõnga sies. `kronksud ehk sükkarad ehk `kruksud Jõh
2. a kõver Üits kronks kepp, tu̬u̬ ka mõne asi vi̬i̬l Kam

kronn krońn g krońni meremadalik; kari krońn – suured kivi unikud meres, linnud tievad pesasi; krońnid on lahe `ääres suured kivistikud; Krassi krońnil keige paremad lestad Ris || hunnik vesi ajab jää `krońni Ris Vrd krunn1

kront1 krońt g krondi esimene palgikord vundamendil krońt `paika, siss krondi `pääle tetäss `saina Ote

kront2 → ront

kront3 → krunt

kronu kronu R(-o Vai) Mär Hag Iis Lai Kõp, krońu Tõs Tor HJn I Hel T VLä Rõu; krońo Kod KJn Puh Kan VId(kruńo Plv); ronu Pöi Mär Kse Kei, rońu Khk LäEd Pä VlPõ(-o KJn) M pej (vana) vilets loom (hrl hobune) `ilma lihata `lahja obune, seda `üeldi juba kronust VNg; Õle neist `ükski enamb obuse `kirjas, igavised kronud on Jõh; Obune jäend `suure `tüöga kronust kuhe IisR; Äi mina `söukest ronu änam ede paneks Pöi; vana rońu ja setukas üidatse Var; Koloo·si obused jäävad õege rońudese Tor; va naha kronu, `üitakse `mõnda obust Hag; kuradi kronu obune IisK; krońo one veeke ja vana obene; lehem kõhna ku luukrońu Kod; üits va rońu olli tal ehen, kae kas temäl parembet obest `omgi Hel; obese `väśsevä ärä ja jäevä kõhnass ku krońu Nõo; paĺlu sa oma krońust taat (tahad) San; hobõsõkõnõ om jäänü˽täl nigu krońo inne, ko‿sa sääntse krońoga sõidat Kan; vana krońu ei jõvvaʔ midägi tetäʔ Krl Vrd krenu, kroni, krõmu, krõno, krönü

kroon1 kroon Hi spor L, Hag Trm, krooń Jäm Mär Juu Kos Ann Äks Lai Plt Vil, kru̬u̬n spor T, kru̬u̬ń Hää Hel TLä San V, kroen Jäm Khk Mar, g krooni; kruon g -i R(-ua- Jõh, n `kruoni Vai); kruoń KPõ Iis, kru̬u̬n Lei, g kruoni; kru̬u̬ń Kod, kruań IisK, g kruani; roon Khk Vll Pöi Muh Vig PJg, rooń LäLõ Tor, roen Khk Muh, ru̬u̬ń Saa KJn M, g rooni
1. peaehe a. valitseja võimu sümbolina `keisril on kruon Jõh; rooni pεεl tä istub, aga roen oo täl (keisril) pεεs Khk; kunningatel reagiti sured roonid olnd Vll; Rooń oo valitseja mäŕk Han; kuningas kannab `krooni Tõs; kuningal on kruoń pias Iis; roonid on vanast ajast juba KJn; ru̬u̬ń oli pähan Trv; kuningal ja pruudõl ummaʔ krooniʔ Krl; annivaʔ kroonile suud Plv b. kreekakatoliku kiriku laulatusel kui vene kirikus `laulatetta, siis `oieta `kruonid Jõh; sii vene kirikus olid sured roonid `pandi piha Pöi; `peimel ja ruudil o roonid peas, kui nad köivad `ümber armu aa (aia) Muh; vene laulatusel o rooni kandjad, `oidvad `rooni pea peal Kse || aupaiste, oreool tal jumalal om kru̬u̬ń `ümbre pää Räp | halonähtus pääväl om ru̬u̬ń ümmer, si̬i̬ tähents sadu, ku varu ümmer. kuul om ka vaist ru̬u̬ń ümmer Krk c. folkl ussikuninga hari ussil koa kiidetasse olavad kroen peas Mar; mina olen kuuld küll, krooń `olla pias [ussikuningal] Ann
2. pärg, vanik `lapsed kudovad `lällest `kruonisi Vai; lapsed tegad `roosidest `roonisid ja `rańtsa ja panavad pähe Muh; kibuvitsa kroon `pandi Jeesusele pähä Tõs; `ruunisi ja `rańtsisi auade pääle Saa; pulmalaua `kohta ehitati ilusad kroonid Juu; kui mina laps õlin, siis üeldi ikke kruanid pias IisK; ümmer `surnu aadade `tehti kruanid; rissi `piäle `tehti kruanid; suvel `testi lilledess kruanid Kod; päŕg on uuema aea sõna, `endisel aal oli kroon Lai; rooni tetti puha lehmile pähä ümmer `sarvi (jaanilaupäeval) Hls; karjalatse teive `ru̬u̬ńe ellereintest ja kullerkuppest Krk; tõsõl pääväl ihiti kerikut, `koeti `kru̬u̬nõ; orjavitsa kru̬u̬ń oĺl Jeesusel pään Har; palokavaŕsist tet́ti krooniʔ, mis `kalmahe `viidi; `mõŕsa krooni˽tet́ti mirdest Rõu || Teisel krooni pähe panema teise nimel halba tegema – Hää
3. puuvõra Kase `kruoni `sisse tulivad nisikesed pesad IisR; jäśsid puud, aga pialt on ilusad oma krooniga PJg; õunapuu kruoń akkab sialt `piale, kus oksad akkavad Amb; ilosa kroaniga õõnap Kod; kru̬u̬n on suuress kasund, tüve ei jõuva järele Vil
4. hambakroon Ülämine kruon (kõik ülahambad) on kõik `terved, ei õle `ühtki `katkist `ammast Lüg; Seda `ammast `kutsuti `amba `kruanist, mitte seda `juurika Jõh; arst paneb uued kroonid `piale Sim; `mustline `vaatab iki, ka [hobusel] `krooni ka suhun om Krk
5. ülaosa, hari kapil nikerdud asi ka kruun Hää; [tuuliku] Pea kroon ja kroonialused klotsid, kus peal veski pea `ringi keerati, õlid kasepuust Trm; `vankri kru̬u̬n, [esimese] teĺje piäl oo kru̬u̬n, sellel kaks võru Kod; [veskil] kru̬u̬n käib `ümbre tuulõ `järgi Ran

kroon2 kroon Khk Pöi Emm Rei Mar Vig Tõs Pee KJn, krooń Juu Har Rõu, kru̬u̬ń Rõu Se, g krooni; kru̬u̬n g kruani Kod; kruon g `kruoni Lüg Vai, g kruoni Kei; roon Khk Kär(roen) Pöi Muh, ru̬u̬n Krk, g rooni rahaühik kruon pole raha ega Mats pole vend Vai; `enne olid ikka sendid ning roonid Khk; se võĺl `maksis viis tuhat `Eesti `krooni Pöi; üks roon `jälle, see oo sada `marka Muh; sada `senti ehk üks kroon Emm; `maksvad ulga pealt, kas tuleb ää üks kolm `krooni Mar; meil Esti valitsuse `aegas olid ju kroonid Juu; üle `kümne kruani raha Kod; ańni viiś `kru̬u̬ni raha ja kińgitüse kah vei Rõu; mis ti̬i̬t tu̬u̬ kroonigaʔ Se

kroonu kroonu Jäm Hi u L(-o Mar Khn), HaId TaPõ, kruonu Ris(-o) Jä ViK I(-ua- Kod) Hel T(-o Võn) V(-o Räp Se); `kruonu R(-uu- Kuu, `kruono RId); roonu Sa Muh L(-o Vig PJg) VlPõ(-o Pil KJn) M
1. riik, riigivõim Paremb üheksa `sõrmega isa `leiba `süia kui `kümmega `kruonot `tienida Lüg; kroonu maad ning metsad Jäm; Vene roonu ning Saksa roonu akkana vist södima Kaa; kruono oma on mets ja maa Ris; kroonul `leiba küll, las sööb siin Lai; rautti `oĺli kroonu oma Ran; mes kroonu `kortinan viga om `olla, kroonu kõik parandab Nõo; sai kroonu käest käsi tüülisõ maa Krl || Ega sul `kruonu jalad ole (istu ometi) Kuu; Äga mool pole roonu jalad, `ütles mees ning `istus pingi `pεεle Kaa; Ma ei viisigi täna tü̬ü̬d `lõhkuda, egas mul kroonu `käsku seĺla taga põle Hää; (kui tööga ei pidanud ruttama, öeldi) ega see kroonu piits ole Kad
2. sõjavägi, sõjaväeteenistus `Ek‿se `kruunu old `hirmusast pikk aig; `kuidas `muodi läks sinu `tienistus `kruunul Kuu; `terved mehed ikke `võeti `kruonu, `vaised ja vigased `jäeti kodo Lüg; isased on roonud `teenimas Khk; kes roonust ää jooseb, on jooksik Vll; ma olin kroonust läbi mees Rid; oli kroonu peal pasunapuhujaks Mär; jumal oo vägev, aga roono oo veel vägevam Vig; kui nad kroonoks (sõduriks) olid, siis käün ise `püüdmäs kalu Khn; minul ka vend kakskümmend viis `aastad `ti̬i̬nis kroonut Hää; pueg tienib kruonud JMd; [poiss] läks `kruonu JJn; pueg tuli kruonust `väĺla Sim; täma lähäb `varsti juba kruonude Iis; vanass `jäeti esimesed pojad isäle abiss, ei võetud kruanu piäle Kod; poeg minema sügise kroonu `pääle Äks; kui poeg sõeas oli, kroono piäl, siis `ańti abi KJn; miu pojal om täo roonu pääle minek Krk; nu̬u̬r poiss ollu, es ole vi̬i̬l kroonun ollu Ran; Vanast oĺl piḱä`aoline kroonu Urv; tu̬u̬ `vi̬i̬di kroonu pääle, `vi̬i̬di `soldaniss Har; kroonu pääle mineki aig tuĺl kätte Vas
3. a range, karm, kuri mõni ärrä `oĺli `ti̬i̬ndridele väegä kroonu - - mõni `oĺli ää mi̬i̬s; peremi̬i̬s läits väega kroonuss Ran; Ta om kül lastele väega kroonu Nõo

kroonu- riigi-; sõjaväe- `passi rahad ja piarahad `makseti `kruonule, sie õli sie `kruonu maks Lüg; siis tuleb Ligekatku, see värav, mis roonu `metsa lεheb Khk; Välja At́s pidi kuskil taga Venemaa põhjas roonu ametis olema Kaa; Teise külje peal oli [rahal] `number ja teise külje peal oli roonu kuĺl Pöi; poesid köevad roonu teenistuses Muh; kroonu kotkas oli `pitseri pääl, oli rahade pääl Emm; lähvad kroonu teenistusse, `senna ut́sinasse Mär; kroono `riided olid `selgäs Tõs; roonu abe, kahe aralene abe. koone ots ja koone alt oli puhas, põln abet `ühti, `üiti roonu abe PJg; on kroonu kord `möödas, ku lähäd `tüöle Ris; mu vend oli kroonu teenistuses; küll ilm õpetab ja kroono piits koolitab, kui sa mo sõna ei taha kuulata Juu; ta on kruonu ammetnik VJg; mehil kõegil kruanu kuvved (munder) seĺjän ja tirisid kot́ti Kod; läits roonu teenistusess, läits `aiga `ti̬i̬ńme Krk; lätsime kroonu `mõtsa agu `säädmä Nõo; mina olõ kah soldatist `vällä ostõtu mi̬i̬ss, ega mina kroonu teenistusõn suku ei olõ ollu Ote; mia is olõ talumihil uma, siss `üĺti, et tu̬u̬ om kroonu mõts Har

krosnas krośnas g `krośna korsten – Rap

krundi- `krundimies (taluomanik) kui ei `jaksand, pidi `palkama [töömehe], aga tüö pidi `tehtud `saama Lüg; minu isäl õli kruńdikuart Kod; rundi mehe (asunikud) Hls; krondi-ajaja (maamõõtja, kruntija) Se

krunko `krunko kõverasse, kokku ta om `krunko tõmmanu `hińdä Kan

krunma `kruńma, part `kruńnitu ära kurnama, tööga tapma (looma) hopõn um arʔ kruńnitu, kõhnass jätetü - - vähä andass süvväʔ, paĺlo suńnitass tü̬ü̬d. `tü̬ü̬ga kruńnitass arʔ Rõu

krunn1 krunn g `krunni Jõe Kuu, krunni JõeK; kruńn g kruńni HMd; runn Hlj, g `runni VNg a. ajujää kuhjatis pohise `tuulega siis ai `suured `krunnid igä `siie `randusse; `Juhtus moni - - `niemenukk jää `käümisele ede `jäämä, akkas jää siel kohass kogu `käümä, `krunni tegemä Kuu; `suured `runnid ajab madalalle kogu VNg b. kivimadalik meres Avarii· laev oli Osmussaare all krunnis HMd Vrd kronn, krunt3

krunn2 kruńn g kruńni Mar Mär Hää Juu HJn, `krunni IisR; ruńn g ruńni Lai, runn g runni Pha kokkukeeratud juuksed Vaata missugune krunn tal peas Mar; `Kruńnisi kinnitadi `kuklasse või pää`laele `juuse nõeltega Hää; `enne olid ikke kruńnid taga Juu; mõnel olid ruńnid `kuklas Lai

krunni, krunnis `krunni(s) Kuu IisR Mar, `kruńni(s) Kei Juu HJn, `runni(s) Pha Lai/-ńn-/ krunnina kokku, koos kooli öpetajal oli isel `juused `runni `pandud; `juuksed `runnis Pha; Ta keeras juuksed `krunni Mar; `juused olid vahelite ja kaks `paśsi teene teese `poole kõrva järe `kruńni `pandud; `juuksed on `kruńnis Juu; `ruńni keeratud `juuksed Lai || keerdu(s) `Sarved `krunnis `nindagu `Ruusu `pässil Kuu; [traadil] keerati ots `kruńni, turgiti sia kärssast läbi Kei

kruno → kronu

krunt1 kruńt g kruńdi LäPõ K I V, krundi Jäm Mar Han Tõs Khn T Rõu Plv Vas; krunt g `krundi R(n `krunti Vai), krundi Hi; krońt g krońdi Võn Krl Har Räp, krondi Se; pruńt g prundi Vig Trv; ruńt g ruńdi LäLõ Pä KJn Vil Rõu, rundi Sa Muh Kse PäLo M väljamõõdetud maatükk a. talule kuuluv maa; talu(koht) krunt jääb maha ku tüö tegijud ei õle; `krundist piad `maksma raha; sie talukõht `panna `krunti, `mõedeta `uuest Lüg; `võeti `luosi, `kelle `miski krunt `trehvas Jõh; meil oli suur `krunti; `krundid olivad ikke `kaugemal aga, majad oli kaik kuos (vene külas) Vai; ehidas rundi `pεεle sauna; äga ühel oma ruńt, ühel pole teisega tegemist; mis sa keid mo `runtist läbi Khk; ma ela venna rundi sehes Vll; `Vötsi siis omale `möisast rundi koa Pöi; maad `pandi `runti, enne `ollid `põldude `viisi Muh; Iga krundi `nurkas oli `lailik piirikivi Rei; nüid eesti valitsus pani koehad `prunti; ühes jäus si meie ruńt, änamaste ühes `ruńtis oli põllusma Vig; meie ruńdi sees einamad ei ole Kse; enne `kruńti oli külä nuŕm Khn; Kis `linna läksid, müisid oma ruńdi ära Saa; elasime mehega ühes Ugla `kruńtis Ris; kui maamõet tuli, siis `pańdi `kruńti Juu; Olid pikad põllud ja laiad vahed – mõedeti `kruńti ja siis akati ära `ostma Ann; tema põld on tema kruńt Koe; `ośtis mitu `kruńti VJg; Tähkvere `mõisast `tehti need kruńdid, `mõisad kruńdist ei `ööldud Trm; põllud olid kruńdis, ühes tükkis Lai; maa lat́sid üeldässe `ruńtess KJn; kui maad `krunti `aeti, `anti maad taludele kätte Ran; peräst `krunti `aamist `olli egäl talul maa üten tükin Nõo; toda kutsuti krundiss, mis inemine tarvit - - nigu mõtsa aenamide, `põldega kokku, tu̬u̬ käis krundi nime ala Kam; `mõisa om `kruńtese `jaotedu San; ma `reńtisi krońdi kroonu käest Krl; `mõisa perishärr laśk kõ̭iḱ talukotusõʔ krońdi viisi vällä jakaʔ Har; mu esä `aigu `naat́i maid `kruńti `pandma Rõu; nüüd om `kruntõ pääl kõ̭ik Vas; `mõisa ańd krońdi kätte Räp; är `krontõ pääle elämä `lännüväʔ, si̬i̬st küläst `vällä Se; krunti tegema maad üles harima tegi `kruńti – issotanud puid ja maŕjapid Kod; kruntis väljamõõdetud, ühes tükis see oli `kruńtis koht, võisid loomad kohe `lasta, kui ein oli `tehtud Plt b. ehituse alune maa, ehitusplats `tarvis `siia `krundi `pääle ehitada maja, maja tehasse jo `krundi `õtsa Lüg; majad ehitetti igä üks oma `krundi `pääle Vai; Nüid andetse kua `kruńta `väĺla Han; Mul oo ilus ruńt, just jõe `kaldal Tor; liinan ja alõvin ei olõ `suuri `krontõ, omma vakamaa vai katõ vakamaa suurudsõ ehitüse krońdiʔ Har c. hauaplats jättis teese inimese lapse kruńdi aea `alla Kul; Ma maśsi ka matusõ kruńdi i̬i̬st kińniʔ Urv

krunt2 kruńt Plv, g kruńdi LNg HaLä Lai, krundi Mar Han Puh; krunt g `krundi Lüg; ruńt g rundi Pöi LäLõ(ruńdi Vig Kir) PJg(runt) Krk alus, põhi a. alus-, põhivärv krunt, `sellega `värvitasse alt, `este `krunditasse Lüg; Puust ja kibist pinnad pannatse enne `värvimest krundi `alla; Krundi `sisse võib natuke `värvi kua `panna Han; kui laud üks kord üle tõmmati, värnitsaga, siis sai kruńt `piale Lai; pääle rundi annat `puule läige Krk; krunti (põhi)värvi, tooni sinist `kruńti siilik, aga `koltsed `poorded sees; ma kujo eesele koa seda `kruńti siiliku Mar; mis `ruńti seelik see oo Vig; nüid on ju punast `kruńti riiet paĺlu Rap; ma nii `valget `kruńti (heledat) ei taha Juu || (triip)muster sukal on sinine ja must kruńt, laiem ja suurem kui triip; `enni `tehti siilikusi, siis `tehti koa `kruńta Mar; pool `ruńti (kitsad jooned ühel pool laia põhijoont), täis ruńt (kitsad jooned mõlemal pool laia põhijoont); egä kalebist seelikutel, mis nüid oo, `ruńta sees põle Vig b. alumine palgirida vundamendil – Plv

krunt3 krunt g krundi Hi Rid, `krundi Jõe; in `krundis Jõe VNg, `kruńtis Hää kari, (kivi)madalik `krundiks `kutsuta vie alust kivi, `laevad `jäävad `kinni `sinna Jõe; `laiva on `krundis VNg; laev läks `krunti Phl; maa `randas on väga paljo `kruntisi Phl; krundil on koa `risti maamärk; laeb läks `krunti. torm tuli `peale ja `peksis puruks Rid; laev on `kruńtis. `kaptin aeas ta `kruńti Hää Vrd krunn1

krunts krunts g krundsu Kam Rõu korts ma kõrveti `kaska siilu ärä, sis ta `kiśkse `endä nõnda `krundsu Kam; rõivaʔ ummaʔ `kruntsu lännüʔ; tu̬u̬ rõivass um vabrikun nii`viisi preśsitü, et umma˽krundsu˽seehn Rõu

krõhni pl krõhniʔ hv saapa tallarauad `krõhnõ lüvväss talla ala Plv

krõni krõni kronu igävene lahja looma krõni Mar Vrd krõno, kröni

krõnka krõ̭nka, `krõ̭õ̭nka savist piimanõu krõ̭nka, savidsõ tettüʔ, ar vaabaduʔ; rõõsa piimä pant `hapnõma `krõ̭õ̭nkahe Se

krõnks1 krõnks deskr inimene käib krõnks, krõnks [haige jalaga] Puh

krõnks2 krõnks Han San Krl Har, g krõnksu Jür Pil, `krõnksu IisR, krõngsu Ksi, krõnksi Plv, krõngsi Nõo; krõńks San Se/-õ̭-/, g krõnksi Rõu/-ń-/ Vas
1. pej vana inimene või loom On üks vana`muori krõnks IisR; Ühna noor mees alles, aga naine oo nagu vana krõnks Han; Vana krõnksul raha küll, las ostab Jür; vana tüdruku krõnks, mis selle krõnksuga teha Ksi; vana obõsõ krõnks om `küürä `kiskunuʔ Krl Vrd kronks3
2. kõverus, õnnal kassipoig - - eedäss miu põlve `krõnksi magama Nõo Vrd krenks
Vrd rõnks

krõno krõńo VId (hobuse)kronu ta kõhn ku krõńo Plv; seto luu krõńo Vas; hobõsõ krõńo, krõńokanõ Se Vrd krõmu, krõni

krõnsu krõnsu pej inetu naine tiab kas tal oligi kedagi, `siukest vana krõnsut, kes teda oleks võtnd Plt Vrd krõmps2

krõnt → rõnt

krõnts krõnts g krõńdsi Plv Se, g krõńtsi Räp; krõ̭ńts Vas Se lahja, vilets; kronu mis ma ta krõńtsiga iks maadlõ, `võito nigu ni saa Räp; hobõsõ krõ̭ńts; ośti üte krõńdsi; krõ̭ńts hopõń Se Vrd krõndsikõnõ

krõsna → kresna

krõõn krõ̭õ̭ń g krõ̭õ̭ni vilets loom, kronu ta om vana hõbõsõ krõ̭õ̭ń karva joba taassperilde, `kaugõss ta vi̬i̬ĺ eläskina Har Vrd krõõno

krõõno krõõńo vilets loom, kronu sul lehem laudah nigu krõõńo õ̭nne Plv Vrd krõõn

kränk- → krenk-

kränka kräńka deskr jalust nõrk – Puh

kränks kränks g kränksu pootshaak – Hää

kränn kräńn g kräńni Vig Ris Hag, `kränni Jõe kidur kräńn voi kräśs, sie on viletsa `kasvuga puu Jõe; ei sellest kräńnist `looma tule Vig; kidur võib `terveks `saada, [aga] kui ta kräńn on, siis ta jääb eloks ajaks Ris; on üks kröńn või kräńn teine Hag Vrd kräss1, krönn

kränni, krännis `kränni, -s Rid Vig, -ńn- Ris Juu kängu(s) viletsaks oli jäänd, `krännis, `kränni jäänd Rid; `kräńni jäänd inime ehk loom, puu ehk Ris; ei tea, mis porgandid meil on - - kõik lehed `kräśsis ja `kräńnis Juu Vrd krönni, ränni

-kräun Ls vihmakräun

kröni kröni RId VJg vana vilets loom, kronu puru `lahja luom, ehk krönist `üeldi ka; `kassi vai `kuera kröni `üeldi ka, kui `kondid `püsti Lüg; vana kröni obone ehk vana `lehma kröni Jõh; sie on `oige kröni obone Vai; obuse kröni lõppis ää VJg Vrd kroni, krõni, krönü

krönks krönks g krönksi puuk krönks lεheb igavesti jämeks siis looma pεεl; Krönksisi saab metsast kui einakaare pεεl pikudad; Krönks imeb ennast pεεd pidi inimesel nahast läbi ja imeb ennast verd täis Emm

krönn kröńn HMd Hag Kad Puh kängunud ta (põrsas) põle kröńn olnd HMd; on üks kröńn, `kängu jäänd Hag; väga kidur siapõrsas niisuke kröńn on Kad; vana obese kröńn Puh Vrd kränn

krönni `kröńni HMd, `krönni HJn; krönni Puh kängu, kiduraks jääb `krönni, ei süö raip siis enam HJn || kõverasse, kägarasse ta om krönni `kisnu `endä Puh Vrd kränni

krönü krönü vilets lahja loom, kronu Ega sie krönü `jaksa `kuorma vedädä; Sie lehm on mones peress kohe `jusku va krönü, ei `huolida neh `luomist Kuu Vrd krenu, kröni

kröön kröön g krööni (nahahaigus) Krööni jεεb vahest kergesti, aga lahtisaamaga aa igavene tegu; Mönes peres aa keik inimest kröönis Emm

krööner `krööner Jür Kad nöörija Peremees on ikka krööner küll, võtab kasvõi seitse `nahka sulase säljast Jür; on ikke üks `krööner inimene küll, kröönib teise käest viimase `väĺla Kad