kriipima`kriipimaR(-mä KuuLüg), (ta) `kriibib JõeKuuLüg, `kriipibKuuVNg, `kriipiVai, kriibibMärsporKPõ, PalLai; `kri̬i̬pmäTLäRõnUrv, ?`kriipmäVas, da-inf `kri̬i̬ṕiʔRõu 1.kraapima, kratsima; kriimustama ei tahand, et `nende tuas `tantsita, et `kriibib `värvi perandald ära Jõe; `Kriibib `nindagu kass terävä `küündegä Kuu; `Võeti pruut `kinni ja `kriibiti tämä `sõrme `küünidega `ahjo ja `korstna, siis `pruudile pidi `jäämä `peigumehe kodu kõhe kodosestLüg; `reied kaik `kriibitu Vai; ää kriibi küünega `kärnaMär; lapsed kriibivad, kas on täid piasJõeK; ema kriibib `vasta `seina, kui ta last tahab irmutada Koe; mis‿sa nadid sest kassist, vata kriibib sind Kad || krihvliga kritseldama ta tõi `tahvle, me `kriipisime selle pialRapVrdkriipma 2.figkokku kraapima, ahnitsema sedä ma ole kõ̭ik `kümne küüdsega `kri̬i̬pnu ja `kraapnuPuh; kriibip ja kraabip ütest ja tõsest, aga - - rikkust ei ole `konnegi Rõn; Ma‿lõ siin `kri̬i̬ṕnü˽ja˽kraaṕnu˽küländ Urv; kriip kraaṕ kokko kõ̭igi pooli Vas Vrdriipima