[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

kahu|pea
1. käharpea; sasipea kahu pia on ikke `mieste`rahvastel Lüg; Seda `kutsuti `jällä kahupia, `kellel õlid `juuksed kohukali Jõh; os‿sa kahupää küll Saa; kahupeal on `juuksed kahus Kei; kui `juused on `saśsis ilma sugemata, siis on kahopea Juu; kahupea – käharas `juustega VJg; Krässus juuste pärast on akatudki teda `pilkama kahupea Kusta Trm; kahupia, juussed nigu kudrus, `kraśsis teisel Ksi; tugeva `juustega on kahupiad Plt; `sassis juustega inime on kahupea SJn; kahu`pääga laits Trv; kahu pää otsan ku kolme talu kuhjalava Krk; kel juusse om säbärän, tu̬u̬ om kahupää Ran; nigu igävene kahupää Nõo; kui pää om ärʔ karvutunu `otsa, siss `ütle vana kahupää Krl; kahopäägä inemiseʔ ollev `väega kuŕäʔ; ku habõmõ väädsega juuss maaha aada, sõss saa kahopää Räp
2. (pilvest) kahupead on ülevel `jälle, küllap tuleb `vihma `varssi Kul
krassima `krassimaie kratsima emä nägi tuld ja `krassis pääd `õtsa iest, siis jäi [lapsele] `siiä tule`kahju märk `õtsa ette; ei tõhi `krassida Lüg

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur