[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

kraad1 kraad g kraadi Emm Khn Ris VJg Iis Trm Kod, `kraadi R(kraat Lüg Vai), krae Kuu Jäm Ans; kraad́ g kraadi u Tor, Juu(-oa-) Kos/-ua-/ JMd Koe VMr Kod(-ua-) Pal Lai Plt; kraat Var Tõs Khn Aud TLä, kraat́ Var Trv Puh Nõo Kam V, g kraadi; graad g -i Lei; kraet, kraed g krae Rid; kraed g kraadi Mar Ris; raad Khk(raed) Vll Tor, raad́ Vän Saa KJn Trv Hls, g raadi; kroad- Kei, raet- Tõs; g kraadi- Jäm Rei Krl VId, raadi- Pöi(-oa-) Krk Har, graadu- Lei
1. mõõtühik a. temperatuuri mõõtühik ta `nelja `viie `kraega `siie (merre) jääd ei tie Kuu; kui on jo neli`kümmend `kraadi [palavikku], siis sie on jo `õige `aige; ei õle `liiast külm, on `kraadi kaks ehk kolm Lüg; vesi oli meres kaks `kraadi `külmä Vai; täna on neliteisend `kraadi `sooja Jäm; `metmed kraed `külmä Rid; `kümne kraadi külmägä Khn; kui oo kakskümmend `kraati `küĺma, siis reegi õie nupud `vastu ei `panna Aud; täna oĺli mõne raadi jagu soem Saa; mitu `kraadi on täna `külma VJg; nelikümmend `kraati `küĺmä, inimene nüid `palli jalu Puh; [viinategemisel] ede`otsa `pańti kraadiarvo `perrä soe vesi Võn; `Täämbä om kõ̭gõss üt́s kraat́ `külmä Urv; sõ̭ss om joba pia katskümmend viis `kraati `küĺmä kui väläh `tiksi lüü Räp b. alkoholisisalduse mõõtühik sie (piiritus) on siis `kaeksa kümend viis ja `üeksä kümend `kraadi `kange Lüg; atsi·s̀sina om nelikümmet `raadi `kange Hls; ku viina kraadi aru `oĺli, katõsõ kümmend `kraati oĺl piiretüss kõva Har c. (piima rasvasisaldusest) tu̬u̬ om klõśs, üits kraat olevat kõvemp kui vesi Kam d. kaare mõõtühik viistoist `kraadi näüt `meie `kompass valesti Kuu; Poordivint tuulega äi saa purjulaeva kraadi pεεld roolida Emm
2. mõõteriista.  termomeeter kraad `näitab suvel `suoja, `talvel `külma Lüg; kraad kukkus maha, elavõbe tuli `välja Rei; kraadiga kraaditakse kui `kõrge on palavik Juu; pane kraad `väĺjä, paĺjo `kuumuss ehk `külmuss one, suad kraadiss nähä kõhe Kod b. alkoholomeeter kraad́ oli sial [piirituse] sies, sie `näitas üheksakümmend ja kahekskümmend viis `kruadi oli ta `kange VMr c. vesiloodKod
3. fig määr, aste sie on jo mittu `kraadi `kange (väga vihane) Kuu; Mul äda sada `kraadi suur (olen väga haige) Hää; Õli niisama ull kui ta vanaisa Maŕtki õli vai veel mõni kruad ullemgi Trm; mõnes `mõisas kutsutud veel proua `mampsel, see pidi siis veel kraad́ `kõrgem olema Lai || [kui] Mõni asi `kahtlane on, ta on mul nõnda kraadide pääl (ebamäärane), võib ära ka vildata Hää
4. puhasnurga soojatapp puhas nukk one majal ja suaja kraad vi̬i̬l siden; no [kui nurk] õli üväss kraadiga läbi, es lahe kua `külmä `sisse, aga tõesel õli kraadiga küll `testud, aga laśk läbi Kod

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur