[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.—29. vihik (—otsekil)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

arg1 arg g ara R(n `arga VNg Vai) eP M uus T Krl, arra Vig Mih Khn Aud PJg Tor uus Har; komp ara- Jõe Kuu VNg Käi, are- LNg Kul Amb Ran

1. arg(lik), kartlik, julgusetu `kaige aramb mies sie jäänd - - `kaige taha `päidi; arg kuer naha `oidab Kuu; `enne oli `ninda arg et `üksi ei mend `väljagi; obuse irmutaja [luristaja]; arad kui kanad Hlj; miks sa nii arg oled, põle taris `karta `ühti Muh; kui nõrgad närvid, sis veri oo arg Tõs; `arga`moodi (aralt) PJg; lammas jääb arrase Tor; arg koer oiab oma püksid Ris; arg nõnna kui jänes Juu; `arga`võitu inimene KuuK; arg kui lind Amb; aga tema oli arg vaim JJn; minä ei õlegi arg ehmätämä; `julge piä toedab, arg au kannab Kod; aral on jänesse nahk põues, süda `saapa siares; läheb areldi, kui arast piast läheb Lai; si̬i̬ om `seande `peĺglik, si̬i̬ om arg Trv; lü̬ü̬b arass, ei `julge; saab irmutada, lääb vi̬i̬l arembass Ran; vahasõ `juusega inemise omma kõ̭iḱ arraʔ Har; ara verega ~ meelega ~ ihuga arg, kartlik `toine on ikke arama verega ku `toine VNg; oli va ara verega mees, löi `kartama Khk; Nii ara ihuga inimene, et kardab `surma Pöi; see nõnna ara meelega, `kartlik Muh; si̬i̬ one `irmus ara veregä, `pelgäb `kõiki Kod | nämäd `olled `oite `arga `nahka, `kartaned näid `hirmuduksi Kuu Vrd aralik, ara|vereline, arga|nahkne, arglane1, arglik, argne
2. (millegi suhtes) tundlik a. (valu, külma, valguse, hapu jne suhtes) hell, õrn, kartlik; valulik silm on `arga ei tohi `päiväle `näitä VNg; `ambad `jääväd arast ja `elläst kui `süöma `pohli ehk appu `asja `liiast Lüg; `Päälä `aigust on keha `ninda arg - - `kardab `külmä Jõh; ta jalad arad, ta vöi paljast `jalga maha `panna Krj; kui `ambad vanad aa, siis nad jεεvad araks, kardab `kölma ja soja ja Emm; `enne olid inimestel `terved `ammad, aga nüid soja kardulatega teevad `ammad araks; lapsel on arad siĺmad, ei tohi `valged näidata, `süńdind lapsele ei näedatud `ilmas `valged; me rukis jäi nii imelikuks araks nende küĺma `öödega Juu; `piäle saana one iho arg, ku jahe maja (tuba), akab külm kõhe Kod; ihu on nõnda arg ~ õrn et ei või mitte näpu otsaga `katsu, siss on valus Vil b. külma, põuda jm kartev (maa) `nõuke suur keeb maa ara põhjaga (liiga märg või põuaga liiga kuiv) Mar; arg moa, kardab `küĺmä, ei kanna kevade oost peal, `pehme, keev moa Juu; va liiva sosś, tema jo kole arg, ei kannatand seda kevadest `kuiva sugugi `välja; meil siin va arg mua - - on ikke külm taĺv, leivast `lahti kohe Kad || kehv, kõlbmatu, viljakandmatu (maa) meil sii nii arg maa, paĺlas rihk Khk; arg maa - - tuul viib `liiva ja ei `kasva seal kohe kedagi VJg
Vrd arge
3. (mõistusest) nõder, rumal; halva mäluga arg ütelts ken rumale aruge. ni̬i̬ om puha arass lännu Krk; miu pääajo om vanass ja arass jäänu; `seandse inimese kottale üteldess ara `pääge inimene, kes ruttu ärä unetess Hel

jääma `jääma (-) üld (`jεε- Khk Hi, `jäe- Hlj Lüg Pöi Muh spor L, Khn HJn Ann Pai Kad Kod KJn Hls, -me Krk, `d́äämä Lei); da-inf `jääda (-) R Kär Käi Rei L K I Ran Nõo Kam, -de Hel Krl, jääda Sa Muh LNg Vig Lih Han Tor Juu JMd, -dä TLä, `jääja(jää-) Sa, jähä LNg Rid Mar, jähjä Saa, `jäähhä Vai, `jäia SJn, `jäiä KJn Kõp Hls, jäiä Vil M(jävvä Krk Hel) T, jäiäʔ Võn V, ipf jähi- S Ha Tür (tähendusrühmade piirid väga tinglikud)
1. a. mingis olukorras või seisundis, senises tegevuses või olekus (ka seisukohal, arvamusel) püsima; kuskil püsivalt olema, paiknema; mingisse olukorda või seisundisse sattuma, minema; mingisse tegevusse asuma; kellekski, millekski, mingisuguseks saama, muutuma (ja sellisena püsima) kui sie neu jääb `pietavast, siis `tiema nind, `kuida neu pidasima; minu ään jäi `teiste `varju VNg; jäin magama, en `kuuldki kui tulita; jääb senega, et tulen siis; jäi `kuulemattomast, `kuulemine jäi vähesest; õli rikkas, aga jäi `vaesest; siit on juo `kümme `aastat kui jäin lesest; `kaardi`mängus `tõine jääb ikke turakast; `kamber jääb `kitsast, pali `lapsi ja pere suur Lüg; jäi äbi sise; `leiväd `jääväd `taiginaisest; `lehma jäi `ahtrast; `ninda müö `jäimö `rüssist `ilma Vai; ta jähi `sööma; sadu läks üle, jähi taheks; mis sa osatled sedasi [teise sõnu], suu jääb `kiiva; värav on aagi pεεlt ära jäänd Jäm; jääb ruttu `joonuks; pöllud lahjaks jäänd; jähi nenda möttese; on näd (hülgepojad) vanamaks jäänd, siis `lähtevad kirjuks; kalad jεid `talve jεε ala ummuse; siis jähi see vene keele öppemine sellekssammuks ( jäi katki) Khk; ennem kutsuti lutsukala iŋŋuks, viimaks jähi lutsuks Mus; Jääga siis peele sedati, et sa tuled oomiku meitelt läbi; Pole see veel nönda jäänd; Me keik jähime selle asjaga siis nöua; Jähi Noti `Peetri teretamiseks (jäi tegemata) Kaa; nad olid enne ead söbrad, aga jähid üksteisele `vöeraks Vll; kui loomal sihest `kinni jääb, siis loom jääb keelika Jaa; kui meri moas, siis abajad jäävad kuivaks Pöi; laps jähi rubise; `lõiked oo rohu `sisse jäen Muh; mena jεε ika oma söna `juure; `jεεgo se `teiste arvata, münol pole senega `asja; esimest jähid `viimsegs ja `viimsed said esimesegs; vilja kasu jεεb `kinni Emm; silmad jäid `kenni noks ja noks Rei; mool jähi hing `ründos `kinne Phl; jää vakka Rid; nehoke asi ei jää mette varjole; kas tä siis jähi `inge või suri maha; tääl jähi `mooga `võlgu; silmäd üsnä `auku jäänd Mar; laps oo tud́ule jäänd Mär; vili jääb `kängu; ta jäi oma karjatsega rahule Tõs; sina piad `seuksese `jäema; Tiitsu [talu] jäi tüh́as Aud; `põrssad jäid pasale PJg; vanamees jäi `aigeks ja ehetused jäid `seisku Vän; Päält tuule selitab, jääb ilmal (ilm muutub ilusaks) Hää; [tulekahjuga] jäin puuks `paĺlaks; `kapsad jäävad `tohlu Ris; kui `õhta jäi videvikuks, siis naesed akkasid `jälle `kroasima Kei; ma akkan juba uniseks `jääma; see on nii unarusse jäänd, ää unustud Juu; terad jäid `otsa, masin ei peksnd `iasti `villa Kos; ega minagi `ilma`sambaks jää JõeK; `tõotas eaks lapseks jääda JMd; kui sa ike natuk `töötad, saad ikke, ega sa ilma ei jää Pee; näust `alla jäänd Koe; põld jääb kesasse; vanad `riided jäevad `sieki Kad; läbi olen ikke saand, `nälga ei ole jäänd Rak; toba sa oled, tobast jääd; kaks `kaĺlimad jäi maha, kolmandelle läksin Sim; ta jäi vi̬i̬l ülesse [kui ma magama läksin]; jäi oma kõhaga `pangrotti Trm; tõene suand `surma, tõene jäänd `ello; `konked ja `kombed oo põlisess jäänud; ma jäen tänä `kimpu oma `tü̬ü̬gä; kui `Peipsi jääb `kińni, tuleb kõhe lumi maha Kod; kes `söömisega viimasest jäi, see jäi turakust, pidi laua ära koristama Lai; `kutsar jäi siis selle `tiadmesele Plt; muld om `panka jäänu; vana ja kokku jäänu ku rõńks Trv; jääp oma sõna manu `kindlass; tulli lumi maha ja `jäi˛igi talvess Krk; põhja tuulõga [külvatud herned] jäänävä [keetes] kõvass; riśtluud om valusass jäänuva; `oĺli `otsa jäänu nigu vana roeduss; mesperäst sa nii kurvass jäid Ran; kae kas kell käib vai jäi `saisma; jäi kõ̭ik ni piḱkä ku `laia; villa es jää pükki Nõo; Kõrv lukku jäänü Võn; põse om `lohku jäänu Ote; `mõtlet küll, et ma ti̬i̬, aga tõnõ tulõp oma ädäga, nii jääp ja `jääpegi Rõn; ma pia `aiksast mineme, muidu jää pimme pääle San; kud́ä [töö] `pu̬u̬ldõ `vinna jääss, siśtä jääss (jääbki tegemata) Urv; ma `opsõ külʔ, a mul es jää˽ni˽pia `seĺgess Krl; perremi̬i̬śs jät́t `reńti maha ja siss `jäie `reńtnik tagasi; noʔ omma ne˽`saapa jälle `väikesess `jäänüʔ Har; eläjäʔ jääse pikile päävile, `lõunõss inämp kodo ei tulõʔ; kaŕuss es saa appi tänitä, hääl jäi kinniʔ; ma jäi `hirmu `väegaʔ Rõu; viĺä kasu um kinniʔ jäänüʔ; taa um jäänü nigu końks Plv; silmäʔ jõllilõ jäänüʔ uma `mõtlõmisega Räp; ar taht jäiäʔ vanast `tüt́rikust; puŕju jääss; mi̬i̬ katõgese kõnõli ja siiä tä jäägu Se b. (koos ma-inf abessiiviga; lause sisult eitav) ei tuld `ühtä tüttärt, jäi tulematta Lüg; minust jähi ta käimata; koer nii `näĺgas, vist söömata jäänd Tür; meil jäägü tu̬u̬ kõnõlõmalda; ta `jäie timä sõna pääle minemäldäʔ Har; `üt́ski kana ei jää `haudmallaʔ; silmäʔ jäävät ei ütelgi põdõmallaʔ Vas; tulõʔ sä innembä, ärä sä tulõmada jääguʔ Räp; maha ~ maale jääma 1. (ülesharimata, sööti jäetud põllust, maast) raadik o mahajäänd maa Mar; põllud on maha jäen ja `metsa kasun Tõs; kui [maa] kavvõmbass maha jääb, kasvab võsu `pääle kah Ran; 2. voodihaigeks jääma; sünnitama `raske`jälgne naine on maha `jäämas Rei; kevade sai kaks `aastad jo kui pikali maha jäi VMr; emä jäi siss maha, jäi `aigess Puh; muidõʔ Leenu oĺl ka maha jäänüʔ, oĺl poja toonuʔ; tu̬u̬ naistõras oĺl maalõ `jäämisel; `tütrel tuĺl maha `jäämine Har; perra j. kõhnuma, otsa lõppema Perräjäänü ku vana tsuug Räp; ära j. [kuskilt] puuduma paja kaen oo pealt ää jäänd Mar; jääb nii kauaks kodust ää Juu; `kahju oli ää `jääda Kos; 2. kõhnuma, haigestuma inimene jääse ninda omast näost ärä, kuivas kõllatses Trv; ärä jäänu ku luu ja nahk; ei jää `jalgust ärä Krk; 3. rasestuma si̬i̬ tüdruk om ärä jäänu Krk; naese ku ärä jäävä, siss rõõgitseva Nõo; täis jääma purju j. ta jäi ike nii täis, et es tiiä maad ega `ilma Nõo; ennastvasta ~ last ~ paksuks ~ poega ~ rammaks ~ raskeks j. rasedaks ~ tiineks jääma pidi `jääma `lapsesse kohe Kuu; eks Milde `jäändki ennast vasta Kad; jäeb `jälle last, enel kolm neli juba; tõese lehmägä õlema käenud puĺlil, aga ei jäänud `poega; tüd́rik jäänud paksuss sulasega Kod; ega abielus kedagi ole, kui naine jääb paksuss Ksi; laste`tüt́rik tennu nii`kavva valitsejaga `sehvti, ku ennäst`vasta olli jäänu; pulli man `käidu küll, aga lehm ei ole jäänu rammass Nõo; ku ma jo rassõss `jäie, umma kätt tiä mu pääle ess paneʔ Krl; nimäʔ `eĺli tu̬u̬ mehegaʔ, siss jäi `tüt́rik last Rõu; kuldi ~ pulli juurde j. tiinestuma Ei tia, kas siga jäi kuĺdi `juure; Lehm jäi seekõrd puĺli `juure, enäm ei rü̬ü̬gi Kod c. (hüvastijätusõnades) `jääma jumalaga Lüg; `jäämo üväst Vai; jääge jumalaga!; jääge tervist! Jäm; paneme siis `jεεma ( jätame jumalaga) Phl; jääge `tervest! VJg; `jääme siss jumalege Krk; jääge `terhvess Har; jää hüäst!; jää `tervest!; jääge jumalagaʔ! Se; (tänusõnades) aitäh omast `ilma `jäämast HMd; jäägu jumala tassoʔ, ma‿i taha `kopkatki taast kapist Rõu
2. (kuhugi) sattuma, kuhugi panduna, sattununa seal püsima, asuma, olema, viibima `Jäägü sie tükk `sulle `kurku `kinni Kuu; laps jäi `massina `alle; laiv jäi `liiva `kinni; `silmad `jäiväd `õuve, tuas ei nää `estest iast Lüg; `lampi `kustu `vällä, `jäämö `pimme tuppa Vai; kamm jähi moost kummudi `pεεle; see jutt jääga sii nelja seina vahele, seda pole taarist `välja `rääkida Khk; Kuulukse, et jääne sönnapaika see lubamine Kaa; ader jähi pöllale Krj; vanaema jähi üksi koju Muh; `varba ots jεεb `kinni öhe asja taha, kukod Käi; rot́t jähi `lõkso Mar; sai metu `pauku, enne kui maha jähi Mär; ma räägi sii ja, `siia `paika tä jäeb ja (hiljem keegi ei mäleta seda) Tõs; nad ei `saagi `õhtaks `Riiga, jäävad `ü̬ü̬si `merre Hää; [tulekahju ajal] oli siga `sisse jään Ris; Sońdi pere jäi [raudtee ehitamisel] ette HMd; tüdruk akand eenamast tulema, peremes jäänd ike küüni juure maha Nis; kaśsi raibe jääb koa ala `jalgu Tür; sõna jääb `kurku `kinni Koe; Ega see sisse kinni jäe (öeld toidu valijale); `käśti mind kua `jäeda `sinna, aga mul põld `aega Kad; ku õter vanass läks, jäe pali päid maha; kari jäeb `lauta sügise; me esimä lähä `surnud `vaatama, et jäeb `silmi Kod; `tahten ü̬ü̬majal jävvä Krk; ei ole esi minnä, ei ole esi jäiä Ran; üits igävene paegatu lagunu `üńdrik jäi `mulle `ümbrele; kõ̭ik ei mahu marjamaale, muist piab `jäämä karjamaale kah Nõo; adra kaal jääs mullaga `kinni, juure ja mättä jäävä `kinni Ote; hopõń `tahtsõ `sisse `jäiä `sinna `nõtsku; timä lauluhelü jäi mullõ ennedä `kõrvu Har; illuss, nigu silmäʔ jääse˽pääleʔ; tu [aganaleib] jäi küll `kaala, es lähä kaalast `alla Rõu; ŕäppu satass, `rõiva `külge jääse Räp; kaśsi pää jäi ussõ sagara `vaihõlõ; maʔ jää `veitkesest `tarrõ; timahhava jäi `varra kari kińni, tiiä‿i, kuis söödäga jovva läbi tullaʔ Se; tuul vii är aganakõsõʔ, a teräkene jää `paika Lut; juurde j. rasedaks j. Mannile nähikse jälle juurde jäänd olavat Kaa; kinni j. 1. meelde jääma, taipama, selgeks saama pehme pää, ei jää midäge `kinne Hel; 2. koolis pärast tunde järele istuma kooli lapsed olid nii pailu ülantust teind, olid `öhta `kinni jäänd Khk; külap tal ei old õpitud, ega ta muidu `kińni jäänd VMr; si̬i̬ olli rumal, siss jäi `kinni Krk; vahele j. sisse kukkuma, süüteolt tabatud saama Jäi vahele ning kukkus kinni Pha; Jähi omadega vahele Rei; Niikaua ta mässas kuni vahele jäi Mar; varasta, aga ära vahele jää Nõo; aedikusse ~ aeda ~ hända ~ hänna peale ~ kurge j. oma tööeega teistest maha jääma `minga perast sina `leikumaal `kurge jäid VNg; `niitasid vahe `sisse, nüid jään `aida - - `pärtli`päiväst `nuuma `päälä Lüg; sa jääd muidu `ända `jälle, ole natuke nobem Jaa; olid laisk, jäid `kurge VJg; teised tulid `sulle ette, siis sa jäid aadikusse Lai; ku rügä lõigats, siss ka jääss `ändä Krk; kes laisk `põimja `olli, tu̬u̬ jäi tõśtele `anda Nõo; noh, koessa tah nii hanna pääle jäiʔ Se; jaanipäeva (ajal) jääle j. vallaslast saama Jäi jaani pääva ajal jääle Hlj; Naine jaani päeva jää pääle jäänu Trv | Mees jäänd jaanibe libele (jää pääle) Käi; kahe silma (~ silmapaari) vahele ~ silmade vahekohta j. märkamatuks, tähelepanuta jääma sie on jäänd kahe `silma vahele Hlj; möned on jäänd kahe silmapaari vahele Khk; see jäi `siĺmade vahe`kohta Kei; siĺmpoari vahele jäi, ei leind üles teist Juu; minä koŕjasin õma tiätä kõik ärä, aga näed kahe silmä vahele jäe si̬i̬ kala; jäe viśt `siĺme vahele, et ei nähnud Kod; tu̬u̬ om jo katõ˽silmä vahelõ jäänüʔ, tu̬u̬d enämb kätte ei saa Har; kelgu ~ ree alla j. rasedusest ri̬i̬ ~ kelgu `alla jäänu Hää; kuivale j. jänni jääma Jähi viimaks omaga tükkis kuivale Kaa; kuuse ~ taeva alla j. peavarjuta jääma lage `taeva ala ep vöi ikka jääda, piaks ma ikka `kuskis ula-ala `saama Khk; kui tal kedagi ei ole, jääb kuuse `alla; ma jäin nii tuule `taeva `alla ~ lageda `taeva `alla, põle mul maja ega kedagi Juu; jäime tuule`taeva kätte Iis; tämä `arvab et, naene jäeb ku `taeva `alla Kod; kõrva taha j. tähelepanematusest mitte kuulma jo see mo körva taa jäänd on – ma pole seda mette `kuuland Khk; lageda peale j. 1. peavarjuta jääma neli viisteisend peret kes lage `pεεle jäid Khk; siis jähi nõnna lageda `peale, maja põles ää Muh; vahel jääss lage pääl Krk; 2. ilma jääma; nõutuks jääma lakõ pääle `jääma Plv; jäi lakõ pääle Vas; kelku ~ loiku j. (tööga) jänni jääma jäin asjaga `uopis `kelku, pidin ikke vara `laube `õhtulle `suama, kedagi; jäid jutuga `kelku, vale tuli `väĺja Kad; `loige inimene jääb oma `tü̬ü̬dega `loiku, jääb tõśtest maha; kalal veri ju̬u̬sk `väĺlä, noh ta jäi jo `loiku `väega Puh; meelde ~ pähe j. ei jäänd `miele midägi Lüg; tal äi taha pehe jääda Khk; see nimi äi taha `meele `jääja Pöi; ma tegi paberi peale [mustri] üles, et muidu jääb meelest ää Muh; küll oo kõba `peaga, et tää so pähä ei jää Mar; ega `moole änam kedagi `meele jää Mär; ilus laul oli, jäi ruttu pähe Kei; või kõik aśjad sul `meelde jäävad Tür; tal om kõva pää, kassa tal õppe vai õppemede, tal pähä ei jää Hel; tu̬u̬ jäi nigu `aamen `mi̬i̬lde Ran; täl `oĺli `mi̬i̬lde jäänu, kudass vanast pulman kaasitedi, aga `mulle es jää `mi̬i̬lde; sina opi nigu sa ulluss lääd, `sulle pähä ta‿i jää Nõo; tu̬u̬ lauluviiś jäi mullõ umõta `mi̬i̬lde Har; papal oĺl tu̬u̬ hopõń jäänü meele `sisse, muud es kõnõlagi, ku tu̬u̬d hobõst Vas; kas ta sul `mi̬i̬ĺte jääse Räp; `kerge pää, täl jää äi `päähä Se; nelja silma alla ~ nelja seina vahele j. saladust hoidma olga omaks jutuks, jääga oma neĺja silma ala; see jutt jääga sii nelja seina vahele, seda pole taarist `välja `rääki Khk; nina kohale j. unustama ku üit́s inimene üte tü̬ü̬ tegemede `jätnu, ta om nõna kottale jäänu Hel; `võite suverekke `jääda, poolest päävast `keerand tuule merele ja akkand `vihma sadama Vän; (vana) talla peale j. vanaviisi jääma sie one vana `talla `pääle `jäänu VNg; talla j. kängu jääma lat́s om `talla jäänüʔ, ei kasuʔ, `väikene kui pät́t Räp
3. (millegi tagajärjel) tekkima, sugenema (ja sellisena püsima) tie nüüd ia kuhi, et jääb ka üva magu, et võib `vihma`varju `menna; `amba `jäljed `jäävad taha kui `ammustad `leibä Lüg; siis `jääje `vaanale söhuke `läike kord `peale Jaa; `riidele `ollid `valged laegud `sisse jään Muh; `pahkrad jäävad põllu `sisse, kui põld kuin Lih; kus aga nutab `leske naenõ, `sjõnna jäänud jõekene rhvl Khn; kõva maa pial `jäĺge ei jää Sim; tombi `jäässi obesele ala sula ilmaga Ote; lätt nigu rada jääss takka Rõu; [rõugeil] jääse mulgu `taadõ ~ `perrä Plv; õt `rõiva `siśse rabandikka jääsi es, siss tulõ sualat́iga kõvebehe lüvväʔ Se || `kangal oo kaksikud sees, üks niis oo jään vahele Aud; neli `korda paned üksipidi seda `niide ja siis teisipidi jälle neli `korda, siis jääb triibuline [kudumisel] VMr; kui `kangal om jäänu mõni pinnuvahe, siss üteldäss, et vahi, suur rada om sehen Puh
4. säilima, püsima, (alles) olema (ka alale, alle, alles, jälle, järele, järgi, maha, perra, sisse, taade, tagasi, taha, üle jääma) kui aga ing sisse jääb Jõe; Sureb hobune, `jääväd `riistad, sureb inimine, jääb nimi Kuu; `jäätma on sie mis põllust on jäänd ja on `rohtu `kasvand; saŕv tuleb ära, tohl jäeb maha Hlj; sõda kui tuleb `ninda jääb `rahvast vähe; [toitu] piab `ennemast järele `jääma kui `puudust tuleb Lüg; `sakslane pöletas majad ära, saun jähi üksi `jälle Ans; Tal jääna einu järge Kaa; lase süsikonnad jääda (jäta õunasüdamed söömata); see pireke linu jäeb järele Muh; kas `sauna jähi `leili veel Käi; mitu penikoormad jääb veel `minna Mär; vanemi ei ole `järgi jäen Tõs; ma ole surmast üle jään (väga vana) Aud; `Kennegi (pro `ki̬i̬gi) – si̬i̬ vanadest inimestest nõnda `sisse jäänu üks sõna Hää; si̬i̬ jäeb elo`lammass, tõese tapama ärä; täl jäe isäss obene järele Kod; mis lõunaeg üle jäi, seda `võt́sivad `õhta `u̬u̬test Pal; `uuned ää lõhutse, jääväd ahju varemed maha KJn; uisk aab uvve naha, aga kihti ammas jäeb alle Hls; leib jääb aenaaeass Ran; täl jääb `piimä `järgi Nõo; kõrval maja jäi alalõ, kost tuli alośt Võn; mi̬i̬ss `ku̬u̬li mul ruttu ärä, poig ja tütär jäivä maha Ote; mis nu˽`kat́ski lännü˽munakoorõ˽jäiväve, ma˽vei nu̬u̬˽kannulõ San; sinna jäi küländ vi̬i̬l kõ̭gõsugust `kraami, ku˽paĺlus ma tedä `osta jõusõ Har; imätet jüväst `jääse raba Plv; `haigõ om, tiiä‿i, kas jääss alalõ vai jää äiʔ Se; Ma jesält jäi veikene Kra
5. (kellegi) osaks, omaks, valdusesse, võimusesse, pärandiks saama, langema, olema (ka külge, kätte j.) majad `jäävad `lastele Vai; jägajal jäävad `viimaks küined; varid jäävad laeva peremihele; tuul aeab sind kuiva `pεεle, jεεd valamate käde Khk; ta jäänd liiso `alla ( liisk langes temale); ta jähi külma kätte, külm võttis ta ää Mar; tänä jääsime üsä vähägä, kiedu kalu saemõ Khn; tahn täda ära tappa, aga oli isi kätte jään Aud; `jääte viimaks väga pimedasse Tür; se nimi jäi `talle nigu pigiga `külge Lai; kaup jäi meile kätte ( ei saanud müüa) KJn; mõne inimese `küĺge ei jää muret ja `raskust, tõne om nii õrn, et kiḱk jääse `küĺge Trv; vedel võip koertel jäiä Krk; pääasi ku moa kätte jääb, raha kaob raha `viisi Puh; jagajale jäävä näpu Nõo; kual `leh́ti jääss kät́te, tuu om turak [kaardimängus]; täüś kuu `aigu jääss kuu päävä kät́te; linaʔ jääseʔ ḱul lumõ kät́te Se
6. a. (hrl ühendverbina) lakkama, lõppema, kaduma; katkema; (mingit tegevust) lõpetama; vaibuma, vähenema, nõrgenema (alla, jälle, järele, järgi, kinni, maha, perra, tagasi, ära, üle jne j.) sadu jäi üle; lehm jäi `piimäst ärä Kuu; nüüd on kõik nue mued maha `jääned; kaup jäi `katki; `kanga `luomine jäi `eile kese Lüg; lehm jääb `jälle (jätab piimaandmise maha, jääb kinni); ta on arust ära jäänd Jäm; millal se kisa ühekorra `järge jääb Khk; [kägu] akkab `varsti kukkumast `jälle `jääma, kukkumine jääb maha Kaa; tuul akkab `väiksemaks `jäema Pöi; se mure jähi küll münust maha; külm jεεb tagasi Emm; `kuulmine jäi ära Rei; pilli mäng oo järele jäänd; juba [tuul] akkab `alla `jääma; `enni oli `lendosi paĺlo, aga nüid jääväd vähäks Mar; pada jäi keemast ää Mär; lehm akab kinni `jäemä, piim jäeb vähemäss Vig; kui sealt `mõisast järele jäi [lõpetas töötamise] Tõs; `kuulmine jääb tagasi Juu; nüid akkab maha `jääma sie nuoriku nimi JõeK; asi jäi seekord puolikule Koe; vilja saak jäi meneva `aastasest paĺju tagasi Iis; tänävade jõõlun jäe minu jõud ärä; `ketrus juba jäeb maha; tämä teäb, kohe tü̬ü̬ [pooleli] jäe Kod; nüid om valu jäänu vähämalle Äks; nüid om si̬i̬ jutt rahu jäänu Krk; ega si̬i̬ vihm nõnda ruttu `järgi ei jää Hel; joba tagasi jääb küĺmäst, lääb pehmess; kui sao ja tuule nakava `perrä `jäämä, siss ilma joba paraneva Ran; kõiv jääss kińniʔ, `rahka aja joba Urv; jala˽jääse˽joba tagasi joʔ joba `paistuss jääss nigu vähämbess Krl; halu `jäie mahaʔ; tuuĺ jääss rahu; piim jääss `veitüle. kas jääss lihm kińniʔ vai om sü̬ü̬ḱ nii kõhn; Liinal jääss ka uma mihele mineḱ `kat́ski Har; sõ̭ss jäi tu `orjuss `maaha Vas; ku mahla `ju̬u̬skmine maha jääse, tulõ nigu vatt `vällä Räp; ḱulm om kinni jäänüʔ Se || süä om kinni jäänü (süda valutab) Se b. [millekski] valmistuma, [teat ajaks] tööd katkestama me akkame `öhtale `jääma Jaa; nõnna vara ei või `õstale `jäädä Kod; tingi töö, si oli jao töö, kui `tehtud sai, võisid `õhtule `jääda Ksi; täämbä jäeme `aigsadõ õdagulõ Ran; `Ennuri rahvass jäevä ka õdagulõ Nõo
7. (ajaliselt) edasi lükkuma; viibima, hilinema Kui `mõisa `juhtusid `iljast `jäema, siis õli `teada kõhe, et nahk on `õhta puul Lüg; rugi jääb si‿asta iljaks; äi es jöva `loogu üles mette, muist jεi `oompseks Khk; jähid teised kauaks merele Mus; eks ta jää edasspidise `peale, kül‿sa siis maksad Mär; `omse piale jääb, meil isegi paiĺu tüöd JMd; küll te õleta iĺjakuss jäänud õma kartuli`võtmisega; rükkid jäed iĺja `piäle tehä Kod; eeńa tü̬ü̬ jäeb pikäle KJn; kes `ilass jääb, tu̬u̬ ilma jääb Nõo; rehepeśs jääss ommeness Ote; ma pidi nii pakistõ minemä, aga ma jäi `kaugõss Krl; `niitke seeni maani, see kotuss las jäiäʔ edesi Har; külm keväʔ, sõ̭ss suvi jääse `ildast; tu̬u̬ asi jääss pikäle `väega, jääss `väega pikkä Räp; `kauguss jäi, saa as ao päle õs; kõõ viil hõhvah, nelädä ajastaga pääle jo jäi [mullikaks] Se
8. kaduma (minema), kadunud, puudu olema, (kuskil) peatuma, varjul olema kui sa `sönna [hülge] juhu `pihta pootsaagiga oled pand, koes tä siis jääb ( kuhu ta siis pääseb) Khk; jääga esimese naise laps kus tahes Pha; mett‿üks mees äi tea, kus ta jähi `jälle, nii kadus ära Krj; kui sa ää unutad teretamise, küsitakse, kus tere oomingust jähi Vll; külap se mõte su̬u̬l ikka jäeb ( kaob) Muh; mool jähi kaks `poega sõtta Rid; tońdid on kadun, tea kus nad on jään, kas koa surevad või Ris; kus mu piibu nośs on jäänd Pil; `jäigi kadunuss si̬i̬ asi, katti ärä ja `jäigi `kaotsiss Krk; mul olliva ilusa piḱä pleti - - kos na nüid om jäänuva Ran; kotun `mõtliva et ei tiiä, kos me oleme jäänume; tu̬u̬ jäi `kaotside jah, toda kätte es saa Nõo; Olga ot́s, et ei tiiä, kohe Juuli om jäänüʔ; kohe sa paĺlastõ `käśsiga lähät, `kinda omma sul maha jäänüʔ; see nimi om raamatust `väĺlä jäänüʔ Har; arost `jäämä (vananema) Vas
9. (ühendverbina) a. (kellegagi, millegagi võrreldes midagi) olema, (kellestki, millestki) nõrgem, viletsam, resp parem, tugevam jne olema (ka ala, alla, järele, kõrva, maha, peale, perra, taha jääma) mina jään ikke `alle. tämäl on tüö jõud `suuremb Lüg; ajast maha jäänd Khk; aeab nasamma kasu taga, ei jää teesest järele `ühti Vig; nad o oma `tööga üsna taha jäänd Kse; kes siis nii `vaesed ja viletsad olid, et testest `tahtsid maha `jääda Mih; sie puĺl jääb teesest paelu `alla JMd; minu `õigus jäi `piale VJg; mina tõesess `alla ei jää, õlen alate eden õma `tü̬ü̬gä Kod; oli käre tüdruk, tema sõna pidi ikke `piale `jääma Plt; temä jäi `kõrva ( süüdlaseks), mea sai `õiguse; kumbass `kõrva jääp, si̬i̬ massap `väĺlä [kohtukulud] Krk; kuiss saʔ nii uma lina `kakmisega tõisist maha jäät Har; tulõ `järge, ar jäägu `maaha Räp || (kellast) ons kellu täna taa jäänd Khk; kell taab siätä, jäeb taha Kod; kell käib küll, aga tükip `perrä `jäämä Nõo; ta kell jääss uma `käümisega `perrä Har; Mis hää kellä man tu̬u̬ tähendas ku tä ka päävä paari maaha jääss Räp b. [millestki] vähem olema, puudu tulema (ka alla, maha, puudu, vajaka jne j.) kaks `päivä jäi `puudu VNg; aast jähi vajak Phl; kahessa `aŕsinat läks üli`konda, jäi siis ivake üle ehk `alla Trm; [käärpuud] ulatavad ligi laeni, natukene jääb laest `puudu Plt; abielu säńg oĺl `häste laǵa, üt́s jalg jäi sülest mahaʔ Rõu
10. (millekski, kellekski) osutuma; (kellenagi) näima; olema [küpsikuteks võeti] `räimi ja kilu. kilust jäi paremb; `külmä `kümme viistoist `kraadi, siis jääb ige nahk`kinnas juba `külmäks Kuu; jäi `ninda `kartlikkuks Hlj; jääd valelikkost, lubasid `tulla ja et tuld `ühtä Lüg; se asi jähi valeks `jälle, pole see mette tösi olnd Khk; tal pole süid mette medaged olnd, jähi `ilma `süita Emm; tämä jähi alamaks, mena sain ike tast võidu Mar; siis rehepapp jähi nii `ausass mehess Kul; se jäi valeks neh, `reäksid, `reäksid ja sest ei tuld kedägi Juu; temä jäi `õigess, mõisteti `õigess Krk; mia ole `vaene, miä jää iks `süidi, temä om rikass, temä‿m `õige; (mängust) kedä sa kätte saad, sis tu̬u̬ jääb pimedäss sikass Nõo; kolm tükkü jäi [kohtus] `süüdläsess, nelläs jäi ilma `süüldäʔ Har; mu sõ̭na sai `õigõ, a tuu jäi `võĺssi Se
11. (millegi suhtes) asetsema, paiknema, osetuma, hoiduma sie (kivi) no vähä jäi `juomi `korva, `juomi `reie `kohta Kuu; Obosekivi jääb `siie sama `meie `kõhta jõe `ääres kõhe Lüg; jää miust `iemalle paremb Vai; [külamaade jaotamisel] kus maja jähi, sealt said rundi Muh; jääb teest körvale Rei; Loja küla jεεb siit seda `koosi Phl; sie jääb tie `kõrva HMd; kui luu `kat́ki läks ja kiud `iemalle jäi, siis `tuńtsime, et ta (lina) oli paras [leost välja võtta] Amb; sii külä jäeb Palamuse `puule Pal; mägi jäeb siit mińnes pahemad kätt KJn; mine mäe alt `kurra kätt tu̬u̬d ti̬i̬d `mü̬ü̬dä, siss jääss mägi kõrvalõ, ei olõʔ mäkke üless minekit Har
kohale kohale Kuu Rei JJn Tür VMr, kuhale Hlj Jäm Ans, kõhale Lüg Iis
1. postp a.  (millestki) kõrgemale, ülespoole Pane liha tule kuhale küpsema Jäm; pääsukesed tegivad oma pesa kua kohe `seie trepi kohale VMr b.  lähedale, juurde, kohakuti jäi minu kõhale `seisma Iis
2. adv sihtkohta, pärale; õigesse kohta Sain kohe `löüdäjes kohale Kuu; ühe päävaga `tõime `palgid `metsast kuhale Hlj; uus ammas kasub kuhale (vana asemele) Ans; ma viisin kiilid kohale JJn; kohale saama fig aru saama, taipama juo `preili sai kõhale [arvas mõistatuse õieti ära]; ei saa egä saa kõhale, kuda sie `massin käib Lüg || pane kell kohale (õigeks) Kuu
Vrd kohta, kotsile, kottale
koorem `koor|em Tõs Aud TaPõ(-u̬u̬-) Plt KJn/-u̬u̬-/, `kuo- Jõe Sim Iis, `kua- VJg, `kuõr|õm Khn, g -ma; koorem g `koorma Vän Tor Tür SJn; n, g `ku̬u̬rma T V(-uu-), -e Hls Krk; koorm S PäLo spor Ha , Plt, kuorm R(kua-; n `kuorma Vai) spor KPõ, ku̬u̬rm Hää Saa Kõp Vil Trv Hel, g -a, g koorma SaLä; `koorm|as g -a LäEd Tõs PJg; p koormast Tor; `ku̬u̬m|er g -re Krk
1. koorem a. veokiga veetav kraam; veokile korraga mahtuv kogus (ka mõõtühikuna) rei oli kolm, neli `kuorma, kuda `reie tuba suur oli. `moisas oli juba `kümme `kuorma rei suur; [80-vihuline rukki]kuhi `kutsuta `kuormast ka VNg; kui sitta `veidedä, siis kogaga `temmada `kuorma pääld maha Vai; talu `suiline sai ka koorma `einu [palgaks] Ans; saime kuus koormad `einu Khk; nelja `koorma maa on sääl `tei‿pul jöge Kär; `Koorma kulmu `pääle pannakse aga, köis öle, siis teine köis tõmmatakse `ömbert `koorma läbi, agade tüüd tõmmatakse selle `alla, siis kulmud äi varise ää Pöi; mis sa väsind obosele `koormad `peale paned LNg; tule `aita koorm `ümmer lükata Mär; Köis oli lõõgel, sellepärast lagus koormas ää Han; viis `vihku `pandi `parmasse, kümme parmast läks kuhilasse, kaks kuhilast oli koorm, kaks `koormad sai parsile `pandud, see oli üks rehi siis Mih; Nabrad `tehti `koormasse, `tüikad väĺla`poole Kei; kahe obuse `kuormad, eks `sinna `pandud sada `vihku `piale JõeK; [sõnnikuveol] istub `koorma ots ja läheb. koorm kui kägu `persse all Pee; rõõguss tuleb kaks `keskmiss `ku̬u̬rmad; suab täis suur `ku̬u̬rem, nõnna kuda obene jõuś vedädä Kod; see on vana`rahva sõna, et `koorem `einu sööb lammas läbi uherdi augu Lai; `pernań viivet põllege selle `vällä, mis peremi̬i̬s `ku̬u̬rmege `sissi tu̬u̬; katsik ärjä `ku̬u̬rme olli periss `ku̬u̬rme. sa sü̬ü̬t `täempe ütsik ärjä `ku̬u̬rme puid ärä Krk; [heina] `müidi `ku̬u̬rma `viisi ja tuudide `viisi, kõik es jõvva `ostagi `ku̬u̬rmat `ainu; ri̬i̬ `ku̬u̬rma om suuremb kui `vankre `ku̬u̬rma Ran; mulle `tu̬u̬di `ku̬u̬rma rüä `põhku Puh; ti̬i̬ olna `väega alb, sääld ei saana `ku̬u̬rmaga tulla Nõo; me pańnime kõvaste suure `kuu̬rma `õĺgi kuh́ale pääle Võn; üit́s ańd kuhja otsast kätte, tõnõ tei `ku̬u̬rmat. kui `ku̬u̬rma valmiss, `kiśti pääorrõga kinni, köüdsega `ümbre, `suiti ärä Kam; tu̬u̬l oĺl terhve `ku̬u̬rma `kraami pääl, tu̬u̬ lät́s kohegina; inemise `tuĺli konnust `ku̬u̬rmõidega Har; veli vidi sada `ku̬u̬rmat lauda sitta Rõu; [laadal] raamatit `müüdi iks `ku̬u̬rmah Vas b.  kandam taal (joobnul) on `öige koorm seljas, jalad keivad risteti Khk; pea ees, tagumik taga, nigu oleks terve koorm vedada Mus; [kui särk] siit `lõhki käristada naa, siis tuliänna `koorem kukkude maha Tõs; nigu vanatońt üless `endä tõmmanu, nõnda piilik `käännu `ki̬i̬rdu `tolle `rasse `ku̬u̬rma all Puh; jäĺe `ku̬u̬rma om `säĺgä tõmmatu Nõo; alasi olõt taa suurõ `rõiva nigu `ku̬u̬rma alh Har; ku˽tuulisspää su˽kottale jõud, siss `lõika˽tu̬u̬ väidsega˽kurajala tsuvva riśtkabla˽läbi, siss tä piät `ku̬u̬rma sullõ `jätmä Rõu c.  suur kogus või hulk Võttad `kuorma puid `selga Lüg; `Terve kuarm õli `musti mehi õld `vankril Jõh; Tal on muresed `terve koorm Emm; Seda värki oo sii ju päris sandi obuse koorm, seda annab siit ää koristada Kaa; Ta `tuĺli pu̬u̬lt `pange `kartuli `tahtma, ma `ańdsin tal päris ühesiĺmaga obuse `ku̬u̬rma (ohtrasti) Hää; `ku̬u̬rmide `kaupa `veeti [hanesid] `turgu sügise märdipäevä `aigu Rõn; mis sa hobõsilõ viit `teŕve `kuurma `hainu ette Se
2. fig a.  (rasedusest, tiinusest) kui siga `raske on ja `kannab oma `kuorma, sedä `üellässe `marjas Lüg; ah see oli va tühi koorm tal, ta sai sest `koormast `lahti (nurisünnitusest, abordist) Mar; tääl oo koorm `küĺgis, saand juba `koorma `küĺgi PJg; nüid pole muud kui virutavad `linna, maksab tuhande ää, suab `kuormast `lahti (abordist) Kad; jät́tis naise `kuarmaga järele, ise suri ää VJg; selle tü̬ü̬l es ole `otsa aru `kunnigil, ja oma `ku̬u̬rme olli ka kanda Krk b.  vaev, hool, mure; tüli teisele ta koormaks on, ise ta‿p tεε midagid Khk; Ta peaks sene `koorma oma pεεld εε `eitma Emm; mes sa nii suurt `koormad eese `peale võtad Mar; juodik mees on naisele `kuormaks Koe; igaüks `kantku oma `koormad Plt; si̬i̬ om ku `ku̬u̬rme `süäme pääl Krk; om paarirahvass - - tõene kooleb ärä, jääp tõese `ku̬u̬rma ka tõese `kanda Puh; tõnõkõrd ku sa olõt `paḱvile ja ku sa saat tõsõga kõnelda, siss `õkva nigu `ku̬u̬rma saap `süäme pääld ärä Rõn; mu˽süä om alasi nigu `ku̬u̬rma alh, nii vaivalik om mu elu Har c.  (mitmesuguseis väljendeis) Ega `kutsar `kuormaks ole; Kui oled `kuorma vedädä ottand, siis ärä nurise et on raske (kui oled mõne tööga seotud, ära nurise) Kuu; vöta naine, regi taga, tulavad lapsed, koorm peel Khk; Mes taal viga minna, änd koormaks (vallalisest inimesest); Pisine mätas aeb suure koorma küliti (tühiasi võib olla takistuseks) Emm; `Piśke kibi aab suure `koorma `ümmer ~ `raavi id Han; kuiss jumalat, nii küünäld, kuiss rukõ, nii `ku̬u̬rmat; `ku̬u̬rmaga˽tuvvass, luidsaga mõõdõtass (söömisest) Rõu
Vt kuormanesä
korjus4 korju|s Khk Hää Kos HJn KuuK JJn Ann Kad MMg, g -se Mus Var Saa JMd, -kse Sim; korjuss Krk, g -e Hää Trm Ksi Lai KJn/-o-/ Trv Hel Ran Nõo Kam, Urv; `korju|s Ksi Plt(ls), -ss Võn Ote; koŕu|ss San Urv(-o|śs) Plv Räp/-śs/, g - Har Rõu
1. alaväärtuslik asi või olenda.  vana lagunenud hoone, lobudik; kõlbmatu asi vana `veske korjus oli, `veske all elasid Var; vana lagund lauda `kohta ütelti korjus Saa; minu emal oli vana silmapesu kauss, selle korjus (jäänus) on vel `praega siin JJn; üits vana korjuss om sääl vi̬i̬l ülevel Trv; meil jäi `jummaltenu si̬i̬ korjuss alali, es tule `kuuli `küĺge, es paluta tuli Nõo; Taa hoonõʔ om jo igävene vana koŕuśs Räp || tu̬u̬ (rehepeksumasina vedamine) olõ õs muud ku˽hobõsõ `tapmine, iǵävene rassõ koŕośs oĺl Urv b.  vana või vilets olend (hrl loom) vana obuse korjuss, mis `siuksest pidada Hää; `miagi ei ole muud kui vana korjuss, vai mul muud om, nahk ja luu; mõni vana vai kõhn lu̬u̬m, nigu vana korjuss Ran; nigu vana korjuss kõhnass jäänu üteldäss - - vana lehmä `kraika kottale Kam c.  (aeglasest olendist) si̬i̬ om üits korjuss, pikälise mooduge Trv; igävene vana suuŕ inemise koŕuss, liiguss nigu tigu edesi Har
Vrd kori4, korusk
2. surnukeha, laip looma korjus, looma risu Var; `umbliku `surma inimesi `üeldi korjuseks JMd; luoma `laipa või korjust kas kuer `puutub või JJn; minu korjus viiasse Tudu`linna Sim; vana korjuss sääl maan Ran
3. sõim raisk ah sina korjus küll oma tegudega et; va korjus, kasi `välja Kad; kuradi vana koŕuss, mis‿sa `mürrät tan ütte `puhku San
kotsile `kotsile Nõo Kam; `kot́sile, -õ V(-llõ Se)
I. adv kohta, kohale; kohakuti siiä `kotsile jäi `saisma Kam; Kat́s `paari `mulkõ, sõ̭ss nää˽`pańti `kotsilõ ja sõ̭ss vitsaga nii `riśti üle kińniʔ Urv
II. postp
1. kohale, kõrgemale Alumanõ kõrd `laudu pandass inne ärh, sõ̭ss perän sinnä˽noidõ `vahjidõ `kot́silõ vi̬i̬l üt́s laud Urv; `raoti `tu̬u̬rõ˽puuʔ ja `säeti paa `kot́silõ üless üle ah́o otsa Rõu; sari - - tu̬u̬ `pańti läve `kot́sile Vas
2. lähedale, samale joonele saimõ sinnäʔ riihe `kot́silõ ja jäimeʔ sinnäʔ `saisma Räp Vrd kotsi
3. (kellegi, millegi) kohta mõni `pernane `ütleb oma `tütre `kotsile: suuress ja pikäss kasunu nigu mõtuss jälle Nõo; om hää `si̬i̬düsega [öeld] munõ eläjä vai inemise `kot́sile kiä kõik `sisse plaań Plv; Tää om vi̬i̬l `väega `kikstu uma iä `kot́silõ Vas; Mis sääne `laonu regi om vai küün, tu̬u̬ `kot́sile üteldäss lobotka Räp
4. paiku, aegu Jaanipäävä `kot́silõ `vi̬i̬di sitt [kesa] pääle Rõu
Vrd kotsale, kotsele, kottale
kottal, kottal|kottale `kottal M(-el Hls Krk) T V; kottal|e Trv Hls Hel TLä Ote Kan, Krl Har Vas Se; kotal Trv Puh Ote San Krl Urv Rõu Se; kotal|e Ran Võn, Vas
I. adv kohas või kohta Pane kot́t siiä kottale maha Trv; ei tää kun kottel ta om Hls; mine ketide looma ärä, pane na tõisess kottel Krk; `Kuagil kottal (kuskil) Hel; magu lõegati vähämbäss, kõik `pańti lõõr `tõisi kotale Ran; kos kottal ta sulle `vasta `jõudse; ma‿i kuse ka `sinna kottale, kos temä om `saisnu Nõo; räese lü̬ü̬p mõnel kottal viĺlä ärä ja Kam; kon kottal ~ kottan tu̬u̬ oĺ Urv; kos kottal teä `eĺli Krl; siihnkottal satass `vihma, sääl ei sataʔ Har; tä kõ̭õ̭ ütel kottal sais pääle Se Vrd kottan
II. postp
1. kohal(e), ülalpool, ülespoole; kohakuti silmä `amba om silmä kottel, tõine tõis pu̬u̬l Hls; sirk lennaśs pää kottal Hel; kuḿm tetti ahju suu kottale; puud olluva [reheahju] kummi kottal ülevän Ran; ku tuulutedi, siss `panti riiale `värjä kottale sari üless Puh; kolmass kõrd [kujume] kolme musta [silma] kottale üits must ja `omgi `kärbläne valmiss; pada `olli tuhkavva `kottal kongu otsan Nõo; peräusse kotal om lõhnapaja; ku vägi`pulka `veeti, siss jalatalla `panti vastatside ja varvaste kottale pulk ehk puu Ote; `lõokõnõ mõnikõrd inemise kottal lask nigu t́sirrin San; pää kotal ommaʔ joba pilveʔ `üllel Krl; rüǵä `häitsäss ilostõ, tolm lohetass nigu sinine piĺv rüä kottal Rõu; ku lat́s liigahhut́, sõ̭ss raat́ nakaśs laua kottal kõlisamma Vas; päiv om jo mäe kottal Se
2. postp juures, juurde, lähedal(e) `Kärstne kottal kat́te piits ärä Trv; jäi mede kottale ~ kottele `kurtme Hls; `surnuaia kottel jäi tuleme alle Krk; saanuve `surnuaia kottale, mi̬i̬ss lännu [vankri] pääld maha; mina `kõńdsi sääl ülesõidu kotusse kottel; ennembe olli perelaade kõrdside kottal Hel; ti̬i̬ pääl tullu tõld `jäŕgi - - ja jäänu `saisma temä kottale Ran; selle talu piiri kottal sääl om, üt́s suur kivi ja TMr; rüäl tulliva pää sisest `äitsme `väĺlä, nigu narmass olli egä terä kottal Kam; Hańsi kottal sõit́ tiä mullõ jäŕgi Urv; panõ vikat́ `pistü sinna riśti kottalõ Har; timä sai mu˽paladi kottalõ, siss üteĺ mullõ et jumalagaʔ; a no elläv tiä nii hüvvä ello, puja kottal ja miniä kottal Vas; mu läve kottal sais; ma sai hulga `rahva kottalõ Se
3. suunas, poole Sii tulevalu oiab Paluoja kottale Hls; kõõrdsilmä, temä tõisess kottel vaats, tõisess kottel näge Krk; ju̬u̬śk mu kottalõ `õkva Se
4. (kellegi, millegi) kohta Kaagutaja üteltse laulja kottel kets egät laulu joruteb üte viisi pääl Hls; mõne inimese kottale üteldi: sa‿lt kõvver nigu looga paene; nonde (suurte sõprade) kottale üteldi et, ni̬i̬‿m nigu ame ja perse jälle Nõo; `Täütmäldä `üĺti tu̬u̬ inemise kottalõ, kiä is saaʔ `mi̬i̬stki˽täüs Har; tuu kottal ei `ütleʔ ma midägi Plv; toonaʔ `üĺti nii nädäli vai kuu vai nii lähembä ao kottalõ Vas; piäʔ, piäʔ, tu̬u̬ (aganaleiva) kottale om `laulge Räp
5. suhtes, võrreldes oma `vannusõ kottalõ suur Krl; mis tä mu kottal om, vagõl; mis mi̬i̬śs mehe kottal om Se
6. ku mia tüdruk olli talu kotal (talus), siss `riisime käsitsi Trv; ku üit́s inimene tü̬ü̬ tegemede `jätnu, [vabandab] ta om nõna kottale jäänu Hel
Vrd kotsil, kotsile
krõpsima `krõpsima Jür Sim Trm Ksi Lai; `krõpsma Ran Plv, `krõṕs|ma Puh Kam Vas Se, -me Krl Har
1. krõbistama `pähknid `krõpśma Puh; hopõń sü̬ü̬ ku pauk, krõṕs õ̭nnõ Vas || kriuksuma `saapa `krõpśvaʔ Se
2. kriipsutama, kriipse tõmbama `Krõpsisime `tahvled täis - - ikka `krihvle otsaga Jür Vrd kripsima
3. seksima käib `krõpsimas Trm; nigu poesi ja `tüt́rigu, seräste kottale üteldi, vai naene `võõra mehega, siss üteldi `krõpsmist Ran; tu `oĺli vanast tu `irmuss sõna tu `krõṕsmine Kam; poisiʔ `krõpsvõʔ `tütrikkõ Krl; sa olõt uman elun naid `tüt́rikkõ küländ `krõpsinuʔ Har
kumm1 kumm g kummi spor eP(-ḿm Tõs Vil), `kummi RId(n `kummi VNg Vai), g kummu Rei Har Rõu; kuḿm g kummi Muh Var Mih Khn eL(-mm; g kuḿmi V); n, g kummi Mar Aud PJg Nis Kei Tür
1. võlv, kumer pind millegi kohal `keldri kuḿm o nagu ahul Muh; sepipajas [on] patsas - - kos süśa õõgutasse, vari on pääl, kumm Äks; taevas on kummi `mu̬u̬di KJn; kirikul om kuḿm, kesspaik lääb sääntses kumerikus; `keldrel om kummi lagi pääl Hls; keldre võllitõss kummigõ Krl || kumerus sääl oĺl ütel kirstul `väega suurõ kummuga kaaś tett Har || kummkäbliku pesal on kumm peal, küĺle pealt käib `sisse SJn || räästa-, ulualunePee
2. vankri vm sõiduki kong kaleskatel on `kummid peal VNg; igal `saanil on ikke kumm; kui `istud [saani] pääl, siis jalad `käiväd `kummi all Lüg; pośtvanger oo kummiga või kongiga Tor; trośka kumm Trm; ku laadel `käiti, tetti rattile koti `rõõvast kuḿm `pääle Hel; `vankre ummaʔ kummigõ Krl
3. kaitselagi (ahju, pliidi, ääsi kohal) visa sugad `kummi päle `kuivama VNg; `pliitale tehä kumm `pääle; mõnel on kerisse pääl kumm, et ei lähä säde lage; `pliita kumm tehä raud plekkist Lüg; Kumm `tõmmas `auru oma `alla Jõh; `kummi on `ahju suu ies; `pliida pääl on `kummi, kust `öürü `lähtö `vällä Vai; ahu kuḿm oo ühna `kaela tulemas; kuḿm o `lintri kividest Muh; Taat läks sooja ahju kummile; Vili pandi kuivama kummile Mar; linnased `tahtvad kummil pöörata Mär; ahu kuḿm, et tuli ei lähe `välla mette Var; ahe oli pealt `lahti, pae kuḿm oli peal Mih; ma läksi `kummi magama Tõs; ahjul oli - - kumm, selle pial oli ia soojutada Aud; kummi all suitsutadi liha Saa; kummi oli reheahju lagi, oli võĺbitud; kummil viheldi Nis; läks kummile magama Rap; kumm varises `sisse Juu; meil `vihtlemise `sauna põlnd, siinsammas kummi pial sai viheldud Kos; Kumm `oidis, et pliidi aur ega suits lakke ei läheks Jür; ahju kumm on kerise pial Koe; kumm, pliida pial Kad; reheahjul on kumm pial Sim; ahju kummi pial võib `asju kuivatada Iis; Ta küpsetas selle pannitäie `kookisid ahjutule `paistel kummis Trm; ahi lõkkab nõnna et tuli käib `kummi; rehe ahjud õlid kerissegä, kumm piäl Kod; kumm oli [reheahjul] ees, et suits lakke ei `viska Äks; kumm tahab puhastada KJn; Ahu kumm on sellejaos, et tulesädemid - - kińni püeda SJn; `süia `tehti - - poha tares, tare ahju kummi all Vil; ahju kuḿm tetäs ahju suu ette pääle üles kividest Hls; liidi kummi alt lääp toss `korsne manu; ku taren rabati reht, siis kummi all `põlli pirruge tuli Krk; kuḿm tetti ahju suu kottale, kui ahjust tuld lei, siss tõmmass üles kummi `alla Ran; ahju kuḿm `oĺli tuhkavva kottal, serände kaarik Nõo; riheahjul olli kuḿm pääl, nii kivest ja savist tettu kuḿm ette Rõn; kumm one pliita kõhal, kummi alt lähäb aur `korsna; mis latsõ˽kuḿmi pääle `ot́sma lät́siʔ Kan; mi perremiiss teḱk umalõ - - pliidi kottalõ kummu pääle; vanast is olõʔ ahul `kummu i̬i̬hn, `paĺli tuli `õkva üless lakkõ Har; Sääl kummu all ahu suu kottal oĺl sääne mulk kost tuli `vällä käve Rõu; kummi pääl lesädä Se
4. truup, väike sildVll Muh
Vrd komm1, kummik1, kumu3
5. kuulmekile ku kõrva kuḿm katik, sõss akkass valuteme Krk
6. „väike plekist kausike“Hää
7. kivi peale külmunud jääkuppel; ülesmurdunud jääKhn
kusema kusema eP Krk(-me) T/-me San/, da-inf kusta Sa Muh L Juu VJg Pil KJn Hls Krk Puh Nõo Ote Rõn, `kusta Hi Ris JMd Koe Sim Lai Plt, `kussa R VMr Iis, kuseda Tor Hää Kod Nõo, kusede Krk San, `kuske Ran Puh, `kuskeda Kam, kuśoda Kod; kusõma Khn Nõo Võn V(-Krl), kustaʔ Har Rõu Plv Vas Lei; kussõmma Rõu; kusima, kusida VNg; `kuskma (-me), `kuske Trv Hls; kosema Käi
1. urineerima vii laps kusima VNg; `lapsed kusevad, sirin taga, vanad inimesed kusevad, sorin taga Lüg; `siie ei tõhi `kussa Jõh; pojad `kussod `aia `ääre Vai; kippu kusemine (kusti nõu sisse ja kasteti silmi ravimise eesmärgil) Jäm; suur poiss oli ning ikka kusi veel `püksi Ans; sii värviti poti sinist, `kusti pot́t täis, `pandi `apnema Khk; kui loom ei sa kusta, siis keedetse keelika `rohtu; tüdrik kusn `alla Muh; koseb `öösse `alla Käi; kõik lenad ja kõik oo täis kusnd Mar; ärg kuseb kõho alt, lehm kuseb taka Vig; laps oo ennast täis kusnd Mih; Kui suä purudõssõ kusta, `sündüväd kjõrbud; Ää kusk uksõ `alla Khn; `aige loom kui tahab kusta, aga ei tule, siis pakutab Aud; `kuśsis jalad täis kust Tor; inime tallitab ennast sedasi, lääb kusema Hää; kõik kusevad, aga kana ei kuse, suĺgloom ei kuse Kei; laps räägib siis kui kana kuseb Hag; ei `oska mitte `püśti kustagi (liiga noor) Juu; kui ma selle (viimase raha) ära annan, siis küla kuer tuleb kuseb `peale Jür; pueg kuseb `püśti, maksa pojale `palka JJn; `aigus paneb kusemise `kinni Koe; lohistas `kussa Iis; küll poiśs naard kas kuseda (nii et kusi tuleb) Kod; mis vanem aav mädanes, kui `tihti `piale `kustud, on `tervest saand; kui laps `riakis vana inimeste jutu vahele, siis `ööldi, et laps tohib `riakida kui kana kuseb Lai; laps `kuśsis `alla; `tahtis `nurka `kusta, nii täis oli Plt; lait́s om püksi likes `kusken; siilu `piavet orav ärä `sü̬ü̬mä, ta `tõmbavet ta selili, `kuskvet tal nina pääl Hls; tuuleluvvage pessets, kis ala kuse, siis jää kusemine `järgi; ta ei saa kusede; temä `kuśse ku üit́s varin siiä poti `sisse; sa kuulet selle ärä, ku kirp `õĺge `sisse kusess (teravast kuulmisest) Krk; latse vesistävä, vana inimese kuseva; laits `endä ärä kusnu, lige kui kalami̬i̬s; laits ei tohi enne kõnelda, kui kana kuseb Ran; nu̬u̬ `naarsiva nõnda, et na‿ss `endä ärä kusnu; neli `neitsikest kuseva kõ̭ik üte kullatse kanni `sisse = lehmä `nüsmine Puh; ma‿i kuse ka `sinna kottale, kos temä om `saisnu Nõo; siin ei ole säräst kotust, kos sa `kuskeda võit, kuset `kalli rohu `pääle Kam; oŕk ei saa `moĺdi kusta, `oŕkul om kusemine kõtu all Rõn; kusõmine oĺl ni valluss kui tuli Krl; nimäʔ ollõv `hiitünü, ma `ütli: `kuskõ läbi luua kandsu, siss saat `tervess; kohe `kaaśka (kaasitajad) kusõsõ, sinna˽`kapsta kasusõ Har; ar˽`tahtsõ `hindä kustaʔ naardõh; kõ̭iḱ tu̬u̬ rahakõnõ lätt lõõrist `alla, ni tsoorist `vällä, kõrdsinulga pääle kustaʔ Vas; ti̬i̬ mes tahat, vai kusõ ah́o `suuhtõ (asi on kindel) Se; punast, verd kusema (loomahaigusest) `Veistele keedeti ikka kaneplehe vett kui verd kusesid Pöi; ostad majald looma, kes pole sene karjama rohoga öppind, akab ponast kosema Käi; muĺlikas akkas punast kusema Rid; punasetõbi oo `loomel, kusevad punast Mar; sedä‿i tiä, mis asjast see punase kusemene tuleb Tõs; pidi nihuke rohi olema, kui veis selle rohu ää `süia, siis kusta punast Juu; kui lehm punast kusi, siis `ańti liha soolvett `sisse Lai; pihlap̀u vitsage ei tohi lüvvä, siis akap lehm punast kuseme Krk; serätse aena üteldi oleva, et kui lehm nu̬u̬ `sisse sü̬ü̬b, siss kuseb verd Ran; vere kusemise kätte kat́s `lehmä lõṕpiʔ arʔ Se Vrd kusuma
2. figa. (kadripäeva sulailmast) Kui `katri kuseb enne `katri`päeva, sis on paha `katri, kui `pääle `katri`päeva kuseb, siis on ia `katri Lüg; kui mardi külm on, siis kadrid kusevad Phl; ku mäŕt `mändäb, siis kadri kuseb Kod; kadripäevä `aigu `oĺli enämbide iki sula, no siss kadri `kuśsi Ran; mäŕt `määtäb ja kadri kuseb ja simmun ti̬i̬b `silda soie pääle Nõo; Küll Katre kusema nakas Ote b. `Tütrik on `kõrge kusemisega, senele vaja pikk mies (pikkadest jalgadest) Lüg; `pialmine riie kuseb (hoiab eest lahti); käin kusen [hobusele] nina `piale (söödan tihti); käid `tihti kusel, annad `jälle obuselle Lai; ta om `kõrge kusemisega (uhke) Ran; lähme kuseme ta anna pääle (aitame tööga järele) Nõo
3. (võrdlusi, ilmekaid ütlusi) Kus sa kused, `kuivad `einad (öeld kellegi kusemisele pealesattumisel); Lasen vie maha, pera paremb `kussa Jõh; Ta on üles tõustes vastu põhituult kusnd (öeld tusasest inimesest) Mus; Naa palju on raha, et kuer pεεle äi kuse (vähesest rahast) Emm; Temale rääkida nagu kuse sarja (öeld vaidlejatele, lobisejatele) Mär; Koer `kusku so pulma pajase (öeld vihamehele) Han; Tasa isand, lammas kuseb (öeldi sõimlejale, räuskajale); `Koergi ei kuse `pääle (halvast tööst või halvaks peetud asjast) Hää; Singa-songa jusku siga kuseb (kõverast künnivaost, õmblusest jms) Kei; ma ei kuse ka `sinna kottel, kus si̬i̬ inimen kurt (vihavaenlasest) Krk; mina kuse, kua sukka ja aa kubijaga juttu (teen mitut tööd korraga) Ran
4. (sipelgahammustusest) sipelgas kusi `piale, ihu `kirvendab Jõe; `koltsed nagelased, see kusi nii `kangest Jäm; sipelgad kusevad pulga `peale, selle pulgaga oja oma `käśsa ja `uuli, siis aha tuul ei akka kevade `peale Muh; `siplast kusad väga `aigesti Emm; kolla `naadrane kusi mu jala `pääle Rei; va punased sipelgad kusevad, `kangeste kepe Mar; kusirautsik ära kusnu, oi kui valus Hää; kutsiratsiku kuseve, temä salvab inimest Hls; kutsiraudsik `kuśse käe `pääle Krk; kusiräädsiku `kuśseva väegä valutse Ran; verevä kusiräädsiku kuseva valuste Nõo; kusi`raut́ske tulliva jala pääle `kussiva, küll `oĺli kipe Ote; vanaʔ raudsikõʔ kuradiʔ kusõsõʔ Urv; musta˽kusi`kuklasõʔ ei olõ˽nii kuŕaʔ, a vereväʔ nu̬u̬˽kusõsõʔ Plv; `pińtslasõʔ umma˽nu̬u̬˽`väikese vereväʔ, kiä `väega halusahe kusõsõʔ Vas
5. (röhitistest) kui suu akkab tulist vett `välja aeama, siis `üelda, et `suolikad kusevad Jõe; sooligud kusad Jäm; kui ää venin, siis soolikad akavad kusema Muh; viidikäd kusõvad Khn; Soolikad kusevad, aput soolast vett tuleb suhu Hää; soolikas kuseb, kui nihukest `sańti vett tuleb suhu Juu; suolikad kusevad kui suu vett täis jooseb Koe; soolikad kusevad nigu oksele aab KJn; Küpsetud põrgand on mõnus rohi solkma kusemise vastu Trv; soolikse kuseve, ku venidet olli Krk; kui `alba vett tuleb suhu, siss üteldäss, et `soĺkme nakava kusele Ran; soĺknaʔ kusõsõʔ kõtuh Vas; kui soĺknaʔ kusõssõʔ, siss süvväss soĺkna rooho `maŕjo Räp; `soĺkna kusõsõʔ, suu kui vett nakass `ju̬u̬skma Se
kõlak1 kõla|k g -ku Trv Pst Ran Nõo San, -gu Krk Rõu
1. hoop, löök anni ää kõlaku Trv; ańds talle üte ää kõlagu küll, üte koltsu küll Krk; sai paar kõlakut, toda üteldi `lü̬ü̬mise vai `kaklemise kottale; satte jää pääl maha, kukus sai ää kõlaku Ran
2. kuuldus Saa õs vi̬i̬l perälegiʔ ku olli˽jo˽kõlagu i̬i̬n Rõu
Vrd kõlakas1
kõrgus `kõrgus g -e Pöi Muh L KuuK JMd JJn Koe VMr VJg I Plt KJn Krk; `kõrgu|ss Krl, g -se TLä Võn Ote, -sse Lüg; `körgus Jäm Khk Vll Emm Rei, `korgus Jõe Kuu VNg Vai San, g -e; `korgu|ss Urv Se, g -se San, korgusõ Har; p `körgut van Jäm Khk
1. püstsuunaline mõõde a. (ehitistest, taimedest, pinnavormidest jne) perä `tömbid on puust `lauad - - ta `annab `paadile `korguse ja tagant `laiuse Jõe; `körgut oli [kirstul] ka, jalad all, et kaśs ala `mahtus Khk; toa `kõrgus oo kahessa `jalga Tõs; maead ehitadass kõik `kõrguse järel Hää; [ree] kodara `kõrgus sai iest võtta ikke, oli kümme `toĺli VMr; tal pidi ikke `kõrgus olema, kui `kõrgeks maaks `öeldi Lai; puu `kõrgus Plt; ri̬i̬ `kõrguse mõõt olli paiel ja `risti peo Krk; mess `liiga lai [heinakoorem] `kõrguse kottale, tu̬u̬ om lamak Ran; [kui] maja tetäss, siss `kõrguss peäb iki ärä mõõdetama Puh; pengi jala olliva parajan `kõrgusen, nii et rabajal parass oĺl rabata Ote; tarõ `kõrguss om mitund süld Krl b. (elusolenditest) se on ikke `pitkä inimise `korgus Vai; Sellel on sea `kõrgus juba käe Pöi; ooste `kõrguse vahe ei ole väga suur Mär; obune ei and `kõrgust `väĺla JMd; `kõrgust võip tal `olla katese `jalga Krk || kõrgune laps on jo `põlve `kõrguss Lüg; `puole `vaksa `korgus Vaic. (veeseisust või lumekattest) kevadel vesi `tõusis jões `kalda `kõrguseni; lumi sadas `akna `kõrguseni VJg || (kaugus kaldast avamerel) mei panimo rist`märki - - midä `näitä `korgust, kui sügäväle tei lähete Vai
Vrd korutuss
2. kaugus maapinnast päiv on juo - - puu `latva `kõrgussel Lüg; kadukse `räista `korguseld üppäs `alle Vai; pää on `äśti madalal, viel sülla `kõrgusel VMr; nuar mies kukus toŕni `kõrguselt maha VJg || (taevalaotusest) lind `lendas `taeva `kõrgusesse VJg
3. (positsioonist, seisusest) keiserlik `kõrgus Tor; kuninglik `kõrgus JMd; sinä õled `kõrgel, mes si sinu `kõrgus õiendab Kod || uhkus ta on nii oma `körguse sees, kül ta viimaks `taeva lennab Rei; abena mehe au, küpär mehe `kõrguss Võn
kõssatama kõssatama Nõo Rõu/-śs-/
1. kõssama laits panep sõrme `kärbläse kottale, `kärbläne ei kõssatagi Nõo
2. kõssitama Kõśsada naʔ eläjä viläst `vällä Rõu
käima `käima (-), da-inf `käia (-ä) R eP(`käejä KJn; käe-, kää| Kod) Trv Võn, kävvä, `kävvä M(ma-inf -me) T; ipf käisi- (käe-, kää|si-) R eP M T; `keima (-), da-inf `keia (-ä), ipf keisi- Sa spor L, KJn Vil; `köima (-), da-inf `köia (-ä), ipf köisi- (köe-, köö|si-) Muh spor L; `käü| Kuu Vai Khn eL(-me San Krl, -mäde Har; `ḱauma Rõu Se); da-inf `käüä Kuu Vai Khn; `käüvüʔ San, kävväʔ, `käv|väʔ, -vüʔ V(`käü˛ü, `käüvüʔ Har, `käüve Lei); ipf käüsi- Khn Hls Krk Ote; kävi- Kuu; käve- Võn(`käie) Ote V; kävve- San hrl intrans
1. (liikumisvõimelisena) a. kõndima, astuma, sammuma; ant jooksma laps tuline `käimä, teräsed jalad Lüg; ma `käiksin küll kerikus, aga ei `jaksa `käia, jalad ei `astu enamb Jõh; Käib üöd kui `päevad, aga edasi ei `jõuva = kell IisR; üks käüb `kiirest, `toine käüb `illukaiste Vai; käi sa mo `järgi; vahel suka `pöisil käi `talve tuas Jäm; nii süa lumi, saa üksteise `körvas `kεia mette; tahad salaea kohegi `minna, kεid tipi `varbul; obu keib `sammu Khk; üsna jumala äda oli `käia Pha; lume valul näeb `keia; Kui sa ikka `rohkem [lehma] nina eest läbi käid (söödad), ikka lüpsab koa; Kahe `roandaga sai kaju vahet `käidud Pöi; sui `käidaks `palja jälu Käi; ta ni‿samma kepi nöal kεib ka Phl; mina olin `vahva `niitja elu `aeges, läksin `kεies vikati järel Rid; ma kein üsna kepi varal; vana inimene keib juba `küüros ja `köhmis; päterdab mud́u, ei saa `õiget `keima `keidud Mar; mulgu koh́ast `köidässe üle Vig; kui mu jalad `terved oleks, siis keiks kõik kohad läbi Kir; nagu puu obu, ei saa `köidud Han; laisk obune, köib pikkä Tõs; `Käües akkab soe Khn; köib `peale limpa lompa Aud; ma‿i saa `käitud, mul on `astma Hää; ei `oska tie raja peal `käia Ris; ma käisin sukkis Hag; käib kikadi käkadi (taarudes); läks ree pealt maha ja käis moas; mis sa käid mu järel Juu; `käieski paneb inge `kińni, kus ma vel `joosta saan Ann; nüid `klömpsab karguga `käia VMr; ma ikke sugu sialt `müöda käisin, kus [kõneldi] seda saksa kelt (pisut oskan) Kad; ta käib mu järel, mu kannul VJg; `kińni jalu ränk käädä; tämä akab käede (käies) tulema; sõedavad keriku alate käede (sammu), ei ruatsi obess ajada Kod; kaśs käib järel nigu koer; kepi naeal toksib `käia kah; `aige käib üleval Plt; pangad all, ta ei saa ju `käejä KJn; ma käisin seda tuba üks sada `korda SJn; siss lääp sul paelu `aiga käiän Pst; `täempe sai paĺlu maad maha käüt Krk; laseme nüid obesel `sammu kävvä, ega ta kiḱk si̬i̬ ti̬i̬ joosta ei jõvva Hel; sina käi joodikul perän Puh; pikkä ti̬i̬d kävven nakass `lämmi; käenu `paĺla jalu, `astnu kannu `otsa; ärjäl piava sõra `liikuma, muedu ta‿i saa kävvä Nõo; jala olliva `aige, ma kate tokiga käisi Ote; tu̬u̬d kõvva `hangõ pite om kõ̭gõ paremp kävväʔ Kan; Ütte puhku käü, a edesi ei saa = kell Krl; lat́s nakass ka jo `käümä, joba pand `sammõ edesi Har; ma‿kka käüśsiʔ ja ti̬i̬śsiʔ Plv; naańõ ja veli käve peräh; jovva as ma˽`kävvüʔ, üt́s naańõ võt́t käe`vangu muʔ Vas; kõik mis nelä jala pääl kääse om eläjä nime all Räp; last opatass `ḱauma Se; varsakõnõ käü peräh Lut; ümber käima tiirutama [neeruhaiged] `lambad käivad `ümber Rei; vasikad, kui nende neerud maha oo peksetud - - sis näd keiväd `ümber `rinki Mar; kui lammas `ümber käib, on nierud `lahti Kad; lammass käib `ümbre, neerule `aiged saanu MMg; lammass käi ümmer, ku tõine rahu olevet mahan Krk; lammass käüse `ümbre `tiiru, rauh um maah Plv || (vanusest) Käün `seitse`kümme `neljät [aastat] Kuu; mina `käisin `seitset `aastat (olin kuuene), kui akkasin `veljaga kaheke·s̀te `karjas `käima VNg; Mari on juba sadant `aastad `käimas Jäm; seitsekümmend seitse `selgas, kaheksandad käin Vll; Laps oo viis aastad vana, köib kuiendad Han; juba kaheksakümmend viis vana, kuuet käin Rap; Leenu sai kaheksakümmend, käib `ühte `peäle Juu; viimäss `uassat, üheksäkümmend käin Kod; akkass viiedet `aastet `käimä (sai neli täis) Krk | naane käve viiedät kuud (rasedast) Se b. (muudest liikumisviisidest) kala`parved `käisivad pikki `serva `ühte lugu VNg; `pietri`päivä ajal akka lohe `käimä; vareksed käviväd nokkimas Vai; oomiku vara `akvad [mesilased] `väljas `keima Kär; `päästlased käivad madalast läbi (maadligi), siis tuleb `vihma Pha; tuid, neid keib vahel sii koa Rid; `kambli kala käib lapiti Trm; egass `varblase ütsikuld ei käi Nõo; kihulase survava, ku ńa nii `ümbre `tsõõri käevä Kam; kakk käi kahru`persest `sisse Ote; li̬i̬mik om vasõ `karva, käü vingõrdõn `mü̬ü̬dä maad Har || fig Teab mis sellest [tüdrukust] öle käind on, põsed nii kahvatud ja `aukus Pöi; `uhkus käib `eeli ja `vaesus takka järele Juu; õnnetuss käib inimesi `mü̬ü̬dä, ega õnnetuss puid ja `kande `mü̬ü̬dä ei käi Nõo; hädä käü‿i˽puid piteh, hädä käü inemiisi piteh; kaih käü ei üt́sindä puid piteh, tu̬u̬ käü inemiisi piteh kah Vas || (müütilistest olenditest ja tavatutest nähtustest) `luomidel `käisite `painakad `seljas Jõe; `marras käis kodo Lüg; ühekorra räägiti, noid kεind `loksperi pεεl Khk; `käidi `painajaks Krj; `koolja käib kodu, akkab kodu `käima Pha; loomal ja inimesel keis `tallaja peal LNg; muĺgi eit olnd uńt, ike köind uńdis Kir; mere piäl `käüe tuliännäd Khn; ikke tońdid pidan `käima ja kodo`käijad ja Ris; surmad `olla kodo käind Juu; nisukesed vaimud mis `enne käisivad, ja nied siis `üiti paenakad KuuK; kodu `käima akand ike ainult kurjad inimesed Rak; ükskord nägin unes nisukest `aśja, et minu isa käis kodu Plt; luupaene käüb `talve `seĺga Pst; peninuki sõa `järgi ütelti käüved Hls; si̬i̬ käi tõisel luupainen; nüid oo ku katk üle käinu, kiḱk `puhtess tett ja lahastet Krk; tä käinu `soendin Hel; ni̬i̬ olnava Lapima vana`tütrigu, kes alliss käenava Puh; ku koolu millegiga rahu ei ole, siss nakap kodu `käimä Nõo; `eńgi päiv - - ega na (hinged) nüit enämp ei käi, vanarahvass iks `ütlivä, et käenävä Kam; Otebä `keŕkude ta `oĺli matetu ja‿ss säält `oĺli nakanu kodu `käimä oma provvat `kiusama Ote; Tast olõsi nigu katsk üle käinüʔ, kõ̭iḱ om tühi ja paĺlas Urv; Mõ̭nõl eläjäl käü `ü̬ü̬se jäl˽`painaja `säĺgä Rõu; halb poig käve kodo ja vaav́ass külärahvast Räp; tagasi käima (kodukäijast) surm akkass tagasi `käima; ku miul nõnda ei ti̬i̬, kudass ma tahass, siss ma akka tagasi `käümä Krk; maʔ olõ tu̬u̬d `kuuldanu, et mõ̭ni käü tagasi, vana Tikudi Juhan `käübev (käivat) tagasi Har c. sõitma
1. sõiduvahendiga liikuma `uiskudega kεisid siit `Sörvest, kevade läksid, sügise tulid ära Jäm; akkas merd kaodu `keima Kaa; nüid ikka köivad muidu alustega, põle midagid peal Muh; käib saaniga Rei; peaks tulema nii `paĺlo lund, et saaks regi `keima Mar; köid rattaga seält kaada Tõs; sui käib ikka `vankrege Juu; käib saaniga väilas VJg; suksed, kellega möda lund käivad Lai; pulmarongi ihen käis nõnami̬i̬s `ratsa obesege Hel; vanast `käüti mere pääl tuulõ abil; `väikese parvõkõsõga kah käüdäss vii pääl ja sõidõtass üle Har; `rohkõp [ma] ei olõ rońgiga käünüʔ Vas; `tu̬u̬ga (hobusega) kõ̭gõ käudass, tu om kõ̭gõ `vehmrih (üha rakkes) Se 2. kurseerima, regulaarselt sõitma ega siis käünd `omni`pussi ega `autusi midägi Kuu; [tuhande kaheksasaja] `seitse`kümme `viiendal `aastal vist akkas rautte `käima VNg; `Praegusõl aal `käüväd puśsid `kõikis Khn; kui rong akkas `käima - - [siis] mina käisin juba karjas Rak
2. a. mingil eesmärgil kuhugi minema (ja tagasi tulema); mingit tegevust või ametit harrastama mei `käisimme ikke `mardiss ja `katriss; vanad inimesed `käined `mõistatamas, ikka jägu `aegadel Jõe; Tänä käün `metsäst rüsä`vitsu `tuomas Kuu; õles käind `omme `veskil; `käisin `mustikes (`mantsikas, `pohlas) Lüg; meil `kävvä `tõrvaksiga `tuulal `kallo `püüdämäs `üöse; eks varas `käündki `üöse `vargal Vai; ma kεisi `pähkel; peab korra `öite targa juures `käima Jäm; vanad inimesed kεind `ratsa `oostega `kerkus; ruudid kεisid laulatusel, sariligud mütsid pεεs; kalamed kεivad `toosel Khk; ma keisi ühe öŋŋega tursal; `toomapääval keisid mehed `toomaks; kui öpetaja `juures oli `keidud, siis aketi maha `itlema Mus; viderikul `käima Vll; siis sai rehel `keidud; Tüdruk, sa oled kaju `ääres kusel käind (öeld luksujale); `Lamrine käis siis küla `korda Pöi; kemmerg on se, kus kükidamas `käidags Käi; need keivad `marti `aamas (mardisandiks); vanal aeal `keidi valla `küütis Mar; nad sillutasid `maanded, ta käis koa sillul; püksi korral `keima Mär; enne `puĺmi `köidi `kimpa kokku panemas Vig; mehed keivad tulel, `püidvad kala Kir; talve `köidud viina `vooris; köis `soldatis Tõs; `Saunõs ammu käömätä; mutimeres ~ `õngõs `käümä Khn; noored käisid pühaba `õhta `kõrtsis; `enne sai pidude peal `köia; köisid arsti all Pär; köib oma asjal; `talgutel sai `keia ja PJg; `käiti räimelaadal; `käitaks `tuuksel (tulusel) Hää; `enne `käidi `iides jüribä `öhtu Ris; meil `paĺlu `loomi, tuleb `ühte `puhku `veśkil `käia Nis; sa oled täna tapu `aedas käind (purjus) Juu; meie käime juba einamal, tieme `eina JõeK; `käiksin `vielgi jahil, aga jalad ei võta JMd; seenel `käies `eksisin kahel korral ää; Paides ma käisin kohe `tihti, kui ma `käija olin alles Ann; tedrejahil `käedi kujudega Kad; käisivad võrgal ~ nuodas Trm; `vaata kõhe abi suab, ku aŕsal (arstide juures) käedässe; ma akan vi̬i̬l `käimä rehidel Kod; sai turuss käia küll kah Äks; olen `tohtril käind; soola `voorides käinuvad, kui seda raudteed ei old Lai; käid pasal KJn; `käiti seal `jutlust pidamas SJn; toona me käüsime surnuaial Pst; Käü ommen Sarja `veskel ärä, sea jahu om otsan Hls; nooren iki käesime mõtsan `pähknil; na käesivä kavvõtõ aenale Ran; egä kate nädäli peräst käi iki sannan; su̬u̬n käesit kure marjul Puh; üd́se `viidi sepäle, ku sepil `käidi; vanast `olli `ü̬ü̬se tu vähjul `käimine Nõo; ütsvahe oĺl ta kirmassõ pidämine `väega tukõv, nüüd käüvä seldsimajadõ Võn; ku tulissel `käüti, siss `lü̬ü̬di `västraga [kalu]; esä emäga käisivä laadel; mina `veśkil es käi; kui mina `naksi liinan `käümä, kui suurõkõnõ tu liin siss `oĺli Ote; näet, sannan jäi käümäde San; mul sai mitu `vu̬u̬ri `lehmi `tõistõ `paika `panman `käütüss Kan; `käüti kerikun; tõrvassil käüdäss `väśtrega Urv; ku sannan es saa˽`kävvü, oĺl `kirpõ ja `täie paĺlu; `tütriguʔ `kävveʔ kerikul Krl; mi˽käve sinna su̬u̬ pääle kurõ`maŕju `ot́sma; `käügega (käigu) siss pidul, ku˽pidul `käüjäss saa; Mi‿sa˽käüt `sańtin (kerjamas), sul om `tervüss käen Har; `pähkmihn `käümä; esä käve tedre`jah́ti Rõu; hulgahna sai sannah `käüdüss Plv; keväjä nakami niidseh `käümä ja `viisa kudama; tulil käüdäss `västrägaʔ; `Riiga `käüti talvõl `su̬u̬la `tu̬u̬ma; Pilve Juula käü `sańti (kadrisandiks) Vas; keśk iätseʔ iks kääväʔ kerikohe Räp; kokku käima kogunema `võerama saadikud `käia seal koos Mär; `lambad köisid kokku na ku üks tuul Tõs; ehälised käesid `sinnä kokko tämäle Kod; `meie kotta käis külä pośt kokku; külä pääl om paĺlu `naisi, käivä kokku, lõkerdava ja `aava `tühje jutte Nõo; täl oĺl sääne isokõnõ et kõ̭iḱ poisi˽käve sinnä˽kokko Plv || fig lõppema Meite einatöö akab juba änam kogu keima Kaa; väljas käima euf asjal käima käib `tihti `väljäs, sie tähändäb et läks sittale Jõh; seest üsna `aige, ma köisin täna `öösi metu `korda `väĺlas PJg; ta käis `väĺlas oma aśjal Juu; käisin mineva `üösse mitu `korda väelas VJg; käisin `korda kolm väĺlas Ksi; ku kõtt valuts, siss piat `ü̬ü̬se vällän `käimä Krk; ma‿lä `vällä `käuma Se b. ringi liikuma, läbi käima; ära nägema, üle vaatama `Palju käind ja `palju näind; ma õlen kõik nied talud ja majad läbi käind Lüg; se on talost talo alalde `käimäs Vai; ma ole keik kohad läbi kein Mus; Kõik maailm on läbi `käidud Pöi; paelo köind `rööblid ja mõrtsukid Vig; arja vened või arjakad köesid kaubaga Aud; lähän kodust ära natuke `käima Pal; nooren es saa koheki, nüid vanan olen kõ̭ik liina ja laane läbi käenu; nooremba käevä kõigin pu̬u̬l, üits piäb iki kodu olõma Ran; `käimise pääl tulep `mõndagi ädä nättä; veli käis nigu sandikene, kai kost leeväpalakese `saie; mõni suur inimene ka käib ütest üless tõesest `alla, ei püsi `kossegi Nõo; nemä `oĺli kõ̭iḱ kotusse läbi käinüvä Ote; kes nii `laembide käip ja näeb, si̬i̬ tiiäp kõnelda Rõn; `saie mõts kõ̭iḱ läbi `käütüss Har; ma˽käve kõ̭iḱ kraaviʔ läbi, es `hämmä `kongi `jalgu ärʔ Rõu; haŕokõsõʔ, nu̬u̬ iks kävevä˽kormu säläh Plv; vanast poisi˽käve˽kõõ `huĺkih Vas c. (regulaarsest õppe- või kutsetööst) Ega `ranna `naisel midägi avitand, `muudku `täüdüs alade merel `käüä Kuu; `käidi `oustega `eitsis VNg; `käisin sius (seakarjas) Jõh; `teulised kεisid `möisas tööl Khk; Vana Jüri keina niid lehma`lautas öövahiks Kaa; `talve lapsed `käivad `koolis Käi; isa akkas `mõisas teol `keima Kul; poesid käevad `karjas Mär; `kuõlis ma ei käüss (ei käinud) Khn; köesime mõlemad veel töös Aud; enne käisid lapsed `lammus Kei; vanad ja vaevased inimesed käivad `karjas Juu; [isa] käis sulaseks Pee; `eśtiks ma akkasin anede karjas `käima Koe; taĺvite käib `metsas tüel VJg; käis lapselt `kuolis; käisin õitsis Sim; ise taśt käedä kualin; mi̬i̬s `käimä vabriku tüäle Kod; päiviti käib tüüs KJn; õetsel `käiti Kõp; juba mitu `aastet koolin käünü tüdruk; teol `käüti, olli siirseḱk seĺlän Krk; temä ennembi käis tü̬ü̬l, lõegass `kraavi Ran; mi̬i̬s käib `raudi pääl tü̬ü̬n; mehe rõõbe ei käi `koskile tühü Nõo; naine om kotu, ei taha tühü kävvä Ote; vanast `käüti hobõstõga öüd́sin; liinan koolin kävven oĺl mu poig säändsess ants`laagriss lännüʔ Kan; ma käve suvõ `otsa karjan Urv; latseʔ käävä `ku̬u̬li Krl; hädäline pää um, ei saaʔ koolih kävvä Plv; timä oĺl vigalanõ, meelekeist oĺl `puuduss, a kaŕah käve Vas; kolm `talvõ ma kävegi˽koolile; pääviline, päävite kääse `tü̬ü̬hü Räp; ja pidi `aaśtaka `tiinmä tuu iist, egä päiv teol `käümä Se d. külastama, (koduseid) vaatama, võõrusele tulema või minema Nüüd `lasti [sõjaväest] kodu `käima; `poisid `käüsid meil `käümäs Kuu; kävi `illote `minnu `katsomas Vai; tuled sa vahel meite `poole ka `käima Khk; `iilasi (hiidlasi) käib sii `ühte `puhku Krj; Jõulu `käidi sugulaste tuttavate `juures `võõraks Pöi; `aitehh köemast Muh; tule siss meie `poole koa `keima Mar; keisin `naabert `vaatamas Kul; ma keisi `Laasneri Riinu `juures Vig; tänä o jõulu pühä annepäev, köidetse viil küläs ja juudetse mis järile oo jäen Var; üks küsib: käisid sa katsel? – teine `ütleb: jah, käisin kat́sikul Kei; sõdur tuli kojo `käima JMd; käin vahest `noabri naise juures Tür; tuld linnast koju emale `käima VMr; `võõrsis `käima Iis; kui jõulus käisivad kośtis `kossegi, siis `ańti iki `õunu Lai; lääme veĺlele `käima Trv; käüsive sugulistel käümän Hls; väümi̬i̬s ja tüdär tulev pühäbe `käümä miul; ma käisi `tütrel käimän Krk; ma käesi üle eelätse üten paegan külän; Mańn ei ole `jalgagi siin käenu; poig olli saanu mõne päevä `puhkust, `tuĺli kodu `käimä; ma ennist käesi sääl, es ole kedägi kotu Nõo; [ta] käve alati siin minno kaeman; nu̬u̬ lät́sivä tädi `poole, käävä sääl kośtil ärä Võn; mul poig käve suvistõ pühi˽külän Kan; Tu̬u̬ ollõv ka üt́sindä nigu susi, Seńni `käübev tedä iks kaeman; suvistõpühi sai iks `käütüss Liine pu̬u̬l kah Urv; nädäli peräst `mińti, nu̬u̬ŕmiiśs `mõŕsaga `käümäde `mõŕsa kodu Har; tulõʔ miʔ poolõ `käümä pühiss Plv; ma˽käve ka `kaajat́sil; ma `jätnüki is su˽pu̬u̬l käämäldäʔ; unotütäŕ oĺl ka käämäh tah Vas; ma käve timä pu̬u̬l śeeh; tõõsõ talo pu̬u̬l oĺl käämäh Se || (ehalkäimisest) õli oma `naise `juures ehal käind Lüg; poisid kεivad `kootis Khk; poisid käin tüdrukutes ~ öö`ulkumas ~ putsal; mo `noores `pölves `ööti ikka `neitsis `käima Krj; putsul `käima Emm; `jälle poesid köesid küla kaada Aud; käis `kośjas [öeldi], ku käis `ööse tüdrukute `juures Kei; `lauba `õhta poisid käisid lakas tüdrukute `juurdes; `käidi nuoremates, suvel, kui tüdrukud magasid lakas HJn; suvel käedi ehäl üle `õhtate Kod; jõmp jahed ja `sõńnimas `käimesed kõik said `käitud SJn; poesi käiva ü̬ü̬`jahti Trv; meil `käüti iki tädirannan Krk; noh, nüit om na util käenuva Kam; poisi käävä ehal Ote; `aeleva `ü̬ü̬se `ümbre, käevä `tüt́rigede man Nõo; poisiʔ kääväʔ külä pääl `ulkman Kan; poisi˽käävä˽jõõsa pääle Plv; `tütrikka mano kääväʔ Se
3. minema, kasima (hrl imp; ka kirumisena) käi asemelle, `Kirju VNg; käi kuo ~ kodo; käi `lauta Lüg; Ah `käigu sie oma `loĺli löraga kus kurat IisR; käi ruttu minema Pha; Käi `välja Pöi; käi potile Emm; käi kuradile Mär; käi kus kurat Tõs; Käi kaśsi saba `alla Hää; viss käi koeo, käi koeo Juu; käi `persse kui tuul, tule `väĺla kui välk VJg; käi lõale (öeld lehmale) Puh; ma anna tälle üte vuraku, siss käib nigu kera siist minemä; ku mi̬i̬s õdagule tullu, ütelnu [naine]: käi litade manu Nõo; Käü persede Ote; Käüʔ siva (jookse ruttu) Räp
4. käiku sooritama (kaardimängus) mida mies maha käind ehk midä ülevell [tuleb meeles pidada] Lüg; Käi lagele ~ `välja! Pöi; kei aga `trumpi, sul neid kees küll Rei; piab `maśti `käima Iis; riśti äss käib `väĺlä KJn; Käü˽`maśti, ärtuʔ omma˽põrõ˛õllaʔ, sa˽käüt pot́ti Urv; Käüʔ `maśti, ärʔ `müüdä˽käüʔ Plv
5. suhtlema a. läbi käima, sõbrustama nad keivad teineteisega läbi Mar; me põle pahased, me oleme ikka läbi käind Juu; tõene tõesega käeväd läbi, sõbrad one; nii läbikäemätä pualemehed, et matusselegi ei lähä, ei käi läbi tõesega Kod; aga läbi nad käesid ja sugulased nad oĺlid Vil; ni̬i̬ ei käi läbi, ni̬i̬ om pahatse tõene tõse `pääle Trv; mea käüsi tast läbi, miu `vastu olli ta `kangest `lahke Krk; käesime käsi käest läbi, es ole meil sõna vahet; kes äste sõbra olliva ja läbi käesivä, nonde kottale üteldi et, ni̬i̬‿m nigu ame ja perse Nõo; veneläse oĺliʔ esiʔ, miʔ esiʔ, es käü˽kokko sukugi Räp; läbimisti ~ läbi|seg(amin)i, -segami(s)ti, -seite ~ läbisti(kku) käima suhtlema, sõbrustama `käidi läbi segamitte Kuu; `meie `käimä `ühte `puhku läbimiste Lüg; me oleme ammu läbisegamini köin Muh; näd keiväd ikke läbi segamesi, üks `aitab üht ja teine teist Mar; me põle läbi`seite käind Kul; nad oo `naabrid, köivad läbistikku läbi Kse; keisid teeneteesega läbistikku Tor; nad on `kaugele läind elama, põle änam nendega läbisegamini soand `käia Rap; käime teiste inimestega läbistiku Iis; kas te teste `rahvaga koa läbisegämine `käete KJn; talu `rahvaʔ käivõ läbistikku Krl; tõ̭nõ tõsõga läbitsikku `käümä Plv; segamini ~ segami(s)ti käima suhtlema, sõbrustama `meie oleme ikke eluaja segamiste `käinu VNg; keivad segamini, ükstese jures `joomade pεεl Khk; tää mina mette, et nad sugolast olid, aga segamini käisid Rei; näd keiväd segamesi, näd oo ikke sugulased Mar; käivad segamine, kes vastakute käivad VJg; vaheliti ~ vasta|kuti, -misi käima suhtlema, sõbrustama `vassassutte `käimine, `tõine käib `tõisel ja `tõine `tõisel [külas] Lüg; ema vennaga käivad änam vaheliti Khk; `naabrid käivad `vastamisi JMd; meie käisime alati vastakute, käisime vastakute avis, tüel Iis b. kurameerima; liiderdama, vahekorras olema täis `õtsekõhe inimine, ei käi `poistega `ümber ei kenegagi Lüg; Ei tia `kellega se `meie `lapsuke käib; `Tantsul näed kes `kellega käib IisR; akkas `laia tied `käimä Vai; tüdrek köib laialt `ümmer, aeab meestega `ringi, köib meestega läbi PJg; ta on selle naese `juures käind ja on `talle tite teind; `öösse käib üks mees mitu naist läbi; see on nii kaŕsk [tüdruk], see ei aja mehi taga ega käi nendega `ringi Juu; kas sel mehel kellegi aru on, se käib jo `loomadega `ümber Trm; si̬i̬ [naine] käib va lojustega segamene Ksi; see `käima seda tüdrukud moalutamas Pil; ta om poistege käünü ümmer, siss om `laskunu `näoge Krk; mis aru sul onde om, et sa serätse kaabakuga käid; siss tulliva kuu`rõiva `küĺge ja nigu mi̬i̬s man käis, nii `olli laits kah; naesel `oĺli laits `varsti tulekil, ike vana Juhan käis naesel säĺlän Nõo; nakass üte opetejege `ümber `käima litsi `viisi, `tahtsõ mi̬i̬st ärä võtta naisõ kääst; ta ei˽käü˽muidõgõ, taal om eiśs nu̬u̬r nańõ San; tu̬u̬ naasterahvas üteĺ tolle mihe man käävät Plv; mi̬i̬śs käve ilma `naisi piteh Vas || sugutama, paaritama kas õleta nähnd kuda kurg `mäŋŋos käib Lüg; `uikil oled käenu ja `põrsi ei tuu Hää; lehm on puĺli juures ära käind Ksi; me lehm käis ärjä man ärä Krk; meil om kiḱk `lamba `sõnnel ärä käenu Hel; kas sul lammass om `oinil ärä käenu Nõo; lehm `aelap pulliga ega kuu, ei saa ärä käenuss Kam; õhvakõnõ om puĺlil käümäldäʔ Urv; no `jääski meil ta vana suuŕ lihm vana piimäga, mitte ei saa timä `käünüss Har; lehm ot́s `pulli, käü pulliga; tsiga käü pahral; kaśsi˽kääväʔ ŕavvõl (indlevad) Rõu; lehm käve jo `varra keväjä arʔ; lehm ḱau häril; määńtse härägaʔ ta käve Se
6. a. (riietuse kandmisest) vanad inimesed kεisid `paksude riietega Khk; `talve `käidaks kinnastega Käi; toredad tüdrukud, käisid toredasti `riides Noa; see `näikse üsnä `easte `riides keiväd Mar; need tüdrekud köesid põlled ees Aud; käib alasti (halvasti rõivastatult) Trm; ta käib `siidis ja sametis KJn; [nad] tahav õige toresti eläde ja `rõõvis käiä Hls; [ta] käi mustan `rõõvan, `leinäss Krk; miu veli olli kolme `aastane ja iki käis ilma pögsetä Puh; tõene ei taha alatude `rõivil `kävvä Nõo; Ta käü ka `väega nirõlin `rõivin Urv; käü ku vana raganõ, mõista ei parembade hinnäst `rõivihe kah sõss `panda Räp b. (kantavast riietusest) neil `käisite `püksid `ühtelugu jalas Jõe; kalave·nt̀skid - - esiteks kεisid `koltselt, pärast tegid mustaks Jäm; `kindad keivad `talve külmaga kää Khk; Püksid keivad jalgas Kaa; mo keige uuem kuub pole veel `selgas `käindked Käi; `riided köivad `seĺgas Kse; `soapad on mul juba mitu `korda `jalgas käind Juu; ku särk `selgä akab `käimä, lähäb pehemess Kod; ni̬i̬ om joba är käünü `saapa, pu̬u̬ĺkulunu Krk; jalan käenuva suka Puh; neidega (sukkadega) `võ̭idõ `ḱävvu, olõ õi vi̬i̬l `kat́ski Se || fig temä tõśte `silmi i̬i̬n `olli vagane, käis lammaste `rõivil, aga sehest `olli `kiskja mõtsaline Nõo
7. a. asetuma, (läbi) minema; (end) seadma Mihed kävid magama `paadi `pohja; tule `väljäst, käü kohe pikkeli; kävin asemelle sirula Kuu; käün `uuralli (viskan end pikali); `pääle `süömist `käüdi külite lesimä; `naised käviväd `ehta magama Vai b. kukkuma, langema Küll siel o `järsküne `kallas, ei mina tohi `mennägi, et käün `viimaks kuger`pallu ala Kuu; Ma keisi nenda otseti vastu maad et üsna `laksus Kaa; nõu oo nii ääre `tassa vett täis, et telgad keiväd ühnä maha Mar; ei saa kepiga `käidud, käin kummuli maha HMd; käis ninali maha Koe; miul küll ein käis maha ku suitseb Krk; nii iile iä, et käesit säliti maha Ran; regi jõõrast ja visass `ümbre, käesivä mõlemba pääld maha; ma‿less kukõr`paĺli käenu; karass mulle `ruśkuga `rindu, miä käesi nigu mürätäp sinna tema sängi `säĺgä; [mul] jalg mõtsan väärätusi, ma käesi säliti Nõo; jassik `olli `väega `väike, lätsid `ümbre ütte `viisi, nigu kerä käesit pikäli `lumme; lehm virutanu pullile jalaga, puĺl käenu pikäli maha Rõn || tasemelt viletsamaks muutuma; põhja käima `Alle käind inimine varastab, `räägib rumalast Jõh; söast saadik inimessi jäi väheks, [elu] akkas ala `kεima Khk; ta on maha käind JJn; Kõrralik inime nakab alla käimä Nõo; Pätt om üts alla käünüʔ inemine, kes varastass ja valõtass Vas c. fig mingis olekus, seisundis olema või kulgema käib kui kass palava `putru `ümber, `katsub siit ja `katsub sield (ääri-veeri jutust) Hlj; Käib `ringi kui munas kana (saamatuna) IisR; `oska εnam `kuskilt otsast `pεεle akkada, kei `ümber kut `pεεta kana Khk; Käib `ömber noagu oleks `lambal neerud asemest äe olavad (hulkurist) Pöi; käib nina seilas Koe; alati käib `vingus, parem ei `märka `ollagi Pal; lai pomm, `käibki nina `püśti Plt; akkame ei saa, käi ku kaśs palave pudru `ümbre; te käit ku ärjä ikken (aeglasest töömehest); Käi ku munavalun kana (edasi-tagasi) Hel; mia käesi mitu `tunni essitust (äraeksinuna); peremi̬i̬ss `ku̬u̬li ärä ja `pernane käis mehekeerun (mehevalus) Nõo; Käip ku nõklu pääl (erutatult) Kam; Käip nigu tigu, aga süüp kui karu Rõn; Ku tel rahahädä oĺl, sõ̭ss käve nigu keerun Urv; lat́s paigal ei˽püüsüʔ, käävä nigu `piprõid `surhun Har; Tulõ `õigõl aol kodo, muido imä nakkas kärsitüisil `käümä (närveerima) Vas; tõõne kääse kibõvallaʔ (kärsitult), kunass saa tu̬u̬ tü̬ü̬ tettüss Räp; Kääse perseh är ja ei olõ sitaga kah (eriti osavast inimesest); käüse pää `piśtü kui hüäl hobõsõl (uhkelt); Jaań hiit jahe kivi vette, siss naka‿i eläjä kiinih `ḱauma Se || (rasedast) ta on last käemäs KJn; temä akab juba tõist ti̬i̬d `käimä Krk; sääl ḱau jo kat́s tüḱkü Se d. (välja või üles) paiskuma, (laiali) pritsima, lendlema
1.(nt tolm, suits, sädemed, vesi) `müürüst käüb `suoja Kuu; lahve tuli keis `korssnast `välja Mus; kui tuld liigutad, käivad kirred üles Vll; [ahju] Rinnaaugust käis tuluke `välja kut obuse änd Pöi; sild (tee) `tolmab, tuul `keerab, justkut `suitsu köib üles Muh; [vee] pullid keiväd ülesse kui `sõutasse Mar; küla alede suitsud käivad `siia Juu; ahju paaś pial, et sädemed ei käi `vasta lage JõeK; teine oli alt uks, kust suits käis `väĺla (rehetarest) JJn; vesi käis `varba vahelt ülesse ku `virtsti Sim; ahi lõkkab nõnna et tuli käib `kummi Kod; meie suits käib ukse `kaudu Plt; siiva ollive koŕv`vankre man, kost pori üless es käi Hel; maea `olli palanu, tuli `olli karu `persest `väĺlä käenu; kui ta kõneleb, siss süĺg käib suust `väĺla Ran; sõ̭ss tulõ kibõna˽käve˽ku˽tsärisi Urv; `väŕski oluʔ `kiŕjäss alt ku kibõnaʔ (õhumullid) kääväʔ üless Se || fig tuli käis silmist `väĺla Kei; pańd mulle serätse kähvi siiä kindsu pääle, `õkva tuli käis silmist `väĺlä Nõo; Vana paneb vi̬i̬l selle päävarjugi `käima (põlema) TMr; kihuta `kimmõdõ hobõsõga tõisist `mü̬ü̬dä, et tuli käü ratta `mutrist `ussõ Har 2. (vihma-, lumesajust) vihma piisad käivad Jäm; lume `kaabed akkavad `kεima; sajupuru keib Khk; lume peldad keivad Jaa; eele mõni piisk köis; lume `elbed köivad Muh; vihmapihu käib Rei; vihm keis läbi rätiku Mar; vihma tibad juba käeväd Juu; vihm käib riietest läbi VJg; vihmapiisad käivad `vasta akent Plt 3. (tuulest) tuul käib tua `pääle, puhub tua `külmäst; panema - - `kuue [selga], siis tuul ei käi läbi Lüg; `kange tuul keib parand kattu; tuul keib liidi ala, tuli‿p aka pölema Khk; tuul keib täna pagiti Mus; Vähe `nuhka ikka käib, aga see‿b tee tuulingule veel teist mõtetki Pöi; kena tuul akkas uksest `sisse `köima Muh; suur tuule hilling käis üle Phl; tuul keib `lõunest Mar; täna käib ea tuul `sisse, täna saab tuulata Mär; ku tuul pääl käib, oo külm Hää; tuul käib meie toa peal Juu; [märjad heinad] pannakse kärbistisse, siis tuul käib sealt alt läbi Kad; täna käib `kange tuul VJg; tuule iilid käivad ühte lugu Iis; tuul käib uksess `sisse Kod; kuhja põhi oli alt õõnes, et tuul alt läbi käis Äks; ommuku ku tuul käis, sõss [hakati vilja] tuulutama Trv; neĺlä küĺle pu̬u̬lt käü tuul Krk; ait tetti `kõrgõdõ, alt jäi tühjäss, et tuul alt läbi käib Ran; tuul käip läbi saena `sisse; [mees] lõegass poole kuuse maha, nüid käip tuul majale `pääle; katuss om lagunu, tuul käib `säĺgä Nõo; tuuĺ käü lävest `sisse Har; tõõsõst lävest käve tuuĺ läbi Vas; tuuĺ ḱäu läbi saina, ḱjulm om Se || hum kut tuul läbi käib, εεld teeb, siis on peer Käi 4. (lõhnadest) Orava`marjad `kasvavad siin, hüä hais käüb Kuu; kärtsu ais keib, kui riiet `kuskil pölemas on Khk; inimese ais käis ta käde (loom haistis inimest) Vll; viina ais käis suust `väĺlä Nõo
8. a. liikuma (mitte kõndimisest) jää käis, `üösse akkas `käima tiad; `vanker juhab `teine `puole voi `teine `puole, käib `viltu Jõe; pilve`rünkäd akkavad `käimä; `suoled akkasivvad `alle `käimä; mina ei usu sedä, et maakerä `ümbär käib, mina usun ikke et `päivä rattas `ümbär käib Lüg; Õlut `tuadi `lauale kadakase kappaga ja sie käis `ringi Jõh; uued rattad ei käi `ümber Jäm; `augusti kuu löpul kuu kεib irm madalast läbi; kuue sülla vee pεεl, sεεlt vöivad laevad läbi `käia Khk; Kust kõue pilved `korda akkavad läbi `käima, sealt käivad `terve sui Pöi; na suur toŕm köis üle Muhu Muh; köho peege `katki ja sooled käivad läbi, käivad kubes Käi; jää akkab `keima, tuleb tagasi ja akkab `mördo rädima; pää (päike) keib `lõunest `alla Mar; üks suur kuĺp köis meil sedasi kauda küla, kus pulmad olid, `kardulid `tõsta Lih; päe ei kei, ike maa keib Tor; Sua lagi käib ju ikki oma `mu̬u̬di Hää; `vanker juhab, ei käi tied Kos; `kerged `pilved käivad, taevas `sõõnas Jür; sooled käivad kubemes Sim; üks `uassa kuu käis eden ja ele täht järel; meil käesid kotid ku tuul `vankrile Kod; kella trikkel käib edesi tagasi KJn; vanast olli järve käünü Krk; sul käip vene kole sügäväst, mul käip paĺlu õhemalt Ran; nii `kange `tõstja et, nigu `tuudsatap käenu kot́t masina mant obese `pääle; taguots käib ike töörä töörä; [tal] sooliku käenävä kihel`konda (kubemesse) Nõo; silmä terä eläss, käü pää sisen üten `valgõga nigu väĺk Krl; ratass käü viriläst Har; t́sipa um `muutunu˽päävä `ḱaumine, tuust põh́a`pu̬u̬lsest `aknast es paista˽kunagi päiv `sisse, a no˽käänd Rõu; ku jalassõʔ ei oolõʔ ütel `kot́sil - - siss nakkass regi `viltu `käümä Räp; tõ̭nõ käüse ku maśsina, pia‿i määnegi tüü kińniʔ; pilve˽kääväʔ, muni vihmapisu jo tulõ Se || veri ei käi Lüg; süda paneb vere `köima PJg; `kamper paneb koledass vere `käimä Kod; viin aab vere `käima Ksi; veri akkap `käümä jälle Hls; kui käed küĺmetivä, siss `tuĺli lämmitämä - - käib jälle Ran || (peapööritusest) Pia käib `ringi, `silmide ies lähäb `mustast Jõh; pää akkas `ümber `käimä Vai; Pea käib `otsas `ömber Pöi; pea kεib nii `kangest `rinki Rid; pia uemane, keib `ümber JMd; pia aga käis `ringi, terve saunaga käis `ringi Kad; piä käib ümmer, ilm lähäb mussass Kod; pea käib `ümmer, ei kanna üleval `olla Plt; miul käüś pää `tiiru Krk; Pää seen nigu hällütäss `täämbä, pää käü `ümbreʔ Urv b. (kiirest töötamisest) minu kääd enamb - - `kärmest ei `käined Jõe; `toine `jälle `laskes sene `sarja aga `käia `ühte `puhku VNg; lase omad käbäräd `käiä Vai; Paneme rehad `keima Kaa; paneme aerod `keima Rid; lase käed `köia, ää `laiskle Tõs; [eestniitja ütles:] `kõikide kääd käigu, aga meie tüö `jõutku JõeK; lahe kätel käedä, et ei jää `uimama Kod; küll temä olli usin, käe käisiv ninda ku üit́s libin Krk; lase kätel kävvä, ärä suul `laske kävvä Hel c. (ukse, sahtli vms avamisest ja sulgemisest) `kuulen, uks kävi ja [keegi] tuleb kohe sise Kuu; uks äp kei, `rüüstab parandad Khk; Üks tuli teine läks, kõrtsi uks see käis alati Pöi; lova `sahtel käib `prεεgu tugevaste Emm; Liida `siiver oli tahmane ja nõgine, ei köin iaste Han d. lainetama meri käib vai `lainetab, `valges `kopros kõhe Lüg; meri kεis nii `kangesti kui me lainete vahel olime Khk; Eele oli edäläst igänes vali, täna viel käüb `laugjas laenõ maha Khn; suured `lained kääväd nagu müürid Kod; `väikset `lainõt käevä `vi̬i̬rde Ran e. saabuma (postist) Mool käi `lehte mitte - - ela just kut kottis Pöi; Männal käib koa aealeht Tõs; kas teil Virulast ei käi Juu; mul käib ikke omal leht kua VMr; nüid ei käi meil enäm `seitungi `lehte KJn; peräst nakava kirjä `käimä (algab kirjavahetus) Nõo; elopäävä˽käve mul leht; sõ̭a `aigo - - kiŕa˽kävevä˽talo nimmi `perrä Räp; `t́seitina ~ kasedi kääväʔ; leht käu Se f. fig ühe valdusest teise valdusse minema laada loomad, nee keivad ühä kääst teise käde Khk; töö käib ühe kääst teese kätte Juu; Käib ühe käest teise kätte kui mustlase püksi nööp Pal; tüdruk käind käest kätte Plt
9. a. ringlema, pöörlema; töötama (masinatest, kellast vm seadmetest) `mootur jääb `seisu, sa‿i saa teda enam `käima Jõe; `kellod `käiväd vahel ede Vai; keribud keivad Khk; [veski] tiivad käivad `ühte `vääri Krj; Ratas akkab rõugu peale `käima (hõõrduma) Pöi; kell kεib tikk takk Emm; kell köib `ühte Tõs; kell käib taha, ei jõua edasi `ühti Juu; `veski tiivad käivad `ümbar VJg; `õhta käis mõni neli vokki nõnna et kella `kümneni Trm; tuule `veski ku tuult ei õle, longib käedä Kod; katal käis, aga masin veel `seisis Lai; `veśke pannass `käimä, akats jahvateme Krk; voḱk pidänu nii `tassa `käimä, et `kiägi es kuule Puh; serände `väike tuul, si̬i̬ tuule`veśkit `käimä‿i pane Nõo; `tõuka kell `käimä Kam; mi˽kell käü üüpääväga kat́s `tuńni ette Har; kell käü kuvvõda pääl ~ kuvvõdat; pannõl piat [koodi] varrõ otsah `üḿbre `ḱauma Se b. toimima, funktsioneerima [siis] Hakkas küll juba äri `käümä `Suomega Kuu; Küll oleks kena, kui maailmas keik keiks sedati kut peaks keima Kaa; [veisel] oo keelika viga, `antse `rasva, et mälu `jälle `keima akkab Jaa; meiereid akast `köima Muh; koolid akkavad `oome `käima Rei; `tih́ked `juused kui kamm läbi äi käi Khn; nüid pöial käib ilusti, annab `liikuma Kei; see lukk on rikki läind, see ei käi `easte Juu; ing ei taha `käia, jääb `kińni VJg; lukk ei käi KJn; `juussed om ärä vanunuva, kaḿm kah ei käi läbi Ran; taba hukka `lännü om, ḱäu‿uiʔ Se || fig Kääse ku Andso viiol (on heas korras) Räp
10. a. (äkki) tekkima; järsku läbistama (aistingust, tundmusest, mõttest vms) Külm kävi vähä läbi ja kohe löi mogad kaik rakku Kuu; naba `aigeta, `käivad nisukesed valu `iilid kohe VNg; `külmä värinäd ja palava `iilid `käiväd Lüg; `luksud `kävväd Vai; körvedised käivad Jäm; möne obusel kεivad iirid ülal; lehmal kεivad puhudised, kut köht `liiga täis oo; juba pεεst läbi käib see kisa Khk; lahk kεis läbi, `tömmas suu `kiiva Mus; Sii akkab nõnda kõhe, käib nõnda abudest läbi Pöi; `jalge sees käivad krümbid Käi; jälistus käis läbi Rei; see keis mul nii `irmsaste kerest läbi (ehmusin) Kul; kõõksud käevad, üks räägib sind takka Mär; valu ood köevad, se `öötas kirm oleved Kir; va külmad kivi parandad, `jalgel akab külm, jalgest köib läbi Mih; [vastumeelne jutt] Käib läbi nagu vile sia pääst Hää; röhatesed käivad üle Ris; lapsel kluksud käävad Kei; `aigus käib kallal `ühte `puhku Juu; teine räägib taga kui nõksud käivad JõeK; mul krambid käivad `jalgus Tür; laulab väga eledast, käib läbi pia Ann; `väituse iilid akkasivad `käima `kange `väega Kad; ku [laps] akab `sündimä, siis kääväd kinnitused Kod; külm kõrvust läbi käind Lai; valu jooned käeväd südäme `alla; temal käeväd `tihti `rõuged KJn; rambida käeva `jalga Trv; aigu kävve ja uni tükip `pääle; kõrvetse käüve `rindu, ku viga sehen om Hls; värin käis üle ihu, surm läits üle `avva aseme Ran; `õkva valu ju̬u̬n käiss südämest läbi Nõo; Tu̬u̬ käve jo˽kõ̭gõst lihast ja˽luust läbi; ki̬i̬ĺ `pańti kińniʔ, kõ̭nõlda as saaʔ, muidu‿gu `süäme `puhkusõ˽käveʔ Rõu; `rüöhkeʔ kääväʔ pääle söögi Vas; jumõʔ kääväʔ üle iho Räp; `naksi latsõ haluʔ `ḱauma Se; peal(e) käima aeg-ajalt hoogudena esinema tämäl käib `langev `aigus `pääle Lüg; nii `kanged aigud käivad peal Pöi; sennel käib laŋŋe `aigus pääl Emm; aĺltõbi peab oo `kaupa `peale `käima Vän; kae mitu `korda siĺma pial käind Kad; tõbi käib `pääle Puh || regulaarselt esinema tal käivad naiste asjad Rei; kuu `rõivaʔ, mis õga kuu kääväʔ Se b. esinema, tekkima (ilmast, loodusnähtustest) `tuule `iilid `käiväd `vihmä ies Lüg; vihm akkas mere peelt pagidega `keima Mus; [ilm] vahel üsna vaga, vahel suured tormi joonid käist Emm; sado keib ilinga aaval Mar; suured torma ilingud käivad Var; oli varjolese `kohtes, kos kevadi külm ei käin peal Ris; sügise käevad öökülmad; kuevad välgud käevad `õhta `aegu Kei; kui tulispaśs `käima akkab, siis tuleb teisel kolmandal pääval `vihma Juu; aned lähvad, allad `käivad Amb; sügise akkavad `allad `käima Iis; vihmad akkavad `käima jaanipäeva `ümber Trm; `uassa läbi rajod kääväd Kod; üks välk käis teese järele; kui juba iilid käivad, siis on vihm tulemas Plt; välgud käevad, toodustab, sügisese öödel, toodused käevad SJn; laoritspäevä ja `pärtlispäevä vahel käesivä alled Ran; akan om `katski, säält käip küĺm `sisse Nõo; `piḱne käve päiv `aigu, `taiva alunõ oĺl nigu üt́s tulõ meri Krl; nakasõ halla˽`käümä; välgüʔ nu̬u̬˽`kävve tsihh ja tsähh Har; `piḱne käve ku kärdsäh́ti Rõu; `piḱne käü, mugu müristäss ja, lü̬ü̬ `väĺkü; naaśõl oĺl hulga `hainu kuivada˽kotoh, vihmasagara˽käveʔ Vas || sui köib talve järele Muh; sui käip `talve järel, `talve käib sui järel Juu; suvi käib talve järele VJg; suvi käu talvõ `perrä Se
11. suunduma, kulgema, (üle või läbi) ulatuma [karu] `jäljed `käisid üle tie `põigite Lüg; vana tie kävi `enne läbi külä joe `äärest `müödä Vai; `kerve silmast keib `kerve vaŕss läbi Ans; pisine rada keib metsast läbi; `valged pilve kiud keivad üle `taeva Khk; paet obune oo iire`karva, must sooń keis seĺja pεεlt läbi Mus; Üks `üüdis tuule aga, teisel oli noa laev, `sõuksed joonilised pilved käisid öle `taeva; Oli ikka pidu ja oli pidu laud ka, öle toa käis; vee tori, enne keis kaolt rehala Pöi; kut köho all `valge tükk käib öles, siis on pugo lehm Käi; silla aampaĺgid käevad kaśti pealt kaśti `peale Mär; vanasti [sohu] köis tamme pakudest tee `sesse Mih; rie kaust käib paku `otsade pealt läbi Ris; `talve põle `jäĺga `käimas, siis on `umbe, lumi sügav Ann; polgu adjudant, suured ma˛i·lma nöörid käisid `risti siit rinna eest läbi Pee; `lantspu käib `vankri alt läbi Sim; tee käib ukse alt läbi; räśsik o `vaĺkjas, juaned käeväd `mü̬ü̬dä `selgä Kod; viisul on ormad - - kust paelad läbi käivad Lai; `purded ehk tõkked kääväd oeast üle KJn; tii käib kiverdi kõverdi Trv; massal kävve soone läbi Hls; ihu `ümbre `panti talje, ta käis `ümbre `rindu Ran; `keŕkuti̬i̬ käis `mõisast `mõisade; suur tannum käis `ümbre külä Nõo; si̬i̬st `Leipsi palost käve kaŕati̬i̬ Vas || fig, hum Pilk kävi läbi `nindagu kali `mustlasest Kuu
12. a. paiknema, asetsema; (kuhugi) kuuluma, määratud olema `paadi `seuras kävi `enne üks viistoist ja kaks`kümmend `verku Kuu; korop käis rie pial; aam`palgid `pannasse `este, siis `käivad venitused, siis sarikad Lüg; laba`kindad, nämäd `käüdi `nahkasi `kindo sies; kus kaks ovost käviväd ratta ies, siis `tiisel oli kesk`paigas Vai; vanadel meestel `piipudel kεisid kaaned Jäm; ake keib `ingede `kaelas, siis ta liigub Ans; telgas käib obuse seĺjas; alus kot́t keib all magada Khk; see küla keis Mustjala möisa ala Mus; Piip keib suus Kaa; `pealmene kivi käis [veskil] ikke kõva, alumene kivi peab `pehmem olema; aerud keivad `tollide vahel Pöi; vammussel köis pussakas `peale Muh; linad käivad sii kappis Rei; `pärled käevad `kaeles Mär; liiämür - - köis `ümmer ah́o Vig; murispuu `piäle köiväd paarid Var; jalaste `sisse köivad kodarad Tõs; paĺgi kelk käib ree taga, paĺgi otsa all Juu; Säŕk käib kõige all Jür; põld ein käib `jälle `rõukudes puude pial Pai; linutamise aal käis põll ies VMr; obused käivad `trengidega ies VJg; trepil käeväd lavvad `piäle Kod; Kalmumäe oli üks koht - - Ellakvere küla `alla ta käis Lai; see järi käib `kamrisse, toop käib naela `otsa; `kartul ja oder käisid ühe põllu pial Plt; [talu]koha `kõrva käis suur mets; riiv käib ukse ette; tallukad keisid sukkade `otsa KJn; `viina pit́s käü ehen ja saiapala pääle Krk; soolikad ja magu, südä ja kops, ni̬i̬ kõik käevä sisikonna `alla Ran; `kampsunil käis verrev nü̬ü̬r `ümbre kaala; saena `sisse olli `raotu nigu akan, aga laud käis ette Nõo; `olli serände `vanduss, kos piibu pää ja vaŕss `sisse käis Nõo; ega kaara maad es kõrrata, `kartlimaa käis jälle `kõrdamise ala Kam; puu annum, ku ta paar kõrd `olli piimä all ärä käenu, pidit `ki̬i̬tmä Rõn; `Tõrdulõ käve kaas pääle Urv; Su̬u̬hara käü Tśolgo `kerko ala Räp || `ukse `aagil on obadus, sie on kuhu aak `kinni käib VNg; sie `priesi käis vel lugus Vai; kui uks oo `niisked saand, oo ää `pahtund, siis äp kei `eesti `kinni änd; `pastli paelad - - keivad jala kurgu peelt kogu Mus; nõela tooś on nagu priĺli tooś, keib `lahti kesspaegast Kul; Levaahe `oĺli ka rihituas, ahjusuu, `siivrega käis `kińni Hää; preesil oli tilgut, sellega käis `kińni Juu; aeda uks käis lukku Äks; [kanga] sõĺg käis kokku, tal olid tihvtid ots, tõmmas `riide pinguli Plt; egä sõrme sehen om kolm `końti ja kos kondi kokku käevä, nu̬u̬ om jaku kotusse Ran b. kehtima, käibima, esinema; kasutusel, kombeks, tavaks olema sie on `ranna`rahva sana, maa`rahval seda sana ei käi Jõe; vanad [pere] `märgid `käivad edesi Hlj; südä on `suurest `kasvand, sie [ütlus] käib tigedä inimise `kõhta; kilimittud `käivad `kõige `rohkemb `külvamise `juures Lüg; `paljo ei `käigi ühes kuos neid ribilaid ja `ruopisi Jõh; kεib teil ka `naarid maas Khk; ega see‿s käi so `kohta mette kui ta nönda `ütles Vll; Si̬i̬ käib `jälle sööma aśja `kohta; Poomakas on niisama `käidav sõna ku `tu̬u̬kam või kaigas Hää; see sõna Kaiu `keeles nii ei käi Juu; klubid pidid - - `käima ajutiselt raha ase`täitjaks, olid papist ja nahast Kad; `rahval käib sie pruuk; `rahva suus käib sie jutt VJg; üks moenasjutt käis, minu emä kõneles Kod; `kõŕkjas mees, tema `tahtmine käib Pal; mõni raha ei käi enam Plt; anijalg käip vedru asemal Kam; tu̬u̬ [sõna] om mõ̭nõl tõsõl nukal käümän; tu̬u̬ käü kõiḱ üte põhja `pääle (tähendus on üks) Krl; kas se raha käü vi̬i̬ĺ, see om `väega vana Har; meil ḱäu śjo sõ̭na nii, sedä`väŕki Se; maha käima tarvituselt kaduma `Kõiki `eńdisi sõnu ei räägita nagu `luibu ja poogat́s või, `vaata `seuksed sõnad käivad meelest maha Hää; si̬i̬ vana kuńts om maha käünü, sedä ei `peetä änäp nüid; si̬i̬ mu̬u̬d om joba maha käünü Krk || sisaldama, mahutama vakkamaid käis vist `tiinus kuus tükki Vai; kümme pöo keib kärajas Pöi; neli `korteld käis `toopi Emm; kaks käib `kümnes viis `korda Käi; veerandikkusi käis kolm tükki `tündre peal Kos; viis `vihku käis `sõnna `parmasse Tür; kaheksakümmend `vihku käis `kuormas VMr; paelu sihuksid [nagu sina] naela `peale käib (teist halvustav küsimus) Pil
13. a. (vastu) puutuma, põrkuma, (ära) lööma `ammastega ei ole [hüljes] `külge käind, aga [on] käppadega `piigistand; kork`pendrid `käivad `laeva ja `silla vahel, nad `oiavad, et laev ei käi `vastu `silda Jõe; `Ninda käsi`päidi suruss kogu sen [lapse] pää `ümbärt`ringis läbi, `ninda et mitte üht `ainusa `kohta ep ole jäänd `käümättä (puutumata) Kuu; `kirves käib kive (kivvi), terä maas; `luomad juo `kεiväd lage, `sõnnik on nii `kõrge Lüg; Tämä mõttel, et `milla nüüd `vankri rattad kokku `käiväd Jõh; `küüner`pohja käis `vasta `lauda, `irmus valus oli Vai; Aisad olid lühiksed, regi akkas [hobusele] `kandu `käima; Lase obu `sõnna puu `varju, siis sadu‿b käi peale Pöi; `pialmesed `ammad köivad alumeste ammaste `vastu PJg; siis akati `lüöma kahe kolme pindaga ikk, nõnna‿t `korda käis Koe; laua tükk käib lati `vasta Kad; pea käis `vasta ust; puud kulund takule, mis `kuskil teineteise `vastu käivad VJg; kui kaegass `küĺge käis, siss [koer] niutsat üits kõrd ja pühk mińemä Ran; varvass käis `vasta kivi Puh; tu̬u̬ om irmuss ku oss käiss kas `suvve vai `siĺmä Rõn; pää käve `vasta `tulpa Se; kallal ~ man käima fig sööma; (vargsi) puutuma neid putakuid o koa, mis `kapsa `lehtede kallal köevad Kir; vanames köis uie kardulde kallal Mih; kui varas oo kallal köin, kuevab [koirohi] ää Aud; Nää, iir on jo siin või kallal ju `käintki JJn; poiss `oĺli üitskõrd kasti man käenu ja raha ärä `võtnu Nõo || fig ei käind tänä `üöse nahk minu `silmide pääl, ei saand magada; nädälä `päiväd mitte üks `toidu `eine tämä suus ei käind Lüg; mitte üks jumala tang pole mu `kiele peal käind VJg; `jooksis nii et jalad käisid `kukla Lai b. ulatuma, küündima; külgnema `süksül kävi vesi vahest üle tie Vai; see Soege nina, üks va kivi rümp, kεib mere `sisse Khk; `meite `loomde karjama kεib `senna `vastu Kär; mei pöld käib Putkaste `maades `kenni Käi; mere löugas käib maa `sisse Phl; `Lainõd `käüväd üle muuli Khn; `Seuke maanurk, käib `merre, si̬i̬ on maanina Hää; kevadete käis siin vesi JJn; paisetus käib jua südame alla VJg; tule ülesse, mul käib redel senigu aŕja `alla Vil; Paistus käü süäme ala Vas || fig anna nii et - - valu süd́ämede käib (nii et aitab) Ran
14. mõju avaldama, mõjuma Käüb `jalgule kohe sie `tärdäelemine (askeldamine) Kuu; käüb `iŋŋe `pääle (ajab vihale) Hlj; kõik tööd köevad käte `peale Muh; möni toit käib södame `pεεle Käi; `raske töö käib kere `peale Vän; sańt asi, käib `mulle südame `peale Juu; sie tüe oli ikke `raske tüe, käis nii käte ja jalte (jalge) `piale Rak; [ketramine] akkab `pihtade `piale `käima kua Sim; Käib tervise piale Trm; `letre (elektri) `valge kävvet `silme pääl Hls; si̬i̬ käüp miul periss enge pääl, ku tõine miut `sõimass Krk; tü̬ü̬ käib jõvvu `pääle Puh || fig (kaetamisest) on `aige üks luom, siis on `tõise kade silm käind üle Lüg; teise inimese kuri silm on siit üle käind, kurja silmaga `vaatand Jäm; `põrssad jäid kõik nii pasale ja - - sis oli sańt sõna tal üle kεind PJg; kade silm käis üle ja pani loomale täid `seĺga Kos; vahel lapsed jäed `aigess, `üeldi, kuri silm üle käänud Kod; kui latsel midägi viga, üteldi et kuri siĺm üle käenu Ran; kuri siĺm om üle käenu, lehma om ligeda nigu `mõstu Nõo; ette käima altkäemaksu andma olid selle asja pärast ede keind Khk; (kaela) peale käima paluma, manguma, keelitama; nõudma Käüb `pääle `jüskü luu`painajas Kuu; käib kõhe `pääle kui `mustlane Lüg; mis sa käid `ühte `jooni nii pailu mo `peale Vll; Äi sealt soa ilma peale käimata midagi Pöi; küll käist pεεl, aga ma pole mette joond Käi; akkas `moole `peäle `käima, anna koht kääst ää Juu; perele käisin [tööga] kõvaste `piale, ei soand sis `keegi `armu Kos; jusko `painjas käib `piäle, anna ja anna Kod; nigu `mustlane käib kaela `piale - - ikke anna `talle Plt; käib kui uni `pääle Puh; Nika käve pääle ku ma˽`tääga üten lät́si Rõu
15. (midagi) järgima; (millelegi vastavalt) toimima, talitama usu `nööri `mööda kεib kuni elu otsani Jäm; mis viha vaen tal Kuti `vastu on, `ühte `jooni käib teise kohe (vastu); ne käivad egas `asjas nönda kut käsikääs üksteisega Vll; ta peab ikka `öiget `säädu `keima Jaa; ma pian ikka `seaduse järel `käima Juu; [kui] laps vanemate `jäĺgedes käib [öeldakse:] kudaśs känd, nõnda võsu JõeK; sie käib mu kielu `vasta VJg; vanass kualin `testi eel`kiŕja. ku̬u̬l`meister kiŕjutas ette, sa kiŕjutasid ärä et käsi käis ku̬u̬l`meistri õmaga `üste Kod; si̬i̬ [laps] om joba käsu käijä, ta käü mõne käsu ära joba Krk; ta käib vil emä `jälgin Nõo; ta pidä `säädüist, ḱäu `säädüse `perrä, ei ḱäu `vasta `säädüist Se; kohut käima õigust nõudma, protsessima `aksid kohut `keima, tεεb millal see `otsa saab Khk; ma pole kenegiga kohut käind Käi; keisid ikke kohot, aga ei sest tulnd `ühti Mar; akkas - - landrahiga kohut `köima Mih; ärraga käisime kohut VMr; käisid kohot ka ike natuke KJn; `vannu ikki vi̬i̬l nakassiva [vennad] kohut `käimä; kaits `paari käenuva kohut kaits `aastat, siss keŕk lahutanu [abielu] ärä Nõo; nii tark poiss oĺl et, käve vi̬i̬l herräga˽kohut kah Vas; käüse kohut uma külä mehegaʔ Se
16. a. toimuma, teoks saama Minu esimäne `Suome reis kävi hüäst Kuu; `ninda on käind, `ninda käib edesi; sie vana jutt käib `põlvest `põlveni edesi; sõda on `käimäs Lüg; paneme töö `käima; kuidas see laul keib Khk; Üksi koari `niitmine käis nõnda, aketi kohe äärest `niitma; rebasejaht käib `talve läbi Pöi; meil on `metsas juba tööjärg `käimas Emm; rehepeksud, need kεisid ikka käsil Phl; tants köis edasi; eenätöö see köib ike `endist `moodi Vig; teada küll, kudas need asjad köebad Mih; rukki `lõikus käis sirbiga; rehepeks käis vardaga Tür; mõesa moonamestel sel käis `küindlapää üless `ütlemene Pee; vihu `leikasid `vaĺmis, ega sis, sie käis nõnna mis `välkus kohe Koe; kos sinä õlid, ku lahing käis ranna jäären Kod; pośte aśsad käivad laialt Plt; nigu `riibmine ja sugimine, tu̬u̬ käis iki rehägä Ran; `aiga`mü̬ü̬dä asja käevä, ripa rapa rista `kat́ski; [sünnipäev] käip kõik nätäl Nõo b. muutuma minu `muistamisest `saadik on sie laht `käünüd `palju pisemmaks; kui lähäd `puosta `pääle, peräst kui tugevaks käüb, saab `oite ala valatada; [kiluvõrgud] olid juo vähä `käüned `pehmeks Kuu c. edenema, laabuma tämä kääs `käiväd kõik tüöd, midä kätte võttab Lüg; lase kaup `keia, mis sa tiŋŋid Khk; mis se ärja küńd oo‿s - - ega se na ruttu köi [kui] obustega Lih; mida `rohkem sa teed seda tööd, seda parem ta käib Ris; töö akkab tagurpidi `käima, ei lähä edasi `ühti, ei soa ärjapead väĺlalt ää Juu; sie käib `kähku kui käki tegu JõeK; `vaatab kuda ni̬i̬d elod akavad `käimä Kod; tü̬ü̬ käis ku soras Kod; tü̬ü̬ käip täl käen nigu käki tegu Nõo; tü̬ü̬ kääse mul nii virgast nigu tuli püśs Räp; las(k)e käia ergutus-, heakskiiduhüüd lase vade `käüä! [hüüti] ku midägi `lähte hüäst Kuu; lase aga `köia, mis tal oo Aud; [üks] tahab `riakida, teine on `valmis `kuulama, `ütleb et lase `käia Lai; mis sa kurvasted, muud ku las aga kävvä Krk; `laske nüid käiä, nüid ei massa `aiga `viitä Hel; herr üteĺ oma kutsarilõ: las kävvä Räp || (erilise leksikaalse tähenduseta) nisuke juomakalts et lase `käia Kad d. (käekäigust, hrl küsimusena) kuda käsi käüb Kuu; kuidas käsi keib; kuidas käpad keivad Khk; nönda küsitakse ka, kudas käbarad käivad Vll; Soldati käsi äi käind sõjaväljal mette `easti Pöi; kudas käsi keib koa sis Mar; kudas käbäläd köivad koa, küsitse teese käest Tõs; kudas so käsi käib koa nüid, põle sind kaua näind Kos; kudas käsi käib, kuis elad Puh; vanast üteldi et, murra `murtust ja anna `antust, siss käib su käsi äste; käsi käip periss äste, rõevass om säĺlän ja sü̬ü̬k om kõtun; tõene küsip, kudass käsi käib, tõene `ütleb mes tä käib, `käissest `sisse, `käissest `väĺlä Nõo; täl `höste käsi käu, tä om õ̭nnõlinõ mi̬i̬śs Se
17. kostma, kõlama käräkäs käis äkkist Lüg; `Järsku käis `irmus `raksatus IisR; köhimise ääl keib `kaugelt käde; keis `irmus röögatus Khk; Kurgede ääl keib soost ää Kaa; vali `öilamise ääl käib metsast Krj; Pisike kabin käis korra kaudu akent; Irmus nina norin käis teisest toast Pöi; suur kõve kärgatus köis Muh; Üks vali kärts köis ja tuul lõi ukse `ingede pialt maha Han; sel on kõva kops, eal on nii vali, käib üle kõigi; mõni sõna käib tal nii ulluste; krapi kõbin käis kätte Juu; käis üks plaks Trm; akasid paagud `käimä, `püśsi `laśti; ele särdsäk käis Kod; suuretüki paugud käisid Vil; laksu käüsive Hls; kuuli ku tu kärts käis Ran; suur kärävüss käis Kam; sääne käŕäk käve kuʔ Se || (kuulujutust) Jutt keib, et meite `koloo·si tulne jälle uus esimees Kaa; jutt käib nii Puh; jutt köib suust suhu Tõs; ja mehe kah olliva paraja praava mehe, naĺlajutt käis Nõo; ütevahe käve˽jutuʔ et, kel paĺlo rõivast um, tu̬u̬l võõdass rõivass arʔ Rõu
18. a. püsima, kestma, vastu pidama õlekattus, kes ikke `oskas tiha, käis sada `aastad Hlj; see käib mo põlveks küll, jääb järälegi Mär; nied raag`nahka `pasled jälle `ütlesid et, ega nied ei käind midagi Amb; panin kinnastelle uued lapid `piale ja käisivad `jälle VMr; teine paĺk käib, teine `pehtib ruttu. maltspuu ei käi `kuigi kaua VJg; pehme vikat́, ühe suve käis Kod; `päätedu `saapa käevä tõenekõrd nigu `vastsegi Ran; tu ei upu˽vette, ei pala˽`tullõ, käü alasi alalõʔ Har b. kõlblik olema tegin alusse `einä, `luomad ei süö, aga alussest käib küll Lüg; `Mulle käib minu `naine küll, mis `teistel tämaga tegu IisR; See kivi käib just sönna kohta Jäm; seda kεib mäledä noordel ning vanadel Khk; `Meite asema `riided käivad veel Pöi; nee käivad mõlemad, rumalus ehk loĺlus Kei; sina ei tea, mis meil käib ja mis ei käi VJg; sarap̀ust [saab] ikke kõege paremad vitsad, paju, si̬i̬ ka käib Pal; prae rasu käib igäle `poole KJn; sukass ja `kindass kõlvass, sinna käis [lõng] küll, aga `kangade es `kõlba Ran; meil serätse söögi ei käi; iluste ei mõśta `nõklu - - esi `ütleb, et küll tä käib Nõo; kae, kas tu̬u̬ piim kääse kohvile vai om mürre Võn; säärän madalik hopõń om, talu hobõsõss õks käü Har; su mõttõ˽käüvä˽kõiḱ `mõtsa, na mõttõ ei käü˽kohegi Se || (tehakse) se [reha] varss käib kuusest JJn; lepapuust käib `kapsa tõrss VMr; [kuhja] malgad käisid kase vemmaldest Sim
19. käärima (hrl õllest) õlut akkab `käimä, lüöb `alli `kõrra `pääle juo Lüg; oluve `aami `panna olut `käimä Vai; ölut kihiseb `keia; ölut kεib suurde `kelladega, suure `körge vahu ajab üles; ölut läks kihe `keima, kui ta pailu palavaks leheb ning `keema akab Khk; [õlu] akkab `keima, linakord pεεl juba Mus; õlut `lastasse köia `tõrdes Muh; see oo verre, kui ta alles köemätä oo; verre pannasse `köimä, siss lääb jälle õlless Vig; õlut juba köin, `tarvis vaadisse aada Tõs; [õlle] ramm käib ää. [kui] `lasvad `liiga ära `käia, ta siis viha ja segane keik Ris; kui õlut paelu käib, siis käib rammu `väĺla Juu; Kali `käima ei akka `ilmaski Jür; nüid on õlut käind, võib `ankrusse `panna Ann; õlu tahab käedä ja seessä õma aja Kod; virre on käimata õlu Ksi; õlut on käemäs KJn; õlu es lää `käime, juśt ku rokk ollu; peris tävveste ei lasta är kävvä Hls; `tu̬u̬brin läits õlu `käimä ja vatutama Nõo; virel ei ole `pärmi sisen, kui käi joba, siss om õlu Ote; kui õlluʔ nakass `käümä, pandass kõva pütü `sisse Räp; oluʔ om ar ḱaunu, maidsat kas tä om ka kõva (kange) Se; külma käima 1. puudulikult käärima kui ta kuidagid `sooja saab vöi loksudud, siis akab uuest `keima, seda `üitasse siis [et] ölut keib `külma; `külma kεind ölut kut udu leheb lage, ta nii pönevil sεεl sees Khk; `Külma keind öllel seisab keima kord ikka peel Kaa; Õlut läks külma keima Pöi; `küĺmä käind [õlu] siis oli `äśti magus ja Juu 2. (vallasemast) va `külma käind tüdruk, `värdja ema Pha; [tüdruk] läks kodu `külma köima; see [tüdruk] oo koa `külma köin Muh
20. (ihade või himude kohta) Meeste isaldused keivad veini pudelite järge Kaa; käib imu tämä järele juba `mitmed ajad Kod; temä imu käi selle tüdruku `järgi Hel
21. (lausenäited, mis ei sobi eelnevatesse tähendusrühmadesse) Tämast `saamatuma ei `käigi (polegi olemas) IisR; kaŋŋas ei kεi kenast Khk; Seda tuli vähe ette, et ta (kangas) pole käima akkand Rei; löng on kibas akkan `käima (kangaveast) Ris; ta laseb ikke köened `käiä teese vara üle Juu; ole kõigin paegun `leṕlik, käi alt varvaste teistel, sis saat iluste läbi Puh; kusi om kinni, ei käüʔ kusi Krl; tütär üte et, ega ma üle imä ei˽käüʔ, mis imä otsustass, tu̬u̬ um Plv; mõ̭ni (taskuvaras) käsegiʔ `laato piti, karmanit piti Se; käes ~ käsil käima kasutusel, kasutada olema ärjad pole täna kää keind Khk; See ju vana kää keind (kasutatud) riist juba Kaa; see obune peab alati kää `käima, ei soa rahu `ilmaski; mis seesäb, se on `liikumata vara, mis kääs `käia on, se on `liikuv vara Juu; kääs `käidavad asjad, nõud, mis alati pruugitavad on VJg; si̬i̬ raud mes käsil käib, ei ruasseta `ilman; `suapad akavad kõhe käsil `käima Kod; läbi käima 1. (proovi) läbi tegema, läbi minema nied on kõik minu kääst läbi käind VMr; üks mehine mees, kui ta kõigist aśjust läbi käib Pal; raamat käis `enne `sensurist läbi KJn; siss `olli loosi alt läbi käenu Hel 2. (seedimisest) köht oo ummussis, äi käi läbi mette; paljas vesi käib läbi, kut sehest `lahti on Khk; Kase karba vett `joodi - - kui sihest läbi keis, siis vöttas köhu `jälle `kinni Kaa; köhutöbi oli, köht käis läbi, paĺlas vesi oli Pha; Kui köht läbi keis, siis [mustikamoos] `tõmmas `kinni Pöi; kõht on ummuksis, ei anna läbi `käia Vän; pihta ~ sisse käima pilkama, nöökima; taga rääkima Olga on `valmis ikka teiste `pihta `käima Khk; Akkas `korda teise `sisse `käima ja käib; `Kange teiste `pihta `käima Pöi; Möne mihel aa sihane sant mood, et käib teistel sisse Emm; Ära katsu si sisse käie midaged, sa mötled et ma ni tolgus ole et ma‿p saa aru end Käi; üle käima 1. ületama, üle olema, parem (tugevam, tähtsam vm) olema `tõine käib ramuga `tõisest üle; mina‿n käi sest tüöst üle, mu jõud ei `kanna üle Lüg; ta söna pidi ikka teistest üle `keima Khk; [laps] Lihab ju nii `raskeks, jõud äi käi änam öle Pöi; eks tervis kõege parem ole, üle selle‿i käi `keegi Var; kubjas köis meeste üle Aud; valla talitaja peab kõigist üle `käima, mis tema `ütleb see peab olema Juu; kasu pidi kuludest üle `käima VJg; naene käib üle mehe, ku mi̬i̬s lähäb väimehess Kod; jumala käsk käib üle kõigi Puh; si̬i̬ asi käib üle miu `mõistuse Nõo; timä helü piat õks tõisist üle `käümä Har; mu joud ḱäu sust üle; `uhkuss käüse üle rikkusõ Se || ta ḱäu üle sõ̭na, `kullõ õiʔ (on sõnakuulmatu) Se 2. vaatama `laskes silmad üle `keia (vaatas üle) Khk; ma olen seda `aśja näind, mu silmad on sealt üle käind Juu; mu silm käu üle, s‿ma näe kõ̭iḱ arʔ Se 3. (kogu tervikut hõlmama) lademest `üieti, siis sai `vartaga üle `käia VNg; Vanasti said viljapöllud kohe peele ösumist uiesti üle keidud Kaa; Lahing käis öle, tegi maatasa kõik Pöi; Pole sii einamal `seaste suurd `niita midagid, aga ma pea ikka vigadiga üle `käima Rei; lademed `kiera viel teisip̀idi - - siis [sai] `jälle kord üle `käidud (pindaga pekstud) JJn; va kase põngastik - - eks ta vikatiga pia ikke üle `käima VMr; kui lade oli püeratud, siis sai teist pidi `jälle kaks `korda üle `käidud Sim; kui vihm üle läits, said iki `viĺlä, aga kui põud üle käis, es saa midägi Ran; ümber käima käituma, kohtlema; tegemist tegema `katsuga tulega ilust `ümber `käiä Lüg; mönega tä üsna kenasti käib `ümber, aga teist tä `kiusab `jälle Khk; `Voata kudas sa loomaga `ömber käid Pöi; tä na suurest sugust, tä nagu ei taha alama `rahvaga `ümber `keiä Mar; ei `oska mängu riistaga `ümmer `käia Mär; lapsega tuleb õrnaste `ümmer `köiä, ei tohe kuri `olla Tõs; `loomadega piab `ümmer `käima, `söötma ja `jootma ja `kõike tal `andma Juu; õli kolm ja pu̬u̬l `uassad vangin, üväss `käidud ümmer Kod; poiśs kanseldab obostega, ta käib nendega `vahvasti `ümmer Plt; mea ole `seantse `asjuge [nagu ravitsemine] ümmer käünü Krk; temä ei mõesta serätse masinaga `ümbre `kävvä Nõo; ega sa˽noorõ hobõsõga kuŕjaga `kõrda ei˽saa, paremb käü õks timäga `hääga `ümbre Har; `haigide inemistegaʔ om paĺlo vaia `ümbre `kävvü, kua taht juvvaʔ, kua `ussõ viiaʔ Se || fig liialdama tämä käüb `liiga `laialt `ümber Vai; see käib oma toiduga väga laiald `ümber, kevadi `puudus Emm; ta keib selle va kepega (kibedaga) `paĺlo `ümber Mar; ta käip selle va kipe mõrruge ümmer (joodikust) Krk
Vrd käülema
lendama `lendama, da-inf lennata Tõs Tor Hää HaId spor , ViK(lennama VJg) TaPõ Plt Vil Hel, `lendada spor R(-maie Lüg; [ma] `lennan), (ta) lennab Mus Krj HJn Kad; `lendämä Tõs Khn, da-inf lennätä Kod KJn M(-me, -te) T, `lendä Vai, (ma) `lennän Kuu; `lennama Lüg Iis; `lindama, linna|ta Mus Kaa L HaLä Tür, -daʔ (-taʔ) V(-mma; -, -dõʔ Krl); `len(d)|ma, (ta) lenn|ab spor Sa, Muh Kse Trm, -mä, -äb Tõs Khn Hls; `lindma, (ta) linnab SaLä(`linma Jäm) Kär Pha Emm Rei, `lindab Han; (ta) lennab Käi Phl, -äb Var Saa
1. õhus liikuma a. (lindudest jt tiivulistest olenditest) kajajad `lensid `aia kohal Kuu; juo aragad `lendavatta (meres on juba lainet) VNg; nahk`iired, nied `lendäd `üöse `pimmes Vai; pääsussed `lindvad nenda `tiitsesti; tiivad oo katti, ta‿p saa änam linda Khk; juustekuĺl lennab pεhe, suurem `kärpsest Mus; [mõned linnud] Taha kudagi lenda, noagu nee pisiksed põldpüüd, äda pärast et jala eest ää `lendvad; `Vihma tuleb, kärmes riu `lendis otse `kurku Pöi; linnu riit läheb lendes Muh; kui `tormi ja sado tuleb, siis neid (kajakaid) on `paĺlu `lindamas LNg; tä `laskis lenno `lindamese pealt maha Mar; seasitikad `lendäväd, `sooja tuleb Vig; poeg tuli laeva pialt, `ütleb, et olid `lindavad kalad Kse; pääsuksed oo enne `vihma `julged, lennäväd sülest läbi Tõs; `Viirel tiib loha, ei sua `lentüd Khn; nad (mesilased) `lindavad üle jõe, kaua sa joosed järel (pereheitmisest) Kei; kanad tulid kõik linnates tuppa Juu; nüid ei ole midagid `murdjad `luoma, muudkui kuĺlid `lennavad JõeK; kana ei sua `kõrgesse lennata JMd; luadud on lind `lendama ja inime tüed tegema VJg; kured lennid üle maja Iis; põldpüid vurr panevad minemä, salgan `lendäväd Kod; paŕdid `lentsid `ru̬u̬stiku KJn; külikured - - üleväl lennavad laginal ku lähäväd Vil; `lõoke laulab lennäten; lind leńds üle mõtsa Hls; ma `vahtsi suu ammukeli, üits mi̬i̬s läits `mü̬ü̬dä ja ütel et, laits oia, varess `lendäb suhu Ran; meil `olli `paĺlu noid `lendävit `koisit Puh; emäne kägu lennänä siss `väikse linnu pesä manu; õdagu na (sitasitikad) lennässivä ku mürrin ja põrrin Nõo; t́sirgu `lindasõ paŕdin maŕja `puhmõ pääle, et ärä sööväve kõ̭ik San; kuĺl käü ka linnatõn Har; `kualõ poolõ ḱaokiräss `lindass, säält pu̬u̬lt tulõ peigmi̬i̬ss Rõu; [pääsukesed] `lińtsiva‿ks paari `kaupa Plv || fig Äga lind `kõrgemal `linda kui tiivad `kanvad Han; Ei või kõrgemale lennata kui tiivad kannavad Hää; ärä ikke `lendä, kui su siiva ei küüni Nõo; Ega iks `korgõmballõ ei˽saa˽linnadaʔ, ku siiva˽`kandvaʔ Urv b. (õhusõidukitest) Poeg `lendas linnukiga Han; `lendurid `lendavad `taeva all Hää; nüid tahetana kuu pääle lennätä Nõo; ei˽tiiä mis na auruplaani `lińtsi Har; nüüd linnatass luhtlaivaga Plv c. (mütoloogilistest olenditest) tuli änd lennab `taeva all Käi; pisuänd tõusnd sialt üless, justkui maa seest tõusnd - - `lendand `siia Pauastvere või meie küla `kohta Plt; pisuand lennänu, saanu temä kottale, temä lõeganu särgi siilu `katski Puh; puuḱ (pisuhänd) perän `päivä `lindav Har
2. õhuvoolust kantuna vm jõul läbi õhu liikuma a. vihub tüöd tehä `ninda‿t ihu `karvad `lennäväd Lüg; kui sa rabad, siis linnab ikka `körssi maha Ans; Piima ohaka `seemed `lendvad vahest tuulega nõnda et õhk on paks Pöi; `sätmed puhas `lindavad ühnä ülesse, `lindavad teiste katoste `peale ja Mar; Männä oga `lendis piimässe Khn; nää tuomingate õie aeg lähäb ka läbi, siin tuule kää `lendab `teisi, vata nagu vihm saaks Amb; `pikse nuol `lendas mua `sisse Koe; kerves `lendas varre otsast minema; `kiskusivad na‿t `juuksetut́id `lendasivad VMr; sule ebemed `lendäväd, nõnnagu rükki eelitsused suvel `lendäväd Kod; pesu - - nööri pääl `lendäss tuuleg sääl Krk; ku `vasta tuuld obesega sõedat, siss tuulega `lendävä karva suhu ka `sulle; eelä `tulli `räissä, räedsäterä lennässivä nigu kõrinaga `vasta akand Nõo; ku hain um maahn ja vihm tulõkil, siss võtat nii et higi `lindass Rõu; ku [agana]`leiba lõõgate, sõ̭ss aganaʔ `lińtseväʔ, sõ̭ss pidi `alla tuulõ `hoitma, muud́o puru lät́s `silmä Räp || (taevatähtedest) tähed `lennavad. kuhu `puole `lennavad, säält tuleb `tõisel vai `kolmandel `päiväl tuul Lüg; `lendaval tähel põle `kriipsu Kos; täst `lendäb ehk `langeb Kod b. paiskuma Mittu `kõrda lidusima ülä `Pieri sua `ninda‿t vesi `lendas Jõh; vana Mätik köhis nönda‿t kopsu tükid `lintsid suust `välja Khk; Nõnda kut ma `kervega lõi, nõnda [puu]tükk `moole `vastu `silmi `lendis Pöi; kommi alune [on] vanade `paargude sees, et tuli äi linna `välja Emm; `kaikaga `pihta ja ratas `lendas teesele `silme vahele Mär; löö jalaga `pihta, [siis] `lindab [uks] `lahti Mih; [voki treimisel] `peitel tahab `sisse lennata ikke `vurtsti `kääst KuuK; las joksevad et muda `lendab JJn; mugu koradi lennässivä, ta es tiiä, mes tä suust `väĺlä ai Ran; ragusi väĺlän agu, puutüḱk lennäss `vasta nägu ku `plauhti Nõo; käŕbigu `lińtsi laḱka nigu pirru `tukmaʔ Vas || siivuta `lendäb ja `ambita salvab = t‿om püssi kuul Nõo
3. fig (kiiresti) liikuma, jooksma, tormama, kihutama tüdrukud `lennavad `poistega `ringi Jõe; `lennab ühest kõhast `tõise, ei õle `paigal `millagi Lüg; küll aga obone `lendas ies Jõh; `lendäs `uksest `sisse Vai; `lintsi nenda mis ihu ing kisendas sees; jänes `lindab tuhat `neĺla; nüid `lindvad `leitidega, suuda paksu `riidega tööd tehja mette Khk; läks nõnna lendes et Muh; nagu üks kedrus, `kuskil paegal ei seesa, `mutku `lindab Mih; Mia läksi `sioksõ valuga, et üsä `lentsi Khn; tü̬ü̬ nõnda ku lennäb kää Saa; vanad naesed on käbedad, käevad mööda tied, suka`vardad `lendavad näppude vahel Kos; `lendas kui tuul minema Trm; ma lennasin Pajol ärä puar `vu̬u̬ri; eenäaeg tuli kui `lendäs `selgä Kod; obune oli `lahti saand, küll `lendas Lai; sa `lendät kiḱk ilman, ei `täägi mis lait́s tege; aig lää edesi, ku lennäten Krk; ku obene lennass kukadi kukadi, tu̬u̬ oĺl ülejala Hel; kona ta noid `lat́si kaeb, `lendab saba säĺlän nigu `kiinimineja lehm; ta lennäśs nii et kondsa es näe `varbit; ei püsi pütin, ei saesa kotin, mugu `lendäb pähle `ilma `mü̬ü̬dä `ümbre; temä om krabe inime, temä näpen tü̬ü̬ nigu `lendäb (edeneb) Nõo; kae kurat, kos aig om lennänu Kam; obene `pistse minemä, mugu oia `ohjest ja lase lennätä Rõn; ma ole linnanu ütelt pu̬u̬lt tõsõlõ poolõ kõ̭iḱ pääväkene; sainaalunõ om `kat́skiʔ, hiire˽`lindasõ˽`tarrõ ja `ussõ Har; pini juvva‿i linnadaʔ `riśsi, hopõn lätt `riśsi (traavi) Lut || lasõ no˽linnada (keeda) pudrul kah Har; haavast linnaśs (voolab) verd ku häräkurgust Vas
4. kukkuma kui sa `järsku üles `tousid, sis `lintsid seljali ka Ans; lendas kuhja õtsast maha Trm; kui siält `alla lennässin KJn; naene - - lennänu ülepää `kaivu Puh; nemä lennässivä `lumme nigu aena rua Nõo; Linnaśs ri̬i̬ päält `ki̬i̬rdu maha˽ku˽kerä Rõu
Vrd lendlema, lennatama, lennutama
liigutama1 liigutama Jõe eP(liigo- Emm spor , Ris Kod, -dama Emm Rei, -mma KuuK; da-inf liiguta ~ `liikta Kod) Trv T(-eme, -õmõ San), -am(m)a V(-õmmõ Krl; leigu-, lõ̭igu-, lõ- Lei), -em(e) M; `liigutama R(-mma RId)
1. (kohalt) liikuma panema, liigutusi tegema nari on käes sies, rudiseb kui liigutada Jõe; sie oli `utja, `miska `liigudetti, kui `nuota `vieti Hlj; `tõine inimine `liigutab `ühte `puhku õla nokkasid Lüg; `liiguda sedä `aśsa vähäkäine edesi `toise koha `pääle; `liigudetti sedä `saŕra edesi tagasi Vai; liigutab, rabeleb `pεεle Jäm; elud majad, neid saa kohegid liiguta, `liikumata varandus Khk; `riided kibavad, tuul liigutab neid Vll; Kael kohe `kange, mitte‿b või liiguta Pöi; kuuleb küll, aga liiguta ja `reaki ei soa Muh; kut `veiksed lapsed `panta seliti, siis ta akkab oma `jälgu liigudama Emm; mes sa `ühte`puhku liigotad, kas sa või magada mette Mar; nii `raske, ei jõua liigutadagi Mär; Rot́ilõks lähäb liigutõs otsõ maha Khn; mina akkasi nii noorelt tü̬ü̬s `käima, kui ma `käśju juba liigutada `oskasi Hää; üks on minu `aśje liigutanud laua pääl Saa; ei soand oma `liikmeid liigutada Kei; akkab ikke natuke tuule `õhka tulema, akkab `lehta liigutama Juu; ta (puuassidega vanker) on `kergem omal liigutata sõńniku veu juures, tal on vähem `rauda küĺjes KuuK; peialt liigutan, siis siin on nigu `kervega lüeb `siia końdi `sisse VMr; liigutas suud, aga ei sõna tulnd Trm; kui `vankri `piäle tõised (tõused) `püśsi ja obene liigutab, kõhe kukub maha Kod; teenekord liigutas laps isi `äĺli, teenekord liigutas tuul `kaśke ja äĺl `liikus kase ots Vil; liigute raasike `lauda Hls; poole [kandmise] aal tuleb tal eńg `sisse, ta (loode) liigutess joba; sedä ma‿i usu, et naa siut siit [toast] liigutev (välja ajavad) Krk; kui `immamisi valut kõtt, siss pannit `kirve varre naba kottale, toda sääl liigutit ja `litset, läits tu̬u̬ väike valu üle kah Ran; mina es ole vi̬i̬l `niitnu, mul jäi kaal valusass, es saa pääd liigutada Puh; ma tõmmassi `poisse [vägikaikaveol] üles nigu `kindit, es liiguta minnu nimä Ote; mõnikõrd olet nii väsinu, et sa‿i liigutasi `jalga kah, aga sa piät minemä Rõn; es liigutaʔ `kõrvagi Kan; hamõ˽mugu˽ribisäss kuʔ käśsi liigudaʔ Urv; hopõń liigutass pääle, ma ei˽saa nii `kuigi sedä `ku̬u̬rmat `vaĺmiss säädäʔ; kõ̭iḱ ihu oĺ periss puru `haigõ, et is taha liigutaki Har; piät [ahjus] `leibä liigutamma ka tõsõst paigast `tõistõ Plv; kas mina veia tu̬u̬d lõ̭iguta, ku tu̬u̬ makkass Lei; mitte oimu(gi) liigutama täiesti liikumatult olema ta‿p liiguta änam `oimugi Khk; [lehm] On nii voast sõnniku peal moas, et mitte oimet äi liiguta Pöi; `viskas vau vahele seilali ja‿i liigutand `oimugi VMr; kulless kõtuli maan, es liiguta `oimugi Ran
2. fig a. puudutama, tarvitama, kasutama tõine ei `liiguta `aastas `õtsas jumala sõna (ei loe piiblit) Lüg; eks sa liigota oma raha ka vahest, mis sa tast `seismes pead Ris; sedä ei õllud minu lasse ulgan, et `ükski on vangimaja ust `liiktand Kod; ei liigute neid (vanu laule), uvvembit laalami Hel; mia ei ole vi̬i̬l `apti̬i̬kli ust liigutanu, ei `tohtrimaja ust ka‿i ole liigutanu Puh; na ommaʔ meelest är lännü, naid ei olõ liigutanu Urv; miʔ majan liigutõdass vi̬i̬ĺ õks jumalõ sõnna Har b. (varastamisest) tõene näd ike `sisse `liiktas, nid paĺgid Kod; miu seldsi sehen ei ool `seantsit, ken tõise `asja liiguts Krkc. midagi käsitlema `äkist lεheb teise jutu `pεεle, liigudab körvalist `asja Khk; Vana sitta ei maksa liigutada (vana asja üles võtta) Hää d. (muud juhud) näväd jüripäevä kua liigutasid paegass ärä Kod; nüid om üit́s `korki liiguten (pussu lasknud) Hls; ei lõiguda (puutu) ma `oina munakšti, las `saaga sugu Lei
Vrd liigatama, liigutõlõma
3. segama, ümber keerama `otrad `liigudetti `parsil, `kougiti `vardaga VNg; [parkimisel] pidi iga päiv sedä `nahka `liigutama, vahest `jälle paju `kuori, `parki `juure panema; `eile `ommikuse `niiduse `liigutasid `lahti Lüg; `liigudeda sääl [vilja], `püöredä `ümber, et tulisest ei jää Vai; `oota ma liiguta `enne pudru, muidu leheb `körbema Khk; tubraga liigudatse jahusi vöi ölut segamiste Mus; kui tuld liigutad, käivad kirred üles Vll; Umalid peab pärisest liigutama, kohe `kõrvevad `põhja, kui sa äi liiguta Pöi; siis liigutatse leib labjaga segamini Muh; tupr oli riist õlle meske liigotameseks LNg; mõisad koristasid kibidest ära, muld on liigutud ja peab `niiskust sees Kul; liiguta `ahju, ahi saab küdend Mär; pudrumännäga liigutse jahu lient Var; tät (odraahet) susiti ülalt, rukit ei liigutud Mih; mida `rohkem suppi liigutse, seda parem tuleb Saa; liiguta `süśsa, sööd tahvad liigutada Nis; leent tõsteti kuĺbiga `voanasse, kuĺbiga sai paas `ringi koa liigutud Juu; mõla on kui `suĺpi kiedetakse `uostele, [et] vett liigutada JJn; `pańdi `tuhka vee `sisse ja liigutati segamini ja seĺgitati ää, siis oli liheline Ann; ega sis nüid [pudru] `mända enamb palju pruugita, liigutatakse samati puu lusikaga ja kuda `suadakse Kad; [värvimisel] `pańdi villad `sisse ja liiguteti iga pää kaks `korda Sim; lähme `eina liigutama Iis; kui leevä ahi põleb, siis vajovad ahjo põranda `piäle kõik süded ja tuhk, kui ei liiguta Kod; keedetasse `kartuli lõigud ennem `pehmest, siis pannasse tangud `sisse, keedetasse segamene, liigutatasse Lai; mine liiguta ni̬i̬d einäd üles `kuima KJn; sedä `kaari sa ei oole liigutennigi suguki Krk; õlut tetti, siss liigutedi mõlaga toda õlle raba Nõo; vihm om näet kińni löönü kõvass, piat maad liigutamma, vedruga vai ägliga; liigutõga `hainu jäl `ümbre, siss ennembi kuiusõʔ Har || muldama ku `kartoli olli ärä äedsenuva, siss üteldi, et vaja `kartold liigutada Nõo
4. töötama, tegutsema, toimetama `liiguta oma `kontisid - - venib tüö `juures nagu täi Lüg; Nattuke vähe `liigutab, siis `jälle kohe tagumik `õhtal IisR; ta‿p viitsi aga ennast mette liiguta Khk; Akka ennast koa liigutama, tõuse öles ja lähme `loole Pöi; eks sa liigota ikke koa ennast, mes sa mudo `tühjä reod Mar; öökuĺl - - täma `päeba ennast liiguta, ta `ü̬ü̬si üksi elutseb Mih; Sedä tüed ei põlõ liigutõt Khn; Ku midagi vähe ti̬i̬b või liigutab, jusku kullaga kaalub (nõuab suurt tasu) Hää; tal nüid `puhkus, ega ta liiguta HMd; mina ei liiguta tänasel pääval `ühti, mul ristluud nõnna `aiged Juu; nüid ei liigutata midagi, ei teha `lõnga ega VMr; ärä aaga alate jutta, akaka nüid liigutama kua; lähän `liiktan `natke Kod; moonamehed ikke `ütlesid, kubjass tuleb, liigutame `jälle Lai; mis sa siin venüdet, liigude ka vähä; temä ei oole oma `końte selle tü̬ü̬ peräst vi̬i̬l liiguten Krk; ole vähä `kähkump, `kärmsämp, liigute ennäst Hel; vahel veedike järvel käis vai raasike midägi liigut Ran; mitte üits kiben ta midägi ei liiguta, kui midägi liigutap, siss tolle i̬i̬st tahap `massu saada Nõo; ei tiia, kon pu̬u̬l ta nüid `latva liigutass (kus ta viibib) Ote; ma‿i˽tahaki˽tada prii olõkit, ku iks midägi liigutõt, siss om paŕõmb San; Ei˽lasõ˽ta (väikelaps) midägi ńapu vahel liigutadaʔ, sa piat ütte alasi vahipośtin olõma nigu üt́s `soldań Urv; ta ńapu ilman tü̬ü̬d ei liigudaʔ Har; Kon oĺl paĺlo `naisi [majas], sääl oĺl keremb, ega üt́s õ̭ks midä liigut́ Rõu; tä liigutass nigu vaav́a vagõl Räp; mitte kõrt(ki), lille(gi), sõrme(gi) liigutama mitte midagi tegema Ei ole talus kõverat `kõrtki liigutand IisR; ma ei liigotaks `lillegi, kui ma mud́o läbi saaks Kul; panen ennemini käed `persse alla, liiguta mette `kõrtki, kui selle palgaga teen Mär; Ei liiguta `lillegi, ei ti̬i̬ - - mitte kõige pisemat tü̬ü̬d Hää; see ei liiguta `sõrmegi teise eest Trm; Ta ei liiguta `lillegi, nisuke saks, kes kedagi ei tee; laisa `kohta `ööldi, [et] ei liiguta `veikest `sõrmegi Lai; ma ei ole kõrt liigutand tänä KJn; Ei ole tema `lilli ka liigutanu Trv; ma ei oole mitti kõrt ka liiguten Krk; kõnnib nigu parun, käe `perse pääl, oless ta `lilligi liigutass Ran; siin ole nigu provva, istu, ei liiguta `liĺli lilli pääle; poiss ei ti̬i̬ kotu mitte midäginä, ei liiguta mitte üits liĺl Nõo; vana laisk raebe, es liiguta `lilligi, es ti̬i̬ `lilli lillile `pääle Kam; om timä eluaig ilman elänü, ei olõ timä `liĺli liigutanu `tõistõ `paika, eläss ja˽saa süüäʔ Har; laiska (laiskust) liigutama (üleskutse tegutsemiseks) eks ikka liiguta `laiska koa Muh; liiguta `laiska nüid ka ometi - - mõni `julge `ütleb ära, kui näeb, et teine oiab tagasi igast aśjast Aud; liiguta‿nd `laiskust Plt; kes laisk one, [sellele] `ütled: liiguta `laiskuss, aja perse `püśsi Kod; kes `luimõlõss tü̬ü̬ man, tollõlõ üteldäss, liiguta `laiska Räp
5. härdaks tegema, heldimust tekitama On `ilma südameta inime, `miski asi teda‿i `liiguta IisR; küll neid on, kes sellest vaimustusest liigudatud on Khk; kurv asi `sohke, liigutab nagu kohe Tõs; kui ta liigutud on, `puutub südame `küĺgi Pal; üit́s ilus jutuss olli, si̬i̬ liigut́ inimese läbi Trv; kui mõni om kadunu ehk surnu, siss om iki kahju, siss om süd́ä liigutedu Ran; jumalõsõna liigutõss süänd Krl
look1 look g looga S PäPõ HaLo Juu Tür Trm Pal Lai KLõ; luok g luoga Ris Hag HaId Amb JMd Koe ViK/-ua- VJg/ Iis Trm, `luoga R(n `luoka VNg Vai; -ua- VNg Vai); lu̬u̬k g looga Hää Saa Äks KJn eL(- Se, g luoga Lei), luaga Kod; luõk g luõga Khn
1. (hobuserakendi osa) luok on `oigenenud ära, on `sirgeks läind Jõe; jalaka one `sitke, üvä one `luoka `paina VNg; `aisa `õtsas on `aisa aak ja `luogal on `tehtud ase, kus `sõisab ais `aasa `külles Lüg; `Püiäb ja `tõmmab küll ja luak ja rakkendus ragisevad, aga ei `jaksa samugi `paigast `vällä vedada Jõh; saa‿p `oska obusele `looka `pεεle `panna; look es seisa `küisis, tuli maha kaela `peale Khk; Igamees looga tegemisega ikka akkama es saand Kaa; Vana on nii kõverase jäänd kut look; Suur looga painepuu oli, kus peal `looki `vääti, mõnel oli seina `küĺges, teisel oli `õues maas, suurest jämest kõverast puust oli `tehtud Pöi; saarest ikka kõige `rohkem tehasse `looki, noored saared raiutse maha ja `väetse loogaks Muh; meite mihed `muljovad ise heideste loogad ja jalased Phl; akati `looka `kallama kalle peal LNg; niigu [pruutpaar] `peime `õue `sisse sai, kohe pidid looga maha `tõmmama need, kis `vasta `võtsid Vig; loogal oo küined, looga `otsas, ais köib küine `sisse Tõs; Obo vädäs luõga `puõlõs Khn; veoks olid ikke tugevamast puust loogad. ilu loogad, sõedu loogad olid `alkamad Aud; loogad saab `vahtrest ja künnap̀ast Tor; Ega obu ei via, kui lu̬u̬k ei pia Hää; mede kodus oĺli kaks `lu̬u̬ka, töö lu̬u̬k ja sõidu lu̬u̬k Saa; tuminga puust kallatud look on `kange ennast õiendama; oled kõber na looga murre Nis; `Enne tuld sulasel `õhtas looga täis `piirdu käristada Kei; kis pruudi obusel luoga sai maha tõmmata, sie sai `kindad JõeK; pihlakast painutatakse `luokasid, tema on `sitke puu, annab painutata Amb; mõnes talus on pailu `luokasi JMd; luok `õigub ää, ku märjast piast `seisma jääb ja ära kuivab Sim; meie rahvas käeväd luagadega, `sakslased soridega; ku `kõrge vikerkaar nagu lu̬u̬k, siis tuleva `kuiva Kod; `lu̬u̬kadel olid vanast ka kirjad pääl, ikke lõegutud, laiemad loogad olid kõik värvitud Äks; ilma loogata `pańdi obune eina saadu ette, mujale ei `pandud Lai; ilma loogate es saa minnä, obesel olli iks lu̬u̬k pääl Hel; pajotset loogad iki olliva - - mõned avvutiva vi̬i̬ sehen ja kes sai, ki̬i̬t kah Ran; es saa ma tolle loogaga üttegi `ku̬u̬rmat agu tuvva, edimäne kõrd `olli pääl ja läits `katski; meil `olli egän poodin `mitmasugutsit vene `lu̬u̬ke, kõ̭ik kirjutedu ja nikerdedu Nõo; tai `kõlba kohegi, tam kõverik nigu lu̬u̬k San; lu̬u̬k on muud́u vaĺmiss, küüds om `lõikamaldaʔ Har; Loogass ot́siti säänä `siuhkõ ja ilma ossõlda˽puu; saa ei˽`lu̬u̬ka lepäpuust, ei˽hüvvä `nahka laisaluust Rõu; üle ilma lu̬u̬k = vikatkaaŕ; Kuʔ anna sullõ paaŕ vibahhust üle looga (kere) Vas; lu̬u̬k om `mitmõst puust, jallai, künnäp - - saa ja `vahtrast kah `paatadass Räp; läḱiʔ kodo minemä, pääväl võõdass jo lu̬u̬k `maahha (päike läheb looja); võtaʔ lu̬u̬ḱ `maahha, hopõ taht sitalõ hum Se || fig (varastamisest) `Kergemb on suvel `einä tehä vigastiga, kui `talvel `luogaga Kuu; tänabune ein jäi nii vähäks, nüid peab küll akkama loogaga `eina tegema Juu; Need, kes suvel vikatiga eina ei tehnud, need püidsid talvel loogaga eina teha, püidsid varastada Trm; peremiiss niit́ vikahtiga, varass niit́ loogagaʔ, vei ilma vaivadaʔ Se
2. (lookjas puuvarb) a. reeraami põikpuu nie, mida `kresla all `käiväd `poigi pidi, nie puud on `kresla `luagad VNg; Laamitse küĺlepuud on aisad ja ristpuud on loogad Hää; riie tievad nõgusast kolm `luoka ja oiavad korjakse puid `kinni Kad; esimesed luogad on kõverad, tagumised `sirgemad; korupil on luogad ja [see on] `laudadega `ümbert ära `lüödud, sinna pannasse talvel nuot `sisse Trm; ree loogad käivad `risti üle ree, põhja pialt üle `kaustade, `lookade `küĺge on varvad kińnitetud Ksi; ri̬i̬ laami looga, üle ri̬i̬ tõisest veerest `tõisse, kaits puud Krk; laavitse looga `olli siäntse kõvere puu Hel; ri̬i̬ loogast `panti kaits raud `kruvvi läbi, tõese sebä kottale tõene kruuv, `kruvvega `panti lu̬u̬k sebä `küĺge `kinni Nõo; loogaʔ, noid oĺl mõ̭ni kolm tüḱkü - - üt́s oĺl i̬i̬n, üt́s oĺl keśkkottan, üs om takan Urv; veerepuu lu̬u̬k, mis lätt `perse alt `riśti Räp b. vits vikati varre küljes luok `panna vikkasti lüsi `pääle, kui `õtra `niideta, viab kokko `õtra Jõh; ku rügä `niitme `minti pikä vikatige, siis pannass vikatile lu̬u̬k pääle, et vili kaare pääl `risti maha jääss Krk; vikatile `panti lu̬u̬k `pääle, si̬i̬ viis einä `niitan kokku, siss es riisutegi üleni Hel; vikahti lu̬u̬k, sõ̭ss aasõ `häste `kaari Plv c. korvi ribivits luogad panen `senna [korvi] silmuste `sisse ja siis akkan kas juurtega ehk pajo `vitstega punuma Koe; vana koŕv, muku luagad ja sang, põhja vitsad kõik ärä mädänud Kod; korvil om loogad, nonde `pääle palmitsedass vitsad Ran d. mõrra, rüsa pand; vibu suulina `otsas oli nisukene luok ja maa-aed käis `keskeld (rüsal) Hlj; topp [on] luõga küljest `lahti, kalad `lähtväd sedäsi `vällä Khn; lu̬u̬k pannass selleperäst `saele `pääle, et aap sae lehe sikku, siis om kõvep lõigate Krk; lu̬u̬k tet́äss kadajast, köüdetäss kabil `otsõ; väigokõsõʔ loogaga mõrraʔ Se e. laeva-, paadikaar `laiva `luogad on nied, kuhu `lauvad `kinni on `lüödud Lüg; `venne luagad - - on `jälle kõverass kuuse juurikuss kuarutet ehk paenotet lavvad Kod f. heina-, põhukandmise vahend loogad, kellega `kantasse `põhku ehk `einu `loomadelle ette Ksi; kosa˽panit nu̬u̬ʔ olõ`kanmise loogaʔ Plv g. aas; käepide mäŕsi - - öhe looga küĺles `oĺlid paalad, nendeg köideti `kińni loogad teineteise `küĺge Saa; `vehmred oĺliva vitsa võrudega ägli `küĺge `kińni `pantu, lu̬u̬k `oĺli küĺlen `vehmre otsal Ran; vanast olli lu̬u̬k pääl ollu äglil, kivist üle minnen tõsteti loogast üle Ote
Vrd looguss1, loogutus
3. lookadega muster; loogasarnane kaunistus kes tegi looga [leivale], kes viidenurga Mus; nõnna ilosad luagad tulevad [kangasse], kui paad kõllass kaks `lõnga; luagad `testi `riide `servä Kod; savikruus - - punane ja `valge looga pääl Võn; `ammõ ola latõlõ, `käüsse `värdlidele `aeti loogaʔ vereväst maagõ langast Kan; [rõiva] ala vai kohe rinna pääle ti̬i̬t loogaʔ Se Vrd loogeline
4. käänak, kõverus; lookjas joon [võrgu]Ribi ei `tohtind `sirgeld mere `lassa, pidid olema `luogad siess, kuhu siis `rohkemb `kammilu sise `korjas Kuu; maantied `müödä on üvä luok `ümber `käiä, `õtse `pääseb ka Lüg; suur look jäi tegemata (läksime otse) Khk; vikatkaare look `taevas Krj; tee teeb looga `sisse Tõs; kuul ja pääval on vahest nihuke look või ratas `ümmer Juu; vikerkaart on vihma aeg - - käib üle `taeva `niuke look Tür; [tont] läks nisukese luogaga, sädemed kukkusivad maha Kad; ti̬i̬ ehk jõe kallas, siäl one kua luagad Kod
lõgemed pl lõgemed Kuu/lo-, le-/ Pöi Muh Kse Var spor (sg lõge), Trm Plt SJn, lõgõmõd Khn, lõgõmõʔ Har; sg lõgem g -e Hel
1. lõpused kala lõgemed oo punased Tor; kalal ju lõgemed Hää; Räemed juba alvad, näe lõgemed punased SJn Vrd lõdemed
2. suu, lõuad; ka hambad `Aeva `potrab `rääkidä, omal logemed `putru täüs Kuu; `Tõmma `soole lõgemete `pihta, kui sa‿b jäta oma irisemist `järge Pöi; tee omad lõgemed `lahti (hobusele); pea omad lõgemed `kinni Muh; `tõmmas `talle `vasta lõgemid Var; Piä‿nd oma lõgõmõd `kindi; `näütäb oma `paĺju lõgõmi (paljaid igemeid) Khn; panen sulle `vastu lõgemid PJg; lõgemed puha suust ää läind Plt; lehmäl lõgõmõʔ Har || suunurk Ni‿ku korra `rüipas, nii `tõmmas teese sõrmega teenepoolt lõgemest SJn Vrd lõgima1
Vrd lõbemed, lõkmed
3. pehme, luustumata koht imiku koljul Tidemüts hois, et midägi ei `puutund kovast `vasta legemie Kuu || lõhenev koht löö lõgeme kottale Hel Vrd lõges

magu1 magu, mago g mao, mau üld(g magu Kuu Kse)

1. seedeelund `hülgejeld oli magu `võetud ja sis `pandud nisukesed viled torud `külge (torupillist); Kus pern maust jääb (lahutamatutest sõpradest) Kuu; kalal magu `niisikest sodi täüs VNg; `Terve `päivä `süämäta, magu `mängib `marjaasi Jõh; magu, kopsud-maksad ning süda on lehma päädigud Khk; `ülge maust saab kena torupiĺl Mus; mau `sisse läheb toit ja rohi, sääl ta akkab seda siis `seedima ja `peeneks tegema Krj; pörn on loomal mao `küĺges Vll; Kui magu `aige on, siis apud `asja `süüa äi või Pöi; mao kile oo nagu õhuke paberi kord Muh; mago on see, kos sees toit keik `pantaks Käi; ahvenal `üültasse magu, tursal oo kuma Rid; `enni vanal ajal `tehti maost `vorsti koa, sea maost `tehti Mar; [kui kellelgi on] seest alati `aige, ei või eest `riididki `kinni `panna, siis `öötasse naeru pärast: magu paelaga `kaelas Mär; toit süiässe mao sesse Kir; magu `aige, aeab seest täis PJg; Kui maos valu oĺli, siss `ańti `vi̬i̬ga püśsi`rohtu Saa; siga, kui ta `easte `rammu lähäb, siis magu lähäb nii pisikeseks Juu; kui lehm süeb, siis toit lähäb `mausse ja sialt tuleb mälu suhu; kui inimene süeb, sie läheb kohe maguje Kad; mäletsejäl eläjäl one vi̬i̬l tõõsik, `niiske (niisugune) `umne, siis rutuline magu ja peris magu Kod; mõni tegi jõulust `mauku, si̬i̬ oli mau `sisse tehtud voŕst Äks; vasika magu sai ära puhastata, `süĺti panna Lai; kirekot́t ja kõrdmagu om vana suure mao küllen Trv; loomal om kolm magu, liba või libeve magu, kõrdmagu ja perismagu Hls; ku `vaśka pallu juvva saave, siss neil lääb magu `lassi Hel; mass om ju sääl mao veeren; emätess om nigu üits kummi lohv, kost joosep sü̬ü̬k makku Puh; lehmäl om jo nellä`kõrdne magu Nõo; Magu tulõ ka ilustõ är˽puhastadaʔ, maost saa tulimakus suṕp Urv; mul oĺl põlendik mao sisel Krl; Lõiguti neh sooligu ja˽magu `väikeisis tüḱes ja `pańti neh patta päie ja˽`jalguga˽`ki̬i̬mä Rõu; kos põrn maost jää, nii lat́s imäst Vas; koh kõrdmago om, sääl om `väega paĺlo `kõrdu mao śeeh Se; vaja mago är aiaʔ (puhastada) Lut
2. ka halv kõht Magu iess `nindagu vanal orikal; `lehmäd olid maguni sies [pehmes pinnases]; Hakka kovast `tüöle, küll sa mau vähikaseks saad Kuu; suure `mauga inimene Jäm; `tiine kaśs o ka `rännis `mauga Khk; Magu ees kut suur tüńn Pöi; selle magu oo nõnna `lartsis ees Muh; jo so mago vahest täis oo Mar; Põle `aega magu maha vissata (magama heita) Han; `tõmman `soole `mööda magu Kei; uńt `tõmmand `veise mao nõnna maha (kõhu lõhki) Juu; paksu `mauga mies; magu ies kui taari tõrśs VJg; `puukis mau täis Sim; Magu maha tõmbama - - see tähendab peale sööki pikutamist Trm; kalal magu suur, kas mari [sees] Kod; sel va suur magu ees, nigu vana õõdsik Ksi; sööge aga maod täis, `õhta oodet ei ole Lai; sellel om ää magu ehen kah Hls; si̬i̬ lää küll `lõhki, magu üle seĺlä jo Krk; rasvamao `oĺliva rikka, kel suure mao i̬i̬n - - kes tü̬ü̬d es ti̬i̬; suur uśs `olli, täl `olli magu `poige täis Ran; tu̬u̬ `olli serände tukev mi̬i̬s, magu `olli i̬i̬n nigu rasva püt́t; vaśk karanu `aia `otsa ja magu `lahki, `tõmmass nii puruss, et sooliku tulliva `vällä; sul om jo magu täis nigu truḿm jälle Nõo; ma˽su `mau maha lasõ, ma˽lüü sul väidsega makku, lasõ raba `raavi Har; Mago täüs, tapaʔ vai täi arʔ Se; makku maokaks, kõhukaks laps kasund makku Tor; makku lähnud ja närosed varsad Kod; vasik makku lännu, ei või nõnda paĺlu juvva anda Hls; latse makku `sü̬ü̬ten - - lahjat `sü̬ü̬ki aa `sisse, päälitsege sü̬ü̬ḱ ei aa makku Krk; voonake om makku lännu Puh; sa annat `vaśkale paĺlu `juvva, olet ta makku kasvatanu Nõo; põrss om makku pärähünü, noʔ om kõtt suuŕ nigu vaat́, selle ta edesi ei lähäʔ Har
3. millegi jämedam, kummis osa a. (heinakuhjast) siis pidi panema vähäkene `jälle `laiemast `kuhja, ku magu akkasid `laskema; [kuhja] `keige `laiemb koht oli magu VNg; tie nüüd ia kuhi, et jääb ka üva magu, et võib `vihma`varju `menna; kui `kuhjal on üva magu, siis vesi ei `mäända `kuhja Lüg; mago on `kuhja kesk `paika, kust `lähtö `laiemast Vai; kuhjal oo magu küll, [kuhi on] alt peenem, piält peenem, kesspaegast jämedam, se oo magu Tõs; kui ta läheb teenepuolt juba `viltu suunasse, siis on kuhi maos; kui `välja puristab, siis on kuhi maos, kui pole `easte `tehtud VMr; kui [kuhjale tehakse] `liiga suur magu ja `järsku tõmmatasse kokku, siis akkab ruttu vett `sisse `võtma, kui on vaeond makku Sim; Mõned tegid lameda `mauga kuhja nii kui lamaka; kui ju [heinakuhi] pool `sülda `kõrge, siis akati magu `laskma, `laśti `kuhja makku; `liiga suur magu kua põld ia, võt́tis vee `siśse Trm; magu ei `tehtagi mõnel kuhjal, `tehtaks kohe ülp Äks; kui `einu on palju, piab magu `laskma suuremass, et väga `kõrgess ei lähe Ksi; Kui vägä peeniksed eeńäd `oĺlid, siis `pańti agu `sisse, mud́u vajus magu maha KJn; lase magu kah, nüid om parass magu lasta joba Krk; ärä sa `kuhja väege makku lase, `einu paĺlu ei ole Hel; oosik kuhi om ilma `maota Ran; mõnel saap kuhi nigu pudel, tulep kuhjale suur magu, saab `maokas kuhi Nõo; `Kuhja tulõ `parral aol `aigu `mü̬ü̬dä kokku `võtma nakadaʔ, sõ̭ss ei˽lähä˽kuhi makku (liiga laiaks) Urv; see sai illuss kuhi, parass magu, `õkva nigu kanamuna Har; Haańakuhi tet́te keśspaaǵast `maogaʔ, et vihma vesi `häste `maaha ju̬u̬sk Räp || (küüni räästa alla pandud heintest) küünile tuli magu ette tehä. meil oo pitk rässäs küüni eden, teed suure mao ette; meil õlid sellel küünil maod kummalgi pu̬u̬l õtsan, muass maod, vahel mõnel one seenä piält maod; ise magasima küüni mao all Kod b. (kuust enne täiskuuks saamist) kuu kasvatep magu Krk; ku kuu vi̬i̬l täis ei ole, siss om ta maon ja ku kuu om maon, siss om mädä aig, siss ei või `põrsit lõegata Nõo; kuu aud maku Krl; kuul om õigõ suuŕ magu, ta om pia läülä Har; A ku˽timä (noorkuu) jo˽maku nakkas kasvatamma, sõ̭ss um pehmeʔ aig; Linna külveti sõ̭ss, ku˽kuu oĺl maohn, sõ̭ss saiʔ `kaalsa˽linaʔ Rõu; ku pehmeʔ aig um, siss um kuul mago i̬i̬h; kuu um maol, tu̬u̬ tähendäss tu̬u̬d, et kuu nakkass kasuma, nakkass täüś saama Plv; kuu om joʔ maol Se c. (jämenevast viljapeast) kesv vai kaar `audse maku - - kui maku avvup, siss tu kotuss lätt jämedämbäss, kost pää `väĺlä tulep Kam; kuumaga aub kesev makku Ote; avvup makku viĺläpää, kui juba pütsik tulep ja lääp keskpaegast jämedass Rõn; nu̬u̬˽kes˽orassõ viĺlä ommavõ, nu̬u̬ `audva maku. enne pää `vällä tulõkut om mao `audmine - - ku˽pää `vällä tulõ, siss om jo är `audõnu mao `vällä San; keśv haud jo maku, mõ̭nõ päävä peräst om pää ussõn; vili lask maku, ku nakass pää tulõma Har; kesev haud mako, käol joba uhhak kurguh; Vili haud jo mako, mis abi nüüd inämb vihmast om; mao `haudmese `aigo siginess vilä `sisse tungõĺpäid Räp; koh tu pää śeeh, lehekõrraʔ, jakuʔ, tu̬u̬d üldäss mago; rügä haud mako, kui pää siseh, olõ õi vi̬i̬l väläh Se; rüäʔ jo ummaʔ maoh, nakam `uutma pääd; nisuʔ tulõ‿i· varahhap nädälit üless, kooni timä makko saa, śeeni lätt paĺlo `aigu Lut d. (veesõidukist) mida `laiema `mauga [paat], seda `rohkemb kans seda `lasti ja `seilas ka paremine, ei `kallistund (kaldunud) `ninda kui terävä `mauga paat Kuu; vene one maoss laiem Kod; medä laiemb [lootsiku] magu olli, sedä `rohkemp ta kańd Trv; ma lei [paadil] `ästi tihedalt lihi`naklu siia mao kottale, sõs ta ei naka säält kunagi vett `sisse `anma Ran e. (muust) tule raava otsad olid `keertud, keskel oli mau koht sihes, selle `mauga `löödi Kär; `Liiti `tehti, näe, vaaderpaśs juures, muidu `juhtub, magu kasvab `väĺla Hää; vuĺlid kääsid pudeli mao kõhal, pudeli maoss suat́ Kod; egä suure sael piap oleme magu, ku si̬i̬ om ärä kulunu, siis puu`lõikaje `viskave sae prakki Krk; kui vara `raotu, siss `oĺli magu maha `lastu palgil, jäi kõtu `pääle `kanma Ran; taal puuriidal om magu sisen, naa˽pessä˽ka `õkva Har
4. piltl Magu metteid täüs (tähelepanematu) Kuu; Sie ei õle `selge `maoga, seda miest ei või `uskuda, sie tieb sulitükkisi Lüg; Sukal oo magu maas, kus orgi `otsas sa selle purus aasid; Rotid võtsid viĺlakotil mau maha Han; oia õma mao `tiädä - - ärä `väĺjä sedä kõnele Kod

muunama `muunama Jäm Ran, nud-kesks muunand Mar moondama üks `köster muunand tä oboseks; `enni mõned äiäpapad `muunast nee poisid `tiigriks, kis nende tütärt ä‿ei võtnd Mar; siin tetti kõege paremba peelid, ni peeli es muuna; [udu] `muunab mõtsa üless järve kottale Ran Vrd muundama

nõna nõna, nõ̭na eL; p nõnna, nõ̭- Hel Ote Rõn V

1. hingamisteede algusosa ja haistmisorgan a. (inimesel) miul läit́s suits `nõnna - - küll kipits nõnan Krk; nõ̭na olli nagu aia ürjätuss; ta tege tü̬ü̬d ninda et nõna tatine, ei saa `aiga mitte nõna `pühki kah Hel; mulle situ vai nõna `pääle, mina `lõhna ei tunne Ran; sa‿let muedu illuss küll, aga nõ̭na om sul naŕr Puh; nakanu `aŕstma toda nõ̭nad - - aga es kuule enämb kõrvust Nõo; nii küĺm, et ei või `nõnnagi tsusata `väĺlä üle läve Kam; nõ̭nnu iks egal ütel üits ainukõnõ Ote; peni karass ilm`ti̬i̬dmädä nõna `küĺge, tõmmass nõna läbi ammaste `õkva Rõn; kui täl nõ̭na kinni om, sõ̭ss tä alasi torisõss Krl; näe nõnna kah, sul juusk nõĺg `suuhvõ Har; nõ̭na `otsa sa näet, a ega˽sa iä `otsa näe eiʔ Rõu; täl oĺl nõ̭na ku tubagu saŕv Vas; ta tah hupalõss - - ei läpeʔ nõ̭nnage kassiʔ Räp; Sul kaʔ taa nõ̭na niguʔ künniraud Se b. (loomal, linnul) mõnel `lambal `olli jämme nõ̭na, es saa `käega `kinni oeda Puh; vaśk kimuss nii, et es võta nõ̭nagi pangist `väĺlä; ku rõngass nõnan om, siss ka siga ei saa `sońgi Nõo; t́sikka ei tohi `laskegi `väĺlä, `õkva lü̬ü̬p nõna maa `sisse, ta käänäp kõ̭ik pahupidi; obene `turskab, ei tiiä, mes täl `nõnna läits Rõn; noorõmb vasik pess armõtohe nõ̭nagaʔ, ju̬u̬ uiʔ ilosahe; pini nõ̭na um alasi külm ku iä Rõu; staŕgil (toonekurel) om verrev nõna; tu kikass nõ̭naga `tsanklass Lei; `valgõ nõnaga hopõn Lut c. piltl tü̬ü̬ - - om nõna kottale jäänu (töö on tegemata) Hel; ei `tsuska mina nõ̭na sinna `aida (ei lähe sinna aeda) Kam; mi˽perremihel esä `aigu oĺli näĺlädseʔ, poig nakass nõ̭nna `nõstma (jõukaks muutuma) Har; Ta um jo˽nii˽kühmän, et künd jo˽nõ̭naga maad; Kasugakõnõ õ̭ks hoit vi̬i̬l `hinge sisehn - - mood́o olnu˽jo˽nõ̭na mättä all Rõu; `ümbre ei pööra hinnäst, tege uma nõna `perrä (oma äranägemise järgi) Se
2. tähtis isik kes nigu suuremba nõna `olli, tol es olegi rätti pään, käis netsiga; nu̬u̬ suuremba nõ̭na, kes sõ̭ast `perrä jäevä, noele `antu suure maa lagamiku kätte Nõo
3. taip, vaist, oskus nagu õhust midagi välja uurida No om täl vi̬i̬l nõna Hel; su terävät nõ̭nna oĺl siiä vaia Har; Ma˽käḱe viinapud́eli puhma alaʔ ärʔ, a˽vanami̬i̬ss oĺl tõõsõ säält ka üles `nuh́knu, kagest um nõ̭na Rõu
4. a. esiletungiv, eenduv (ees)ots, tipp sääl om nii `mätline maa, et kui niidad, siss lü̬ü̬d muud kui `tonksti ja `tonksti vikati nõna mättässe `kinni Hel; kui [paadi] nõna tetti, `lü̬ü̬di lavva teräväld kokku ja pakr sinna vahele Ran; siss kablutadass `su̬u̬ga, nõ̭na pääld nakatass kablutama; tollest kolmest niidsest, mes üless `veeti, kääneti viisu nõ̭na Nõo; `vennel om kat́s `otsa, nõ̭na ja tohk - - nõ̭na ja tohopakk oma ka pedäjädse Võn; ärä niida nõnaga, niida `rohkemp kandsuga Kam; siivaga adral `olli i̬i̬n nõ̭na ja nõ̭na pääl `olli väits, kes kamarat puruss lõigaśs; kui `mihklipäeväss lehe puust ärä läävä, om jüripäeväss aena nõna väĺlän Ote; suurõ˽käńgäʔ oĺliʔ, `topsõ trüpüsse `nõ̭nna, muidu es püsüvä jalan Urv; tu̬u̬ om haagi nõ̭na, minga˽litsut sinnä˽`sisse, haagi aasalõ Har; adra nõ̭na lätt i̬i̬h, leh́t lätt takah ja käänd maa kõ̭iḱ kummalõ Plv; Linasugimisõ hari tet́ti vanust vikadi nõ̭nust Vas; külmäga talvõl `jõiva pitinät, kuum tsäi, siiropet `luitsa nõ̭naga ka `sisse Räp; tsirbi nõ̭na om sääne vaib ja labik Se b. neeme tipp minu emä `oĺli karjan - - Jaanussaare nõna man Ran
5. (eri ühendeis) haisu nõnna saama; hais nõnna minema, hais nõnan (millestki teada saamisest) tõesel joba ais nõnan, ei tiiä, kost ta om teedä saanu Ran; `kiäki es tiiä, kost tu poiss peri `oĺli, aga sulase naine `oĺli aisu `nõnna saanu, et ta `oĺli sõast maha jäänü, et ta `oĺli pageja Ote; siss lät́s `rahvalõ hais `nõ̭nna, et mul sääne õ̭nnõtuss Rõu; nõna all; nõna alla ~ ette; nõna alt ~ eest (vahetust lähedusest või kättesaadavusest) `puistuss `õlgi `panti lehmäle ette, sinna nõ̭na `alla; `lambil `olli sõim - - lehmile `panti aena niisama nõ̭na ette; siss tulliva serätse vanaliku naese ja viisivä aena minekit obese nõ̭na i̬i̬st Nõo; ma `tahtsõ ubinat `hindäle haardaʔ, a tiä `haarsõ mul nõ̭na i̬i̬st `õkva ärʔ Kan; mis kurõl viga kõŕgistaʔ, ku `herneʔ nõ̭na all Rõu; elläi koh kinni, sis `lüügeless süvväʔ tõõsõ [looma] nõ̭na alt vai kost sai Räp; sis tuvvass peigmehele võio liud nõna ala Se; nõna norgu laskma; nõna nuran ~ nuruh meeleolul langeda laskma; keegi norutab, on masendunud tal om alasi ta nõ̭na nuran Har; ku ma `üt́li Kudilõ kõvõmbahe, siss laśk nõ̭na `norgu Rõu; käü nõ̭na nuruh Vas; nõna peale viskama ette heitma mis sa sest mulle `jälle nõna `pääle `viskat Trv; ku midägi seräst `asja om, siss `viskap mulle nõ̭na `pääle Nõo; nõna püsti (ajama) uhkeks muutuma; on uhke, ennast täis kõńd tõste seldsin, nõna `püsti pähän Trv; ai nõna `püśti, läits `uhkess Ran; ku olõt rikass, siss om alasi nõ̭na `pistü Har; pää säläh nõ̭na `piśtö lät́s kui, nii `uhkõ oĺl Räp; nõna viltu tõmbama; nõna kärsän ~ viltu ~ vingun (rahulolematust tundeväljendusest) tõmmass nõna `viltu, tu jutt es ole talle mi̬i̬lt `mü̬ü̬dä Ran; Saagi pääle oldass ahne, aga esi om täl nõna vingun, kui temä käest midagi tahetass; temä om nii `vaene, et ei saa `uhkit `rõivit `säĺgä, ku tõese säĺlän näeb, siss om nõ̭na `viltu Nõo; sul alasi taa nõ̭na kärsän Har; nõnna kargama teravalt ütlema Egäle kargab nõnna Nõo; Olgu‿i nii välle tõõsõlõ `nõnna `kargama, kae õks ette, mis `ütlet Vas; Saʔ `veiga äḱki `kargat `nõ̭nna. Olõ‿iʔ midä üĺdäkiʔ, a `veiga äḱki kargass `nõ̭nna Se; (oma) nõna kõrvetama ~ palutama valusat õpetust saama ärä kõrvet oma nõna - - läits suurd `saama, aga maśs vi̬i̬l `pääle; ma `üt́li küll, ära paremb minegi nõna palutama - - läits ikki ja palutki nõna ärä Ran; Äḱki `kargat, nõ̭na palutat Urv; (oma) nõna pistma ~ (t)suskama sekkuma millessegi, mis ei peaks olema sekkuja asi ärä piśtä oma nõna sinna Trv; tõese kõneleva, temä tulep jälle ja `suskab oma nõ̭na ka `sinna vahele Nõo; Mis tu̬u̬ kah vi̬i̬l umma nõ̭nna kohegi `tsuskass Urv; ega iǵäle poolõ ei˽või umma nõ̭nna tsusadõ Krl; kis um tõtõlik, tu̬u̬ ei˽`tsuska umma nõ̭nna tühä jutu manuʔ Rõu; pikka nõna saama (petmisest, altvedamisest) läits ei tiiä medä `saama, sai piḱä nõna, es saa sittagi Ran; no˽sai ta üte pikä nõ̭na, medä timä `ot́sõ Har
Vrd nina

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur