[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kosu1 kosu Kaa Hää KJn/-o/ San Urv Har; kośu Hää T V(-o) vana, lagunenud ese või hoone; kõhetu olend; kest, koor Säh, pane siit see vana kasuka kosu tuulevarjuks veel jöki peele Kaa; seenel `seoke kośu pääl Hää; paĺlas naha koso maha jäänd KJn; `oĺli kõva mi̬i̬s, nüid paĺlass kośu `perrä jäänu Ran; `umbe kah sõrme pääl, kui mädä `väĺlä joosep, jääp paĺlass kośu `järgi Kam; inemisest om kosu õnneʔ järel jäänüʔ San; aja kośu maha sälläst; vana ja `kat́ski nigu kośu Urv; taa vana suuŕ haab om sisest töhjä, muudku kosu om enne `ümbre Har; kuŕgil, `põŕknal, siśest tühäss sü̬ü̬d vai ärʔ `määnüʔ, paĺlass kośo `perrä jäänüʔ Rõu; hobõsõ kośo Plv; huśsi kośo (kest) Vas; üts igävene puu kośo, ärä mädänü puu tükk mõtsa all; kas ta vana pää kośo ei piä midäge kinni Räp

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur