[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

kolde|alune 1. katuse ja lae vaheline sisenurk maja `koldealune one siden, rässäalune oo väĺjän; kõik `koldealused one `lahti reheall Kod 2. = koldas – Trm
kolu|alune 1. õõnsus, urg(as) – Jäm Pöi Muh Seal kallaste all suured kolualused koa; Ülge poegadel seal ead kolualused [jäälahmakate all]. Kolualuste sihest soa neid välja mette Pöi; kuristik oo nagu panga kolualune Muh
2. kummialune keedukoht – Pha Hää Kolualune on vana rehetua ahju kummialune ‑ ‑ kolualuses keedeti Hää
kontse|alune `kontsealune pealmine palk, müürlatt – Trv Vrd kontsaalune
kook|alune pealmine seinapalk, müürlatt kuokalused, mõnes kohas `üita venitised; venitus ehk kuokaluse puud KuuK; ku̬u̬kalosõ hiŕs, mis `ku̬u̬ka all, koh koogu pääl Se Vrd koogu-, kouk|alune
koore|alune
1. koore, väliskesta all olev (osa) ära vettind koorealused (koorimata) palgid Kir; kartuli kuarealune on lilla Kod
2. kooresegune (hapu)piim (pärast piima koorimist) `Kuorealune piim, senele `tehti `leiväpudid `sisse ja `suola Lüg; koorealune piim on ikka kõige param Pöi; koore alt kohe toleb nisone mandisem vεhe kollasem koore alone piim Emm; lapsed, tulge `võtke seda koorealust Juu; või ja kuarealune piim pudru `kastusess Kod; latse `tulke nüid ääd koorealust `ot́sme Krk; koorealutsel piimäl om iki kooreihä (koorekirmeke) sehen Ran; egass põhjapiim nii ää ei ole, ku koorealune piim Nõo; [karaskitegemisel] Sõ̭ss mugu˽seǵäsit jahu˽`sääntse koorõ alutsõ piimä `sisse Urv; võta˽no˽servätä˽sa˽ka taad koorõalust `piimä Har

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur