[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

kolde|alune
1. katuse ja lae vaheline sisenurk maja `koldealune one siden, rässäalune oo väĺjän; kõik `koldealused one `lahti reheall Kod
2. = koldasTrm
kolu|alune
1. õõnsus, urg(as)Jäm Pöi Muh Seal kallaste all suured kolualused koa; Ülge poegadel seal ead kolualused [jäälahmakate all]. Kolualuste sihest soa neid välja mette Pöi; kuristik oo nagu panga kolualune Muh
2. kummialune keedukohtPha Hää Kolualune on vana rehetua ahju kummialune - - kolualuses keedeti Hää
kontse|alune `kontsealune pealmine palk, müürlattTrv Vrd kontsaalune
kook|alune pealmine seinapalk, müürlatt kuokalused, mõnes kohas `üita venitised; venitus ehk kuokaluse puud KuuK; ku̬u̬kalosõ hiŕs, mis `ku̬u̬ka all, koh koogu pääl Se Vrd koogu|alune, kouk|alune
koore|alune
1. koore, väliskesta all olev (osa) ära vettind koorealused (koorimata) palgid Kir; kartuli kuarealune on lilla Kod
2. kooresegune (hapu)piim (pärast piima koorimist) `Kuorealune piim, senele `tehti `leiväpudid `sisse ja `suola Lüg; koorealune piim on ikka kõige param Pöi; koore alt kohe toleb nisone mandisem vεhe kollasem koore alone piim Emm; lapsed, tulge `võtke seda koorealust Juu; või ja kuarealune piim pudru `kastusess Kod; latse `tulke nüid ääd koorealust `ot́sme Krk; koorealutsel piimäl om iki kooreihä (koorekirmeke) sehen Ran; egass põhjapiim nii ää ei ole, ku koorealune piim Nõo; [karaskitegemisel] Sõ̭ss mugu˽seǵäsit jahu˽`sääntse koorõ alutsõ piimä `sisse Urv; võta˽no˽servätä˽sa˽ka taad koorõalust `piimä Har
käe|alune
1. kaenlaalune [särgi] kääaluse lapp `leigeti kää `alle, `nelja`kandiline VNg; Käealused puha märjäd Tõs; käealust tegema käevangus kõndima; kurameerima tegad kεεalust, nεε kus `lähtavad kεε alt `kinni Khk; Tikkus muudkut kεεalused tegema Emm
2. kellegi abilisena töötav inimene; õpipoiss sina õled minu kää alune, sa et `pääsi minust kuhugi Lüg; Meite Juku läheb sügise rätsepa juure kääaluseks Kaa; kääalune tieb `lihtsamaid töid Kos; see pidi üks suurem töö olema, kui võt́tis kääalustest mehed `sinna (ehitusele); põllutööl kääaluseid ei old Lai; Roobäŕt oĺl ka `rätsepä käealunõ, seenis ku joba uma käepäält nakaśs `umblõmma Urv
3. vemmal, malakas võta kääalune, `tõmma JõeK; [oleks] mul ollu üit́s ää käealun, ma annass tal Krk Vrd käeperäne
käsu|alune alluv, käsutäitja tegin `erraga `kauba maha, nüüd õlen tämä käso alune, `tienin `erra all Lüg; kui sa käsu alune oled, siis sind sunnitase Khk; alamad on ülema käsualused Juu; ei taha enämb olla tõise käsualune Trv; ku sa tõise pereme teräk olet, sis olet ku poiśs tõise käsualun Krk; ma‿le tõese käsualune, ega mul ei ole oma `käega võtta ei `anda Nõo; kas ma˽su˽käsüalunõ olõ Har; ti olõt ka käsoalotsõʔ Plv || käskjalgLüg Iis

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur