korp2korpLüg, g korbiPJg(g korva) KadPlt, `korbiHlj; koŕpKJn, g korbiVarTõsJuuJürJMdKoeKadIisKsi, koŕbiTorJuuJMdVJgSimTrmLai; `korpi-VNgLüg 1. (lahjast, rammu mittevõtvast olendist) `keskmise `luuga, ei õle `õige korp, ei õle ilus Lüg; üks teine loom oo justkui liha lasu - - aga teinenii koŕp nagu `selged kondid; korbi `luuga inime oo lõpn Var; koŕbid loomad lähvad ruttu laehaseTor; korbi kerega obuneJür; obusel kui on pikk tühemus ja lambid külle końdid ja teravad ja `püsti puusa końdid, siis on sie korbi `luuga obune; korbi końdiga inimesed ja luomad seisavad kohe nisukesed õenukesed kohe `sündimisest suadikKad; koŕbi `luuga lehm on ea piima lehmTrm; koŕp obone on `vaene ja sü̬ü̬b paeluKJnVrdkorbe2, kore1, korpluu 2. harva süüga (puu) onüks va koŕp puuJuuVrdkore1