kormitsemakormitsemaMuhKadSimLaiPlt, -õmaUrv(-ŕm-), -õmmaPlvSe 1.koguma, korjama, ahnitsema; muretsema, hankima äe kormitseg mo eest `kõiki `marju äe mitteMuh; ta lastega inimene, kormitseb `rohkembSim; kui `kuśkilt midagi võtta on, siis kormitseb, `enda eest piab ooltLai; küll ta kormitseb ~ kormitab omale varandustPlt; koŕmidsõ `indele talvõss ka midägiUrv; kormitsõss kokku `kraamiPlv 2. söötma Tä `tahtsõ `lehmigaʔ kormitsõdaʔ ti̬i̬`vi̬i̬riSe Vrdkormitama, kormitsama