[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
korjandus korjandu|s spor eP(-o|s Rei), -ss Trv Hls/-nt-/ Nõo, `korjandu|s Kuu VNg Lüg/`kõ-/ Vai, g -se, g -kse Kuu; koŕjandu|ss g -sõ Krl Har
1. korjamine, kogumine (mingiks otstarbeks) `korjanduse `kausid `keriku väräväs Lüg; `korjandus oli, ken kui pali raha `anda Vai; kirgu korjandus, vaeste korjandus Jäm; raha korjandus `palve maja `juures, korjatesse õpetejale tee raha Khk; `kapli korjandos olnd Rei; minu juures `käiti kah korjandust tegimas, `vaeste sõjameste naeste ja laste jaoss Hää; korjanduse kot́id kadusid selle valitsuse aeg ära [kirikust] Saa; sai nesuse korjandust teha kohe, üks võt́tis müt́si ja akas `korjama Kad; seltsimaja ääs om korjantus `vällä pant Hls; tetti `keŕku man korjandust ka `sańte ääss Nõo; tu̬u̬ om vii `saistuss vai koŕjanduss, ku lüüsi silmä kińni pandass Har
2. kogumisega saadu `septembri kuu sies piab õlema meil juo kõik `aasta `kõrjandus (saak) `kõrjetud ja `paigale `pandud Lüg; [ta] Viis oma korjanduse juba ää, teab rubla sada kaks mis tal oli olnd Pöi; `Eisen ja Urt, mõlemile ma ole kümme korjandust saatn [rahvajutte, muistendeid] Tõs; sii oo `päävane marjade korjandus Tor; aga krati vaim läind minema, tema korjanduse suand aga kätte Amb; kevade kui lumi sulab, vetelagu aal, siis `korjab nõu `kohtadesse vie korjandused, vahest üsku järved Kad; sańdi koŕjanduss oĺl tu̬u̬ vili, minga timä ellä `saie Har
Vrd korjandik, korjatus, korjus1
3. sõim ah teie korjandused, `jälle olete siin Kad
1. korjamine, kogumine (mingiks otstarbeks) `korjanduse `kausid `keriku väräväs Lüg; `korjandus oli, ken kui pali raha `anda Vai; kirgu korjandus, vaeste korjandus Jäm; raha korjandus `palve maja `juures, korjatesse õpetejale tee raha Khk; `kapli korjandos olnd Rei; minu juures `käiti kah korjandust tegimas, `vaeste sõjameste naeste ja laste jaoss Hää; korjanduse kot́id kadusid selle valitsuse aeg ära [kirikust] Saa; sai nesuse korjandust teha kohe, üks võt́tis müt́si ja akas `korjama Kad; seltsimaja ääs om korjantus `vällä pant Hls; tetti `keŕku man korjandust ka `sańte ääss Nõo; tu̬u̬ om vii `saistuss vai koŕjanduss, ku lüüsi silmä kińni pandass Har
2. kogumisega saadu `septembri kuu sies piab õlema meil juo kõik `aasta `kõrjandus (saak) `kõrjetud ja `paigale `pandud Lüg; [ta] Viis oma korjanduse juba ää, teab rubla sada kaks mis tal oli olnd Pöi; `Eisen ja Urt, mõlemile ma ole kümme korjandust saatn [rahvajutte, muistendeid] Tõs; sii oo `päävane marjade korjandus Tor; aga krati vaim läind minema, tema korjanduse suand aga kätte Amb; kevade kui lumi sulab, vetelagu aal, siis `korjab nõu `kohtadesse vie korjandused, vahest üsku järved Kad; sańdi koŕjanduss oĺl tu̬u̬ vili, minga timä ellä `saie Har
Vrd korjandik, korjatus, korjus1
3. sõim ah teie korjandused, `jälle olete siin Kad
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|