korikaskori|kas g -kaKhk(g -ga) MusSaIdMuhsporLä, MihTõsKhnPJgNisHagJür; kori|k g -kuJämAnsMusMuhKse, -guSaLäHi(kore|k g -goEmm), -gaJämHi(-kaPhl), -geKhkPhl 1. lapsemähe, ka väike tekk pisine laps keerdi korikuse. siis oli üsna `sirge, kääd `külgi `koutu - - paari nädalid oli sedasi korikus, koriku sihes; korikud olid kujutud vöi eegeldud, villased, nee olid keige pial. kandiline villane see oli korikJäm; see veel korikus laps; korik pannasse lapse `perse ala; pese korigud `puhtaksKhk; `oska (ei oska) veel tittegid korika `pannaKaa; ristikorikas (villane kaunistusega riidetükk, millega viidi laps ristimisele) Krj; laps pannakse korikase ja `ööga (vööga) võrutakse `ümbert `kinniPöi; [vastsündinul] üks `olli `valge korikas, üks kiut ja, üks `olli `valge laṕp `perse `alla; iga päe `pandi `uusi korikumi; kui lapsel koi viga oo, [tuleb sellest] et korikad `õue jäävad koi `valge etteMuh; Laps `panda korigusse nεnda, et kεεd korigu `sisse jεεvad; vanal ajal `veedi kruudulese söba otst tükk ää ja `panti laste korigaks; abode korek (mähe lapse ülakeha ümber) Emm; vanal aal olid lapsed korikate sees, kui `ilma `sündisKse; laps pissike alles, korikutes ja kiperdab Var; [harjaste võtmisel lapsele] korikas üle ja siis akati palavas `vihtlemäKhn || Sind oo ka sedati riide pandud, just kut korikas (paksult riides) Kaa 2. riidelapp; räbal, kalts `sörme koriku panema (kinni siduma) Jäm; kanapoead magavad `nurkas, üks `riide korikas oo all; va korikud kõik kohad täis Mar; `jalge ümmer oo korikadMär; pühi korikaga laud `puhtas; vana korikas, seält `võtsime `nartsu; Jalakoorikad (jalarätid) on nii mustad, peaks pesema Vig; sõŕm läks kat́ti, pani (panin) korika `ümberKse; Sellel inimesel põle `õiged riiet `nähtud, nagu korikad `seĺgasHan; korikas riie oo jäme koti riie. kes nüid korikast tahab `seĺga `panna Tõs 3. vilets asi või olenda. vana või vilets jalats vanad korikad `jalgas. korikad on vanad kapukad ja `pastledHag; on ühed igavesed korikad jalas, `pasled ja narsudJürVrdkorimusb. (vilets) loom lahja korikas MarVrdkori4