[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 4 artiklit
koot1 koot hv Jäm Khk Kul, Lai, koot (-t́) spor PäPõ, K IPõ (kuo-, kua-), koot́ Vig, ku̬u̬t́ (-t) Hää Saa ILõ Äks KJn eL, g koodi (kuo- spor KPõ IPõ, Lei Lut; kua- spor KPõ, Kod; koa- MMg); g `kuadi u Jõh; pl `kuodid IisR, koodad Mus
1. tööriist käsitsi rehepeksul a. kaheosaline tööriist, koot, pint koot oli kaks puud, lüli vahel Tõs; kilks kolks koodid keevad (käivad); `löödi `kooti Tor; `kuotide `sisse soab augud turgatud [rihma jaoks] Jür; võtame kuadid õlale, lähme lüeme selle rukki rehe maha; kilks kolks kuadid lüevad VJg; vanast pekseti `kuatidega, nüüd on igal pual `maśsinad; kuadi vaŕs Iis; koodid seisivad reia all seina pial `kiilide õtsas; koodiga tuli ühe korraga `lüia - - `taktis lõivad; kos sa tahad koodiga `lüia, piab õlema rahvast, kas neli või kuus, iki paarid täis; koodi käi (nui) Trm; kuadil oo tüvik ja latv. taga õli kuusepulk, eden õli kasepakk; `ku̬u̬tega pekseti ladet, kui lade õhukesess sae, kuadid `kolkusid `vassa muad; nüid o rükki rehepeksu aeg, peksäväd kuadidegä ja rabavad; `erme luudad ja ubavihud `pańti maha, akati `ku̬u̬ti `peksmä Kod; kui sa ei lü̬ü̬ `korda, lü̬ü̬d teese koodi `piale Pal; kui rabamese aeg jäid `piadesse terad, siis `löödi `kootidega Plt; `tampsime `ku̬u̬tidega lina `kuprid; vanasti koodid käisid [just] kui koerad `auksid KJn; `ku̬u̬t́ega pesseti `tapna pääl Trv; mia näi, ku `ernit, ube, kanebe päid pesseti. neid `lü̬ü̬di koodige; sääl pidi lugu ka oleme, ku koodige `lü̬ü̬di; ku tapa olli ärä sõkudet, siis `lü̬ü̬di `ku̬u̬ti pääle Krk; [enne] `olli pessetu koodiga, peräst nakati obõstõga sõkutama; tost võib pääld saa `aasta olla `mü̬ü̬dä, kui koodiga `tü̬ü̬tedi Ran; [vanasti] siss `kesvi `pesti `ku̬u̬tega Ote; üteldi koodi `kõrda, koodi `kõrda, siss pidi kõrran `lü̬ü̬mä Rõn; üteĺdi et `läämi˽reheala `ku̬u̬ti `lü̬ü̬mä; `peśti sõ̭ss rüḱi `ku̬u̬tõgaʔ Urv; obõsõgõ sõkutõdi enne [vilja], sõ̭ss `minti `ku̬u̬tõgõ `pääle; vanast `peśti koodigõ kanepiid Krl; lina`si̬i̬mnit `peśti niisama koodigaʔ; hommugult sõrmõ˽`ku̬u̬li ärä koodi hanna `ümbre Har; `ku̬u̬ti plaanitass Plv; egäl mehel ja teo`tüt́rigul oĺl oma ku̬u̬t́ ja, rihä ja, vikat́ Räp; `ku̬u̬tõga `pesmin om `kõikist vaneb Lei; kuodi vaŕs, kuodi timä; upõ pestäss kuodiga Lut b. üheosaline tööriist, vart – Tõs Hää HJn Jä seal (rehe all) koodidega pekseti veel need õled läbi. [koodid] olid pool `looka või nii Tõs; Ku̬u̬t - - `seuksed kõverad malgad `oĺlid Hää; mõni `peksis kua koodiga. koot́ on `jälle päris kuuseoksa `moodi Amb; koodid on sihuksed kõverad puud Pee c. (millestki pikast või paindumatust) pikad jalad nigu koodid Plt; mahan `sirgu ku ku̬u̬t́, midägi ei viisi tetä Hls; siss ollu [siga] mahan ku kuut́ `ku̬u̬lmen Krk; ku̬u̬tjalass sõõmati toda, kel tõene jalg `kange, siss ta om ka nigu ku̬u̬t kõrval Nõo; lihm pess hannaga˽nigu koodiga [kärbseid]; muide perremiis lei mi lehmäle suurõ nuiaga nigu koodiga Har; taa aasõ uma˽jala˽ku koodi˽lavva ala Plv; oĺli˽mul hüä˽jalakõsõʔ, a no omma˽`kangõ˽nigu koodiʔ Vas
2. hrl pl Orion nuiad ehk koodad ja söel oli ka (tähtedest) Mus; sõõlik lähäb eden, kuadid käeväd järel. kolm `täste nagu ku̬u̬t́; kuadil one kolm `tähte ladvan ja tüvikun jälle kolm; kuadid egä `uassa ei paessa Kod; koodiʔ – ummaʔ kah ku koodiʔ, tulõva hummogudsõl ü̬ü̬l `vällä Plv; Ku koodiʔ ja sõglaʔ üle kesk taav́ast olliva är tulno, sis tuĺte üless, et riihele minnä Räp; koodiʔ `kutstass täheʔ, kolm `tähte rinnah ja neläss `krõ̭nkse otsah nigu `ku̬u̬tege (kootki); kolm `tähte rinnah, katõlõ poolõ ĺatt hand – tu̬u̬ om koodiʔ Se; Koot ja Reha id – Vig Saa Hag Krk Hel Ran Kan ku̬u̬t́ ja riha oĺlid `taeva sõõla kańdis Saa; `taeva `tähtest vaadeti `aiga, ku̬u̬t́ ja riha, nemä `õhtu tõuseve, ku `õhtune agu ärä kistup Krk; Kui koot ja reha ning sõel enne hommikust agu loojunud sügisel, siis olevat oodata ilusat suve Hel; [isa] `näüdäśs `ku̬u̬ti ja rihha kah Kan; Reha ja Koot id – Lai Nõo vanast ma kuulin reha ja koot́ Lai; Koodid ja Reha id – MMg Ksi koadid ja rehä (6 tähte) MMg; Koodid ja Rehad id – Saa Plt Hls Se tänä on koodid ja rihad ka nähjä Saa; koodi ja reha paistave Hls; koodiʔ ja rehä käänüsseʔ `maahha, õ̭nnõ `jõulu lääväʔ `maahha Se Vrd Koodid-Rehad
3. eseme osa a. koodi nui, kolk – Trm KJn Krk spor T V koot́ õli poole `meetri pikkune tüvik, rihmaga peenikse `teiba õtsas Trm; ku̬u̬t `oĺli pika varre ots `paelaga KJn; ku̬u̬t́ om kurikust pikep ja peenep Krk; ku̬u̬t́ `tetti rassest puust, kas `uibust või saarest või tammest; koodi vaŕs olli üits viis `jalga ja ku̬u̬t́ esi, kige pikemb, kaits `jalga Ote; ku̬u̬t́ oĺl ilusdõ varrõ `otsa `pantu, ja˽tu̬u̬ kävve nii `ki̬i̬rdu San; Ku̬u̬t́ `pańti vahruga varrõ `otsa; Ku̬u̬t́ oĺl säänä kańdiliisi `serbigaʔ, säänä koĺgitõlva `mu̬u̬du Rõu b. kangaspuude osa, kolk `Kanga`telgede `niie`kuodid IisR
4. pl kuhjamalgad – Võn Urv
1. tööriist käsitsi rehepeksul a. kaheosaline tööriist, koot, pint koot oli kaks puud, lüli vahel Tõs; kilks kolks koodid keevad (käivad); `löödi `kooti Tor; `kuotide `sisse soab augud turgatud [rihma jaoks] Jür; võtame kuadid õlale, lähme lüeme selle rukki rehe maha; kilks kolks kuadid lüevad VJg; vanast pekseti `kuatidega, nüüd on igal pual `maśsinad; kuadi vaŕs Iis; koodid seisivad reia all seina pial `kiilide õtsas; koodiga tuli ühe korraga `lüia - - `taktis lõivad; kos sa tahad koodiga `lüia, piab õlema rahvast, kas neli või kuus, iki paarid täis; koodi käi (nui) Trm; kuadil oo tüvik ja latv. taga õli kuusepulk, eden õli kasepakk; `ku̬u̬tega pekseti ladet, kui lade õhukesess sae, kuadid `kolkusid `vassa muad; nüid o rükki rehepeksu aeg, peksäväd kuadidegä ja rabavad; `erme luudad ja ubavihud `pańti maha, akati `ku̬u̬ti `peksmä Kod; kui sa ei lü̬ü̬ `korda, lü̬ü̬d teese koodi `piale Pal; kui rabamese aeg jäid `piadesse terad, siis `löödi `kootidega Plt; `tampsime `ku̬u̬tidega lina `kuprid; vanasti koodid käisid [just] kui koerad `auksid KJn; `ku̬u̬t́ega pesseti `tapna pääl Trv; mia näi, ku `ernit, ube, kanebe päid pesseti. neid `lü̬ü̬di koodige; sääl pidi lugu ka oleme, ku koodige `lü̬ü̬di; ku tapa olli ärä sõkudet, siis `lü̬ü̬di `ku̬u̬ti pääle Krk; [enne] `olli pessetu koodiga, peräst nakati obõstõga sõkutama; tost võib pääld saa `aasta olla `mü̬ü̬dä, kui koodiga `tü̬ü̬tedi Ran; [vanasti] siss `kesvi `pesti `ku̬u̬tega Ote; üteldi koodi `kõrda, koodi `kõrda, siss pidi kõrran `lü̬ü̬mä Rõn; üteĺdi et `läämi˽reheala `ku̬u̬ti `lü̬ü̬mä; `peśti sõ̭ss rüḱi `ku̬u̬tõgaʔ Urv; obõsõgõ sõkutõdi enne [vilja], sõ̭ss `minti `ku̬u̬tõgõ `pääle; vanast `peśti koodigõ kanepiid Krl; lina`si̬i̬mnit `peśti niisama koodigaʔ; hommugult sõrmõ˽`ku̬u̬li ärä koodi hanna `ümbre Har; `ku̬u̬ti plaanitass Plv; egäl mehel ja teo`tüt́rigul oĺl oma ku̬u̬t́ ja, rihä ja, vikat́ Räp; `ku̬u̬tõga `pesmin om `kõikist vaneb Lei; kuodi vaŕs, kuodi timä; upõ pestäss kuodiga Lut b. üheosaline tööriist, vart – Tõs Hää HJn Jä seal (rehe all) koodidega pekseti veel need õled läbi. [koodid] olid pool `looka või nii Tõs; Ku̬u̬t - - `seuksed kõverad malgad `oĺlid Hää; mõni `peksis kua koodiga. koot́ on `jälle päris kuuseoksa `moodi Amb; koodid on sihuksed kõverad puud Pee c. (millestki pikast või paindumatust) pikad jalad nigu koodid Plt; mahan `sirgu ku ku̬u̬t́, midägi ei viisi tetä Hls; siss ollu [siga] mahan ku kuut́ `ku̬u̬lmen Krk; ku̬u̬tjalass sõõmati toda, kel tõene jalg `kange, siss ta om ka nigu ku̬u̬t kõrval Nõo; lihm pess hannaga˽nigu koodiga [kärbseid]; muide perremiis lei mi lehmäle suurõ nuiaga nigu koodiga Har; taa aasõ uma˽jala˽ku koodi˽lavva ala Plv; oĺli˽mul hüä˽jalakõsõʔ, a no omma˽`kangõ˽nigu koodiʔ Vas
2. hrl pl Orion nuiad ehk koodad ja söel oli ka (tähtedest) Mus; sõõlik lähäb eden, kuadid käeväd järel. kolm `täste nagu ku̬u̬t́; kuadil one kolm `tähte ladvan ja tüvikun jälle kolm; kuadid egä `uassa ei paessa Kod; koodiʔ – ummaʔ kah ku koodiʔ, tulõva hummogudsõl ü̬ü̬l `vällä Plv; Ku koodiʔ ja sõglaʔ üle kesk taav́ast olliva är tulno, sis tuĺte üless, et riihele minnä Räp; koodiʔ `kutstass täheʔ, kolm `tähte rinnah ja neläss `krõ̭nkse otsah nigu `ku̬u̬tege (kootki); kolm `tähte rinnah, katõlõ poolõ ĺatt hand – tu̬u̬ om koodiʔ Se; Koot ja Reha id – Vig Saa Hag Krk Hel Ran Kan ku̬u̬t́ ja riha oĺlid `taeva sõõla kańdis Saa; `taeva `tähtest vaadeti `aiga, ku̬u̬t́ ja riha, nemä `õhtu tõuseve, ku `õhtune agu ärä kistup Krk; Kui koot ja reha ning sõel enne hommikust agu loojunud sügisel, siis olevat oodata ilusat suve Hel; [isa] `näüdäśs `ku̬u̬ti ja rihha kah Kan; Reha ja Koot id – Lai Nõo vanast ma kuulin reha ja koot́ Lai; Koodid ja Reha id – MMg Ksi koadid ja rehä (6 tähte) MMg; Koodid ja Rehad id – Saa Plt Hls Se tänä on koodid ja rihad ka nähjä Saa; koodi ja reha paistave Hls; koodiʔ ja rehä käänüsseʔ `maahha, õ̭nnõ `jõulu lääväʔ `maahha Se Vrd Koodid-Rehad
3. eseme osa a. koodi nui, kolk – Trm KJn Krk spor T V koot́ õli poole `meetri pikkune tüvik, rihmaga peenikse `teiba õtsas Trm; ku̬u̬t `oĺli pika varre ots `paelaga KJn; ku̬u̬t́ om kurikust pikep ja peenep Krk; ku̬u̬t́ `tetti rassest puust, kas `uibust või saarest või tammest; koodi vaŕs olli üits viis `jalga ja ku̬u̬t́ esi, kige pikemb, kaits `jalga Ote; ku̬u̬t́ oĺl ilusdõ varrõ `otsa `pantu, ja˽tu̬u̬ kävve nii `ki̬i̬rdu San; Ku̬u̬t́ `pańti vahruga varrõ `otsa; Ku̬u̬t́ oĺl säänä kańdiliisi `serbigaʔ, säänä koĺgitõlva `mu̬u̬du Rõu b. kangaspuude osa, kolk `Kanga`telgede `niie`kuodid IisR
4. pl kuhjamalgad – Võn Urv
koot2 koot Hi, koot (-t́) Jäm spor L K(kuo-, kua-), IPõ, ku̬u̬t́ Hää Saa Hls, koet Sa Muh Mar, g koodi (kuo-, kua- KPõ); kuet g koodi Tõs, kuõdi Khn; kuot g `kuodi R(n kuod Lüg, `kuoti VNg Vai); pl koodiʔ Plv, `ku̬u̬dõʔ Krl (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. hrl looma jala osa a. sääre- või küünarvarre piirkond; ka jalg `anti koirale `kootide `pihta Khk; `Lehmadel oli koodid sauesed, kui nad `Soopa jööst olid läbi tulnd Kaa; nee oo looma koodid, kus koovakad `võetse Muh; [lamba, sea, vasika] vεhed koodid ~ tepsud (puhastatult) Käi; kõigil oma koodid: obosel ja seal ja `lammal ja `veissel; reie koodid Vig; põdra koot́ (hobuse jalgade viga), tagumesed jalad oo edasi kõberas, nigu põdral Aud; koot oo nagu reis ja jalg kokku - - pialtpoolt `põlve ikke koot oo PJg; lehmal on tagumene koot; panin täna looma koodi `keema Kei; loomal on tagumesel jalal koodid, natuke `kõrgemas kui põĺv on Juu; lehmal `öeldi sääreluid `kootidest; vasikas kui tapeti - - `öeldi `jalgu koodid. minu kodu oli jalg Lai b. kand jala koet on see, mis köver on. mis inimesel on küinaspu nukk, loomal koet Kär; Karjane `nihvas lehmale vitsaga koodi `pihta Kaa; kints akkab koodi nukist nönda `kaugele kut puusani Jaa; oenastel oli koodi nukast saadik änd; mujane karjam, loomad koodini sees Aud; Lü̬ü̬ tal koodi otsa `pihta – ku sa `lehma ajad Hää; `vanker käib mäda `kuot́a; kuodi ots on kaḱki JMd; rie pia läks `vasta `kuotisid, [hobune] akkas `lõhkuma. kuot on põlve kõverdus teenep̀ol säärt. koodist siis akkab reiekońt JJn; koodi liige on luomal `aige ~ koodist jalg `aige Koe; `kooĺja luu `kasvas [hobusele] `siia `kooti, taha tagumese jala `kooti Pil c. sõrgats `kuodi tukkad VNg; rihm `siutasse `kuodi `ümber, siis `rauvutetta; `pienike kõht `enne `kapja on kuod Lüg; kabja koot́, koodikarvad, taga kasuvad Jäm; `veistel oo tagumistel `jalgel koodid, ülal‿pol `sõrgu. nõnnasamma oo obusel koa koodid; [seal] tagumised jalad o `aiged, `kootide peal köib Muh; söra `otsas liige, saab `üitud koot Emm; mõni obone, kis soos on õppind `joosma, jooseb `kootide piäl, siis ta ei jää `sisse, tõstab ilusti oma `kootisi Juu; obusel `öeldi koodid, need luud allpool `põlve. `käśti koodi juurest `kińni võtta [rautamisel] Lai Vrd kuatjas
2. inimese jala osa a. sääre alumine, peenem osa Kuot on sääreluu `pienemb kõht `keträluust üläs`puole Lüg; `kuotide `õtsas on `ketra luud Jõh; olime koodist saadik vee sihes Jäm b. kints, reis Kuot on `reieluu õts `põlvest üläs`puole Lüg; ta üsna `paĺlalt särgilt ning paĺlaste `kintsudega ~ reitega ~ `kootidega Jäm || rebadel, ripakil püksid `kootide pεεl Käi; Püksid kootidel Vig; köib püksid `kuete piäl Tõs; püksid o päris `koot́e peal Aud | küll oo ull, mette saa `püksa `kootide pealt `äägi [pasatõvega] Mar
3. hrl pl, hum inimese jalad, koivad `Korja oma `kuodid iest ära Kuu; Nied `mõisa nuor`ärrad on pikka `piene `kuotidega `jusku kured IisR; läks suurte `pitkade `kootidega siit `kautu Jäm; Korista oma koodid kuju (mine ära) Emm; ma iston `kootide pεεl - - jalad `perse all Käi; `kooti (jalakonksu) vidama Mar; ma võta siit madjaka ja anna soole möda `koot́a Vig; Ku‿sa oma kuõdid viel mio õuõ `piäle piäks `tuõma (ähvardus) Khn; Korista oma koodid i̬i̬st [öeld] ku jalad i̬i̬s on; Teised käigu tema `ku̬u̬tisi `mü̬ü̬da Hää; on va pikad koodid teisel Sim; mis sa oiad jalad nii pikad - - `tõmma oma koodid `koomale Lai; korista eest ära oma koodid. ära topi oma `kooti `siia Plt; mai·lma pikä koodi all - - nõnda pikä `ku̬u̬t́ege - - pikä `kintsege Hls; taal va pikäʔ `ku̬u̬dõʔ Krl; ko‿sa ajat uma˽koodiʔ Plv || fig oled sa koodi‿pelt pörund? (nii kõvasti istuli kukkunud, et mõistus on seetõttu kannatanud) Ans; Jalg taha `lüia või koodid taha `lüia - - [öeld] ku mõni `senna käib, kus ei taheta Hää
1. hrl looma jala osa a. sääre- või küünarvarre piirkond; ka jalg `anti koirale `kootide `pihta Khk; `Lehmadel oli koodid sauesed, kui nad `Soopa jööst olid läbi tulnd Kaa; nee oo looma koodid, kus koovakad `võetse Muh; [lamba, sea, vasika] vεhed koodid ~ tepsud (puhastatult) Käi; kõigil oma koodid: obosel ja seal ja `lammal ja `veissel; reie koodid Vig; põdra koot́ (hobuse jalgade viga), tagumesed jalad oo edasi kõberas, nigu põdral Aud; koot oo nagu reis ja jalg kokku - - pialtpoolt `põlve ikke koot oo PJg; lehmal on tagumene koot; panin täna looma koodi `keema Kei; loomal on tagumesel jalal koodid, natuke `kõrgemas kui põĺv on Juu; lehmal `öeldi sääreluid `kootidest; vasikas kui tapeti - - `öeldi `jalgu koodid. minu kodu oli jalg Lai b. kand jala koet on see, mis köver on. mis inimesel on küinaspu nukk, loomal koet Kär; Karjane `nihvas lehmale vitsaga koodi `pihta Kaa; kints akkab koodi nukist nönda `kaugele kut puusani Jaa; oenastel oli koodi nukast saadik änd; mujane karjam, loomad koodini sees Aud; Lü̬ü̬ tal koodi otsa `pihta – ku sa `lehma ajad Hää; `vanker käib mäda `kuot́a; kuodi ots on kaḱki JMd; rie pia läks `vasta `kuotisid, [hobune] akkas `lõhkuma. kuot on põlve kõverdus teenep̀ol säärt. koodist siis akkab reiekońt JJn; koodi liige on luomal `aige ~ koodist jalg `aige Koe; `kooĺja luu `kasvas [hobusele] `siia `kooti, taha tagumese jala `kooti Pil c. sõrgats `kuodi tukkad VNg; rihm `siutasse `kuodi `ümber, siis `rauvutetta; `pienike kõht `enne `kapja on kuod Lüg; kabja koot́, koodikarvad, taga kasuvad Jäm; `veistel oo tagumistel `jalgel koodid, ülal‿pol `sõrgu. nõnnasamma oo obusel koa koodid; [seal] tagumised jalad o `aiged, `kootide peal köib Muh; söra `otsas liige, saab `üitud koot Emm; mõni obone, kis soos on õppind `joosma, jooseb `kootide piäl, siis ta ei jää `sisse, tõstab ilusti oma `kootisi Juu; obusel `öeldi koodid, need luud allpool `põlve. `käśti koodi juurest `kińni võtta [rautamisel] Lai Vrd kuatjas
2. inimese jala osa a. sääre alumine, peenem osa Kuot on sääreluu `pienemb kõht `keträluust üläs`puole Lüg; `kuotide `õtsas on `ketra luud Jõh; olime koodist saadik vee sihes Jäm b. kints, reis Kuot on `reieluu õts `põlvest üläs`puole Lüg; ta üsna `paĺlalt särgilt ning paĺlaste `kintsudega ~ reitega ~ `kootidega Jäm || rebadel, ripakil püksid `kootide pεεl Käi; Püksid kootidel Vig; köib püksid `kuete piäl Tõs; püksid o päris `koot́e peal Aud | küll oo ull, mette saa `püksa `kootide pealt `äägi [pasatõvega] Mar
3. hrl pl, hum inimese jalad, koivad `Korja oma `kuodid iest ära Kuu; Nied `mõisa nuor`ärrad on pikka `piene `kuotidega `jusku kured IisR; läks suurte `pitkade `kootidega siit `kautu Jäm; Korista oma koodid kuju (mine ära) Emm; ma iston `kootide pεεl - - jalad `perse all Käi; `kooti (jalakonksu) vidama Mar; ma võta siit madjaka ja anna soole möda `koot́a Vig; Ku‿sa oma kuõdid viel mio õuõ `piäle piäks `tuõma (ähvardus) Khn; Korista oma koodid i̬i̬st [öeld] ku jalad i̬i̬s on; Teised käigu tema `ku̬u̬tisi `mü̬ü̬da Hää; on va pikad koodid teisel Sim; mis sa oiad jalad nii pikad - - `tõmma oma koodid `koomale Lai; korista eest ära oma koodid. ära topi oma `kooti `siia Plt; mai·lma pikä koodi all - - nõnda pikä `ku̬u̬t́ege - - pikä `kintsege Hls; taal va pikäʔ `ku̬u̬dõʔ Krl; ko‿sa ajat uma˽koodiʔ Plv || fig oled sa koodi‿pelt pörund? (nii kõvasti istuli kukkunud, et mõistus on seetõttu kannatanud) Ans; Jalg taha `lüia või koodid taha `lüia - - [öeld] ku mõni `senna käib, kus ei taheta Hää
koot3 koot́ Jäm, koot Rei, g koodi purjenöör, soot
koot4 ku̬u̬t́ g koodi Krl; kuet g kuõdi Khn nõelte hoiukoht a. nõelakoda vana eedetel olid kuedid üe (vöö) `külges Khn b. nõelatoos – Krl
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|