[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

koomits koomi|ts Var Hls Har Räp, g -tsa Ksi Lai spor M T, Kan -dsa, -tsa Urv Plv Vas, -tse KJn Krk Hel spor T, -tsõ Urv(-dsõ) Krl Plv; `kuomits Vai, g -a Jõh IisR; n, g koomitse Krk
1. varju-, ulualune (hrl taluhoone seina ääres) koomits, kus `vankrid ja reed `alla läävad, kel põle `kuurisi Var; keda ta (loom) sial koomitsas kasvab, küĺm Ksi; koomitsasse `pańti mõni lu̬u̬m, katuss aeda katusse nõjal Trv; koomits sulase põhu `pantav, lauda kõrvale kus tetti Hel; koomitse teid niisama ärä, silmnäo `järgi, es olõ üttegi `mõõtu; koomitsede `panti `turbit, palutusõ agu; meil `oĺli põhu koomits, ta‿ĺ̀li nii sama tettu agadest serände õre, õlekatuss `oĺli pääl Ran; karjalatse om [heintest ja hagudest] koomitse all Puh; mõnel `olli koomits tettü paĺgest, mõnel peenikestest latidest, katuss `pääle katetu. koomitsel lake es ole Kam; koomitse `sisse läits vaśt `ku̬u̬rma `põhku, mõni olli suuremb, mõni vähemb; rehetare otsan i̬i̬n`kamrin `elli kõrvuline ja suvel koomitsan Ote; koomitsan oĺli˽vanast `lamba hainaʔ Kan; solaseʔ eläseʔ koomitsõl Krl; `lü̬ü̬ssi noist paĺgest õigõ˽vahtväŕgi üless ja saasi˽koomits Räp || väike panipaik isal olid kõik kohad koomitsaid täis, plita kumm, ja kaśt kus riistad sees. pisikesed panipaigad olid koomitsad Lai
2. vilets ehitis või olend a. vana lagunenud hoone, hurtsik on üks `kuomits, vana majatükk. `sellel `kuomitsal ei õlegi kattust pääl Jõh; elab teine ühes viletsas koomitsas, `vaata, et `kaela ei `lange Ksi; vana maja koomits, ärä vajunud, lagunud Hls; tema taht, et selle koomitsa aken ka `valla om Ote Vrd kohmits2, koonits1 b. (vanast loomast) olli üits vana koomitse (lehm), ei saa põhust jagu egä Krk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur