koomal`koomalJämKhkMuhsporL, JuuTrmKodPlt, `ku̬u̬- HääKJn, `kuo-RisHagJMdKoe, `kua- VJg; `kuomallKuuLüg; `ku̬u̬mbalPuhPlv, -õlKrl 1.peaaegu suletud, kinni; valmis, korras nüid‿o tööd `koomalMuh; mis ta (uks) nii laial teeb, eks ta või `koomal `ollaJuu; tü̬ü̬d `jälle `ku̬u̬mal kui suur jagu `tehtud onKJn; asi um joba `ku̬u̬mbalPlv || figoia oma suud `kuomall (ole vait) älä `ühte `puhku `lotra egä `patra Lüg; oea parem enese suu `kuomal, äe na laiaste või suureste reagiHagVrdkoombah 2.koomale mine, pane si̬ uks `ku̬u̬malHää; väline tüö saab `kuomalRis