Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
kange `kangeüld,
`kangõ Khn V;
`kaŋŋe Lüg1. kõva, jäik; tuim, paindumatu; kangestunud `tärgelduss tieb pesu `kangest VNg;
`surnu on `kange juo Lüg;
Ei sie `parkida `mõista, jättab nahad `kangest IisR;
`selgä jääb `aigest ja `kangest Vai;
`käised - - ära tärgeldud, mida änam `kanged, seda `uhkem Jäm;
`kangete `jalgadega obu;
külm vesi vöttis kääd `kangeks Khk;
Ju see va jooksva on, vahest `tömmab käe päris `kangeks;
Alatsepidi ripub, öletsepidi kipub, sile ja pehme, kõva ja `kange = pähkel Pöi;
nõges `tõmmab naha `kange ja teeb punaseks Muh;
pia valutab, kaela sooned oo `kanged Mar;
küĺm võt́tis mu kohe `kangeks Mär;
jalg oo ää `kangen, `kanges jään Tõs;
uus särk on ju köva ja `kange;
ma ehmatasin ennast `kangeks et́i Ris;
kui mõni sureb krambi `aigusesse, siis lähäb `kangeks ja kõbaks Juu;
minul on käsi `kange ei `painu enam Iis;
jalad `kanged all, kui palju `kõńdind Trm;
vahel mõni kes vihassab, `tõmbab `kangess ku pulk; `
kange ku uńt Kod;
sügise esimise külmaga, kui rohu `kangeks tegi, siis oli juba aĺl maas Lai;
kael lähäb `kanges, kaela rahud aeavad ülesse SJn;
süä lei üsnä `kangess selle irmuge Trv;
miul om kondi `kange ku vana undil Krk;
küĺm kohmitab käed ärä, võtab nigu `kangess Ran;
susi olna `kange, ta ei saana käändä `endä;
kui surnu nõrk om, siss lääp `varsti mõni `perrä, ku surnu ruttu `kangess `tõmbab, siss ei koole nii pia Nõo;
jala om nii `kange, valiste `kõndi ei saa;
tolle `kuŕkaga siss `koĺkset linast `pehmembäss, kivi pääl, muedu aa nigu puu `säĺgä, linane `oĺli paks ja `kange Rõn;
üldäss et `kangõ nigu susi, susi ei saa `ümbre käändäʔ Har;
Kangõ ku soeluu kõtuh Räp ||
raskesti käsitsetav, liigutatav `kange lukk, minu käsi ei `kierä `lahti Lüg;
see on `kange nuga, `kange vedruga nuga Juu;
`kange nuga, `kange vedrudega, ei saa `lahti ega `kińni VJg ||
pingul `vankri `juhkmed pole `öiged, teine `löölas, teine `kange Jäm; [kootaval kangal] teinep̀ool `kangem, teinep̀ool lõtv, siis jääb ribaduse koht `sisse Sim;
`tõmba ohja˽`kangõmbass, siss ta (hobune) ei˽lähä nii kõvastõ Har ||
jäätunud Tänav`aasta põle vist meri `kange `olngi;
`Külma põln, mis mere `kanges teeb Han ||
kalgendunud, kallerdunud leva tainas oĺli mõhe vahelt `väĺla joosnud ja `kanges kujunud Saa;
`hapnõlõ koorõlõ klopiti munna `sisse. paraśs arv pidi ahjoh olema, ku `kangess jäi, sõ̭ss olli paĺlo lännü Räp;
kange keel 1. kõnedefekt, -takistus kie `külmetab, on kiel `kange Lüg;
keel on nii `kange, ei soa reagitud `ühti Juu;
ki̬i̬l õli suun `kange, ei suand kõnelda Kod;
`enne on `riakind, aga jäi `aigest, siis ei saand kõnelda, keel oli `kange Lai;
lat́s kõnõlõss pudistõ, täl om `kangõ kiiĺ Krl;
`kangõ keelega kõ̭nõlõss, ei saa `arvu Se 2. võõrapärane aktsent see `kange keelega, kes öpet keelt räägib - - ei saa `keiki sönu kenast itelda Jäm;
venelased on nii `kange keelega Khk;
Pole eesti keelt kenasti `möistand, `rääkind nönda `kange keelega Kaa;
`kanget keelt räägib võeras inime Tor;
räägib `kanged kielt, `kangeste nagu `sakslane VJg;
kes iast keelt ei `oska, see riagib `kange keelega Lai;
`kange keelege, kes eesti ki̬i̬lt puŕss Krk2. kangekaelne, jonnakas; järeleandmatu, visa tui`vańka `öella `kange inimise `kohta VNg;
`Ninda `kange, et kedagi appi ei mend `kutsuma;
Lähäb `ninda `kangest kätte Jõh;
`Ninda `kanged last on `raske `kasvatata IisR;
see on `kange, `kuskil äb anna teiste ala;
kukkus `kangeks (hakkas vastu) Khk;
Maksa teise `vastu nii `kange `öhti `olla Pöi;
Sa äi tohi nii `kange `olla Rei;
Ta oli nii kange, et raiu või tükkides, tükid kargavad ka vastu silmi PJg;
kõva ku raud - - inimene väga `kange Hää;
laps oli juba pisikeselt `kange Ris;
küll ta on aga `kange, ei lase ennast paenutada Juu;
`kange inimene oma `võitu ei anna MMg;
`kange naine, kes oma sõnast tagasi ei anna Lai;
Voĺdu `olli `kange, temä miu es `palle Nõo;
tu̬u̬ om väega `kangõ inemine, tu̬u̬ ei anna sukugi tu aśaga `perrä Har;
kange kaelaga järeleandmatu taalõ anna vi̬i̬l `vitsu, mõ̭ni lat́s om `väega `kangõ kaalaga;
mi vana hopõń om nii `kangõ kaalaga, ta ei käänäʔ, `kaksa vai ohjaharu `kat́ski Har;
kange peaga 1. sõnakuulmatu `Kange `peaga [hobune] Rei;
`kange `piaga obu Mar;
see on `kange`peaga poiss Mär;
kis seokse `kange `peäga, pane rauad suhu, sis jõuad kinni pidädä Vig;
`kange `piaga obusel on kang `vaĺlaid vaja Juu;
`kange `päägä obene Puh;
2. õppimisvõimetu tuim ja `kange `pääge Krk;
poiss om `kangõ `päägõ, täl ei nakkaʔ midägi pähäʔ Krl;
kange süda(mega) järeleandmatu, jonnakas `kaŋŋe südamega, `kaŋŋe südä sies Lüg;
üks va `kange südämega inimene Mar;
`Süakas on `kange südamega Hää;
Kai on südamest `kange, ajab oma `õigust VJg;
`kange südä siden, ei si̬i̬ järele ei anna Kod;
`kange süä sehen `justku sia `tapjel Krk;
ta om nii `kange `süämega, `kossegi ei anna `perrä, rao vai tüḱk küĺlest Ran;
`kangõ süämegaʔ Se 3. kõva,
tugev; suur, äge `kange maru Kuu;
`kange külm ja pakkane;
`kange tuul;
`kange valu õli Lüg;
üks mies oli `kange `kaardi `mängijä;
`kange lume `pöllü Vai;
Maru on köige `kangem kut kaksteist `palli on;
Äi sääl tεε midagist, kes see `kangem pool on Jäm;
poud on nii `kange olnd Ans;
ilm leheb `kangeks tuuleks;
keige `kangem kaert oo rumbi tuus Khk;
kisub tuule `kangeks Mus;
Ah sul oo siis päris kaŋŋe tahtmine linna elama minna Kaa;
ajab oksendama, teeb `kanged valu `sisse Krj;
nii `kange vaev oli südame all Jaa;
Ma tegi sii veel - - omale kange paadi, `puhta tamme puust Pöi;
`kange igi `laskis peast maha, ühna sorises;
ehk lapsed kasuvad `kangemaks Muh;
`kange `töstmesest saab seda vega Käi;
neil mõlemil oo `kange jõud Mar;
`kange tuulega puu ladvad üsna `loogos Kul;
mul on `kange jänu Mär;
Liha oo kõrven panni pial, `kange tuli oli all Han;
akkasid obustega aeama - - et kumma obused oo `kangemad Mih;
`kange näĺg - - kõht oo tühe Tõs;
Nigul oli malõs kõege `kangõm Khn;
suust aeavad `väĺla `kanged kõrvetsed Vän;
ärg on lehmast ikki paĺlu `kangem Saa;
` mul on ise ka iad nõdrad prillid, peaks `kangemad olema Ris;
vie juoks - - se tuleb `kange tuuldest HMd;
moa `ohra tehti koa ikka sügavama moa sisse. ta on `kange `kuiva `kartma Kei;
norm pannakse `jälle `kangemaks;
minul põle nii `kanget näĺga old Juu;
`kange uuviga läksime [pulma] - - nuored inimesed, `kange luśt `minna Jür;
oli tene `kange koloo·si korra `vaendlane Tür;
tuule iil on nii `kange, et tõstab `õhku, viib ära Trm;
ja siis akas `kange piavalu ja palavik `piale selle Ksi;
neil (jõemüntidel) on väga `kange lõhn Lai;
tuli `u̬u̬gas, - - `kange `jõuge palas, ku müüri `puhtes pühit Hls;
lõhup `kanget valu, nõnda et ei jõvva mitte kannate ka ärä Krk;
sarra tetti. üits `kange kuurma iki sard Ran;
`tulli `kange müristämine ja välk Puh;
vanast `olli nii `kange küĺm `talve, et varess satte lennust maha ja `olli valmiss Nõo;
tiigi pääl oĺl nii `kangõ iä Urv;
täl kangõ nohu, silmist pand vett maha Krl;
tu om `kangõ `kuhtu`käüjä miiśs Har;
nii `kangõ külm, mia `maahha t́silgahti, tu̬u̬ `külmi Vas;
`kangõ põud, kõva, oĺl hää `hainu `pandaʔ Se4. tubli, hakkaja; jõuline, mõjuv `enne oli nii `kangei inimisi old, et pand kohe nii `kange sanadega kohe `kinni selle `pulmahobuse - - jalad Kuu;
sie on nii `kange `tüöle, ei sie pia üöd ei `päiva Hlj;
`kuerust tegema `kange VNg;
on `kange `tõisi `lüömä, suur `riiu karu Lüg;
Mies õli kole `kange `juama, et `irmus Jõh;
`Katsu sa, kust sa nii `kanget `poissi `leiad IisR;
nee olid `kanged ölut `kihmama Khk;
`vöttas teise mehel seitse `looma `surnuks, nii `kange mees oli völuma Mus;
ma ole nii `kange unutama Vll;
`lulli `lööma on nad `kanged küll Pöi;
`kartis et mees `kangem nöi (nõid) kut tema Emm;
ma pisiksest peast olin `kange puu `otsa ronima Mär;
Neid `kangid mehi oo `niitma taris Han;
minu ema oli `kange `sundima Mih;
poesid oo `kanged `ratsa `sõitma Tõs;
Mõni [hobune] `oĺli `kange, `pańni päris laiast liidust (jääpraost) üle Hää;
minu isa oli `enne `kange kiba ja `kända kangutama Juu;
tiumies - - oli `kange lugema Kos;
kaań on `kange pugema HJn;
`ämblikud on sui `kanged `võrkusi tegema Ann;
lepad on `kanged võsuma Koe;
`kange lubama, aga kohut ei täida VJg;
kaŕjus õlema `irmus `kange `taĺtaja Kod;
ta oli `kange mi̬i̬s olnd nisukese `tõstmese `piale Pal;
ja tüir inimene on `kange oma `poole `oidja, ei taha kellegile kedagi `anda Plt;
lapsed on kõik `kanged tü̬ü̬tegijäd KJn;
`lamma rasv `kange kohe `anguma SJn;
si̬i̬ om ike üit́s `kange sõami̬i̬s Trv;
vana Riimik olli `kange `puskma Hel;
südidä olekiga, `kange egäle asjale Ran;
kes `kangemb `põimja `olli, läits ette, jät́t teese maha Nõo;
ega ma es `peĺgä midägi, ma oĺli `kangõ verega mi̬i̬ss `täämbädseni Võn;
`kangõ mi̬i̬ss, ei annaʔ tõõsõl hinnäst `võitaʔ Se5. a. ebasoodus, halb, raske küll se oli `kange aeg üle aeda;
Saksamaa aavad on `kanged `luhkuda Jäm;
`söuksed suured jämed tamsalöŋŋad, nee on nii `kanged `kiskuda;
see [vatuka tallutamine] oli `kange töö Ans;
elu on nii `kange;
saaks see `kange aja üle, saab see `kange aeg üle läind, jo siis jälle - - elada saab;
jooma jänu on `kange kannata;
külab nee kiudud kuued `kanged kududa on Khk;
Noh oli ikka kaŋŋe töö küll, aga nääd sa, ära tegime Kaa; `
orjus oli `kange Pha;
põua `aegas o `kange (visa) vihm tulema Muh ||
tige, kuri mees mees irm `kange kui joob Khk b. (ilmastikunähtustest) `kange sää oli rikkund `ketjud `katki ja `laiva tuli `randa Vai;
linnuraja pεεlt `vaatvad targad mihed kut tulab `kange tali;
`kange ilm oli `väĺjas Jäm;
nii `kange ilm oli, aga me saime ikka `öhta tagasi nink Ans;
kui koue `ilma on, müristab ning eidab, siis on `kange ilm;
mehed kobisid küll `luupi, aga nii `kange meri oli, `täitas luubi εε Khk;
kuu oli `söuke seliti, siis pidi `kange kuu tulema Pha;
ku meri `kange on, siis aeab üle `parda `sisse ku `tuiskab Hää6. tugevatoimeline, kontsentreeritud, ant lahja se oli nii `kange nagu `margur, pani `inge `kinni Jõe;
leheline õli `ninda `kange et muna `sõisas lehelise pääl Lüg;
`Kange kui `piiritus IisR;
küll sie on `kange `karsi·tsa Vai;
see oo nii `kange, et se vötab iŋŋe sehest ää Khk;
Ta joob nii `kanged teed, et ajab suu `lahti Pöi;
õlot käärib `kangeks Kul;
`rohkem põletada saab, siis oo `kangem lubi Var;
see tuvakas oo `kange. tä oo nii `kange, et tahagi tät änam Mih;
kis naa `kangega pesu pesta võis, käsi ei pann ju `vasta sellele Tõs;
Inimese kusi ju kipitab ka aava pääl, aga neil ta on vi̬i̬l `kangem, va kusirautsikatel;
sügismere räimel on `sõuke `kange rasu, ku maha `kallad, põleb ku tuli maas Hää;
si̬i̬ ät́ik on liiga `kange Saa;
`kange värv, süöb löngad ää Ris;
aga see on `kange viin, `tõmmab mokad `krämpsu Juu;
Paĺlu ei või `panna, `kange on, söeb ää Amb;
`kange kohv on kõhe viha Iis;
mõni õlu on `kangem, mõni lahjem Lai;
küll om kõva ja `kange [viin], mea tat võtta ei või Krk;
seebi `ki̬i̬tä pidi olema nii `kange lippe nigu kana muna `kandu pääl Puh;
aga mugõl `olli nii `kange, et võt́t käe `katski Nõo; [arst] kirot́ `kangõ roho Räp ||
alkoholist Eile sai poistega seda kanget katsutud Pha;
7. väga, kangesti on `kange `kiire `tüöle Jõe;
minevaasta oli `kange ea pöllu kasu Krj;
`kange paks mets Phl;
`laudeks tamme puu pidi `kange elos olema;
`kanged magusad õunad Mar;
raudsipelgad need olid `kanged kibedad ammustama Mär;
olid `kanged `valged kaltsod ümmer säärte Lih;
`kange ilus `vaikne ilm oli Kse;
Nii `kange soolane, jusku kõrvetab keele pääl Hää;
ta oli nihuke `kange pikaldase käimaga ka;
`kange visa `niita Ris;
`kanged iad küpse leebad olid Nis;
ärjaga oli `kange ia `künda Hag;
nüid on `kange `raske aeg Juu;
`köster `kange tige mies Jür;
Seelikud `tehti `kanged laiad Amb;
`kanged rammusad kuerad, `jäksavad ammustada küll JJn;
tuba `kange `sumbund, soa jo akent `lahti teha Tür;
minu isa oli `kange maias õlle ja viina `piale Pal;
`kange kivine maa, paĺlu kive Krk;
`kange kuum päiv, ta kõrvetab ku tuli jälle;
temä om nii `kange ihne Nõo;
`kangõ vihmanõ suvi oĺl, es `saava `aina tetä es midägi Urv;
tuu om `kangõ tubli tüü miiśs Har Vrd kanke1,
kanks