[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

konks1 konks g konksu (kongsu) eP(g -o) Trv Puh Nõo Kam Har spor VId(g konkso Räp), konksi Tõs Tor Hää Saa KJn(g kongsi) SJn, `konksu (-o) R(n, g `konksu, -o Vai, -i VNg); końks g konksi (kongsi) Vil M spor T, końksi (końgsi) spor V(kuńks g kuńgsi)
1. (hrl eseme osana) kõver(datud) ots(ik), konks a. haaramis-, kinnitus-, ühenduskonks Aepuu konks (aepuu kinnitamiseks paadi äärelaua külge) Jõe; `pirkli pääs `onvata `konksid `pandu [kuhu käivad prassid kinni] VNg; [sepa] `lõõtsa `konkso `külge `panna `nüöri õts `kinni Lüg; ikke konks on ikke kess`paigas - - `konksust läheb kett `atra `külge Jõh; mönel adral olid aasad ning konksud Kär; `Sõuksed konksud `pandi kohe tegemise `aegu [hoone] müüri `sisse, kõverad tamme oksad. Konksu `küĺge `siuti siis loom `kinni Pöi; enni näh kallati ree aisad, nüid tehässe ikke `konksodega Mar; [vankri] aisa konks o rõukpaku `küĺgis Kse; [pahural] obusel `tehti küll koogud `kaela - - aŕk oli ja `seoke konks ja se konks akkas `aeda `kinni; agur oo viie kuie konksiga Tõs; `pootsvaagil on konks ja terav ots Sim; aviunnal on vask konks ja `mätjas pannasse konksu `õtsa Trm; konks oli `mutri küĺjes, `sinna taha käis juhiraud [vankri esiteljel] Lai; kövve konksi [ree] jalaste pää `otse sehen Krk; `vehmre pesä kongsid pandass telle `külge Ran; Sõ̭ss oĺl üt́s sääne saina külen kuńks, no sõ̭ss tu̬u̬ tõnõ ots `pańti sinnä˽kuńgsi `küĺge [vöökudumisel] Urv; hobõsa pandass koĺgipuiega sinna [adra] końksi manu˽kińniʔ Har; ri̬i̬ravva końgsiʔ omavaʔ i̬i̬n ja takan, kabl pandass näide `taadõ ku `ku̬u̬rmat tetäss Räp b. riputuskonks; varn, nagi `õhjad ja obose `riistad `pannasse `konksu rippumaie Lüg; rätik ripub konksu `otsas Khk; Sii on tükk konksu, pane [rakmed] siia `otsa Pöi; pannakse sari kongsu `otsa Mär; ma võta panged konksude `otsa Tõs; kaju konks, kus pang otses on Hää; eks pange riided konksu `otsa Tür; margap̀u konks on allpu̬u̬l, konksu `õtsa paad aśja Kod; võtad pange `sinna [kaelkookude] `konksu Lai; supi`kuĺpidel `oĺlid konksid külles, `nuaga `oĺli `siuke kõver konks `otsa lõegatud KJn; konksud `oĺlid õla pial, `õlped õegati SJn; puu küĺlen koogu otsan olli końks [paja jaoks] Trv; kaalpuudel olliva konksi küĺlen Ote; nuial kah om końks `otsa tett Har; kae noʔ, końks om sääl mäepu̬u̬l [kella ülesriputamiseks] Plv c. puu- või raudkonks akna- või uksepiidas (hingede jaoks) `akna `konksod ja `iŋŋed `tuua `linnast; auk `puuriti `piida `sisse ja puu konks `lüödi `sisse; liht`uksel `onvad `raudased seppa `tehtud `konksod Lüg; värava `samba konks Khk; uks on `konkside ots KJn; ni̬i̬d oĺlid kiik maasepä `tehtud - - ni̬i̬d naalad ja konksid ja inged [ustel] Vil; usse piida `sisse `olli `lü̬ü̬du puust konks, kos tu sakar `otsa `panti Nõo; ussõ hińg om konksu pääle pant, muud́u ei saisa uśs `ülhlin Hard. fig Pane `siia konksu taha ja `voatame kummal `järge annab (sõrmkoogu vedamisest); Parama kää sõrmed kõveras püus kut konksud; Nina peas kut konks (“ülespidi kõver”) Pöi; [kuldil] võhad nagu sured `irmsad kongsud Jür; taa (vanainimene) um jäänü˽nigu końks [küüru] Plv
2. (sag sisekohakäändeis) suluse või kinnise osa a. akna-, uksehaak; (selle vastus) metallist aas, obadus `Akna`konksud (haagid) Jõe; pane aken `konksu; aek köib konksu `otsa Tõs; meil on aiavärat konksis Saa; obadus on siis kui lüiakse värava pośti `sisse rauast kieratud luoga `muodi konks Kad; `akna tripi konks Kod; pane uks `aaki ehk `konkso Plt; meil `võõruss uśs om `kinni, si̬i̬st pu̬u̬lt konksin. pannass si̬i̬st pu̬u̬lt `konksi Krk b. hammas, sakk (`ukse) `riivi konks Lüg; käerauaga uksed käisid `konksi, läksid mud́u `lahti Saa; konks lüiakse ukse `tendre `sisse. link käib konksu taha Nis; tu̬u̬ ussõlink om kah konksin Har; kuht́ jäi ussõ kongsu `otsa [kinni] Plv c. kiŋŋa konksud änamasti [nöörsaabastel] Khk
3. hrl konksja või haralise otsaga tööriist `Kuorma [kinni]`tõmmamise konks, `õunabu `õksast, `aariklane õks, `nüöri õts sai siduda `ümbär `konkso - - köis juoks iast `konkso `argist läbi Lüg; Ennemal aal oli nisuke truadist konks koe, millega sai lühirauast lõng läbi tõmmata Amb; siiva konks (tuuliku tiibadele purje seadmiseks) Kod; sukka paneki konks (soasulane) Trv; pane konks (ankur) `sisse hum Ran; kongsiga `lü̬ü̬di [semmipuu] kõõlussele pääle, siss ta vedrut `ästi Ote; kuńksiga (roobiga) `hüt́si `kiskma; Vihukonks (puukonks rukkivihkude sidumiseks) Rõu a. kartulikonks, kabli `kardoli maa oli `külmand, konks pole `tahtnd `sesse `mennaged Rei; `enni `tehti kardoli `võtmese konksod puust Kul; konksiga kistase kardulid Tor; mõni `kroapis ikke konksoga [kartuli] pesad ja servad `lahti Juu; konksuga `võetasse kartulid Iis b. sõnnikukonks üks ken `tembas [põllul sõnnikut] maha - - `konksoga Vai; sõnniku maha `kiskmese jaoss oli konks, pikk puu vaŕs oli taga, üksaenuke raud pulk `sesse `löödud - - pärast tuli `putkega ja kahe araga konks Mih; konksuga kraabiti [sõnnik] `vankri pialt maha Pee; maha`kistav konks Trv; sitta tõsteti `vikluga, maha `kisti kongsiga Ran; [talgutel] maha `laskja, tõmmaśs kongsiga `ku̬u̬rmast sitta maha unikude Ote c. vahend külvikriipsu vedamiseks, hitsmekook kui isa külis, siis ma vädasin konksoga `sitmid LNg; konksuga aets küli rind `sisse Lih; `sitmed `vääti jalaga või konksuga Mih; `itskma piir `veeti jalaga ehk kongsiga Kam d. heegelnõel eegeldamise konks Juu; kongsuga tehakse `pit́si Sim; perenaene konksuga kudus kaŕdinad Kod e. fig mis sa oodad, eks sa löö konks taa (kurameerimisest) Emm; laisa inimese `kohta `ööldi, et seda argiga lükka, konksuga `tõmba Lai
4. kõver(d)us, looge Ku sa puu öhes juurearudega, juurekonksiga ära raiud, siis jääb ka juurikapäss `küĺgi Hää; nüid on `paĺlast nihuksed konksod, põle enäm `tähtede `moodigi (ladina kirjast) Juu; jänes tieb küll `konksusid (haake) JõeK; ahha (h-tähe) konks Kad; äkine konks (käänak) lähäb Pala puale, ti̬i̬ one ku konks `ki̬i̬rab Kod; ruhikse kirvess olli `siante konksin ja selle konksige lü̬ü̬di si̬i̬st `vällä (õõnestati küna) Krk; naśte vü̬ü̬l olliva serätse joone katsipäädi veeren, ja `keskel olli serätse tärni ja kongsu ja risti Nõo; kuńksi nõnagaʔ Se
5. fig riugas, vigur `Konksosõnad õlivad - - [kosjas] `räägiti `lehma ehk `mullika `õstama Lüg; mehel on kongsud sies; `viskas tene `konksusi küll ette, aga jagu ei suand VJg; ku mõni `ütles `siantse konksi tõisel Krk; ta `mäńge tõsõlõ kavalusõga sääräst `konksu, et tõnõ is tiiä is Har; väimi̬i̬s lei konksu `sisse, es massa `reńti [mõisnikule] Rõu
6. fig vana, vilets olend Mis see vanainimese konks ennast enam teiste ulka segab Mar; vuih, mina ei akka `seokse vana konksu (vanaeide) `täidä `ot́sma Tõs; vana konks – vana kõver inime Plt; meid vana `konkse ei aia `kuskil [tööle], vana konksi kurdav kodun Krk; vana konks `tu̬u̬di tõsõss lehmäss San
7. Ja kui `äiäl seda vana `konksu (raha, varandust) ikke tugevast õli, siis õli sie tüttär misike õli Jõh
Vrd konk1, kook2