[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kuivama1 `kuivama R(-ie Lüg) S spor L(`kuive- Hää), KPõ Iis Pal Plt; `kuivma Rid Tõs Aud Kod Pal Plt KJn, `kuibma Mar Vig Mih PJg Vän Nis; `kuiama Hi; `kuima Sa Muh L spor Ha, Tür Kad TaPõ KJn SJn; kuju|ma Jäm Pöi Saa Kõp Vil Trv T Räp Lei(kuu-), -me M San; kuiu|ma Kär Kaa Võn(kuio-) Kam V(kuio-), -me, -mõ San Krl Har; kuivama Amb, kueva- Mär, kueu- Hää Saa Nõo, kueo- Võn; kuiumadõ van Har; (ta) kuivab Sa Käi Rei L(-b-) HaLä spor Jä ViK, VlPõ TMr, `kuivab R spor S, KuuK JMd VMr Iis Pal, kuiab Hi, kuevab Muh spor L, Rap spor TaPõ VlPõ T(-p), koevab Vig(-b-) Juu Kod Plt
1. kuiv(em)aks muutuma, tõmbuma kiel akka `kuivama VNg; liha `kuivab `vällä siis ku tämal ei õle `suola pääl; kõik kõhad on `nõnda `kuivand, ei õle mitte `vihma `tilka tuld Lüg; `viemö `oige rüsäd `arvast `maale ka `kuivama Vai; `märga maad saab vahest `küntud, kujuvad ära jäävad soue kongid Jäm; on öŋŋed `sisse taritud, siis lapitasse `kuivama Khk; reejalased `lasti parsil tugevast äe `kuivada Kaa; ma pani maged tuulingu ala `kuima Pha; Palavik, sellepärast suu kuivab; Lahja kut `kuivand tursk Pöi; `kõrkad `lasti ää `kuiva, siis ta oo `sitke Muh; Ma pani linapüud `räästa alla `kuiama Käi; maa kuibab ää, `vihma tule mette Mar; rattad pole mette kuind veel, alles tõrvased Mär; parsil `kuibvad ka `kuprad vel; `pöörsin `einu sii teese küĺle `peäle, siss koevab paramini Vig; sedavisi olid `kuimas siis kalad Kir; `pahkrad jäävad põllu `sisse kui põld kuin (kuivanud) Lih; lögä `pehme, kuevab varsti ää Var; ein ei kuiba änam ära - - kaste on ju `kange, millas see `kuibmese aeg on Mih; `metsas oli `kuivin ää ulk puid Tõs; riie kuin ää Khn; sui (suvel) nad `kuivsid ruttu (lammastest) Aud; viisk oli `kastega `jalgas, ei `kuivand `ültse, ei `saantki ära `kuivi PJg; võrgud `kuibsid säl Vän; õunad on väga visad kujuma Saa; leib on `kuivan ja köva Ris; mina tänavu `talve paelut ei koevatantki [pesu] toas, kõik `kuivas `õues ää Juu; põrand on `pestud aga tahab viel kuivada Amb; kasepuu `püidis `lõhki kuivata; sinu isa särk `kuevas meie ema aea pial (lähedalt sugulased) VMr; ommiku suu nõnna kuivand Kad; ädala ein kuivab paĺlu kokku Sim; kui põld `küńti üless, mõni jät́tis `kuivama, siis mua `ingas ja `kuivis Trm; rohi `kuivi ärä, õli ku krõbi Kod; ein tahab ikke `kuivada ja `närtsida Pal; laud tahab nüid `kuiva, et ta täetsa ära kuevab Äks; kui [vihud] ära kuisivad, siis `pańti kuhelasse Ksi; siis [hein] `kuivis ruttu kui ta korra jo `kuima akkas Lai; `kuprad `pańti kõik `sarda seasi `kuima ja siss kuipsid sial ära SJn; nii pikalt kujus kui kuiv `oĺli (hein) Kõp; `rõõva `kuiveva nõnda ruttu ärä Trv; kujunu murumuna om puss Pst; tõene `aasta ku maad tahesiva ja `kuiviva, siss sai `põima; kõhn kui kujunu kiiss Ran; `rõskest pääst om ää `triiki, ärä lase `rõivit `kuiva Puh; mul suu nii `kangede kuevab, et ki̬i̬l jääp kurgu lae `küĺge `kińni; ku karu uhak ärä kuevap, siss om kole nõglane Nõo; medä `kõrgemp lõhn, sedä parembide `kuivi vili Kam; mõni lask `viĺla kujuda kah enne ku `rõuku pandass, vili kuivass Ote; nemä panniva riśtkaena pu̬u̬l likeld `rõuku, et ain sääl kuevap Rõn; aina omma kujumen San; sekäʔ na `häste pusipuuga, sõss `kuioss vili ennembä ärʔ Kan; `lü̬ü̬mi [heina] laḱka, sõ̭ss saavaʔ kuiumõ Krl; maa om vällä˽kuiunu ja `lahkiss lännüʔ; [seebikangid] `Pańti müürüveere pääle kuiumadõ. Sääl kuiusi kõvass Har; Kiä mõõśta õs hüvvä `rõuku tetäʔ, tu̬u̬l `vaivu tu̬u̬ vili är˽littu ja kuiuki õs ärʔ Rõu; hamõh `kuivi `sääntseh paigah, koh tedä `kiäki es nuŕgiʔ Plv; pilveʔ jo kuiosõʔ (vihm jääb järele) Vas; ku linaʔ nurmõh är˽`kuivivaʔ, sõss `tõmpsi rehägä kokko; havvõʔ kuiossõ saina veeren Räp; väläh kuioss parembahe kui tarõh Se; ta vili `kuiv́ži; ki̬i̬ĺ ärʔ kuionuʔ Lei
2. kõhetuma, kuivetuma, kokku tõmbuma sie mies on `nõnda kokko `kuivand, et ei änam `jaksa `käia; `vällä `kuivand, `paljad `lõua luud on järel Lüg; `aiguse aal nenda εε kuind, mis paljas luu veel Khk; kui kukulind ära petab, siis inimene `kuivab ära Mus; ärg sellest kohitsemisest kuivab ära Krj; on ta söhuke suur paks vöi on ta kuind Vll; seukse `kuivand ja `kitsa `näoga [inimene] Pöi; `kange töö `rummamesega perse kuevab takka ää Muh; Ta on jo nii ee kuivend, et taast pole änam midaged järel Käi; inimene, kui söö ega, kuibab ää Mar; `kuivis kokku [haigusest], naa `piske tillike terake oli veel Tõs; vana kuind inimene, vanadus ää kuevatand PJg; kuevab ää nagu puu rońt Vän; ma ole juba vanadusest ära kuivanu ja kõdunenu Hää; `kuivan krõbetes, teist nii viletsad inimest ma põle näin HMd; vaevane, lahja `kuivand krõbin Nis; nii kuind kõhna inime, ei tea kus se sööm temal küll lähäb Juu; inime on tiisiku `aigusse ää `kuivand Koe; ära `kuivand, paĺlas luu ja kere; `kuivand käsi, peenike kui piitsa vaŕss Sim; si̬i̬ kui liha unnik, teine on ää `kuinud nigu kildak Ksi; ää kuind teeńe, tiĺlikse nääpsu `näoga KJn; ta om tiisikun `aige, är kujunu ja kadunu Krk; liha luie pääl ära kujunu Ran; aga mia ole ka kokku kujunu nüid Nõo; seere marja [on] ka ärä kujunuva, juśt ku pinnukse ni seere luu Rõn; ta om tiisikusõlõ ärʔ kujunuʔ Krl; kuioss õ̭nnõ kokko nii et jääsegi vigatsõss Plv; kuionuistõ luiegaʔ [loom] Se || kärbuma (elunditest) ku sial saṕp nakass ärä kujuma, siss pudelist `lasti paar `tilka [sapirohtu] sia söögi `sisse Puh; kas kops mädäness vai kuiuss, tu‿m tu̬u̬ tiisigu `haiguss Har || fig `kuulmin kuivass ärä, `kuulmin om är kujunu (kurtusest) Krk; südä kujunu ärä selle murega Nõo; silmä terägi om ar kuionuʔ Vas
3. elutuks muutuma (taimedest) kuusk `siiski `püiäb `vällä `kuivada, mänd ei `kuiva; kui `lilled ei saa `viega `kasteda, siis `kuivavad `vällä Lüg; Sie kadaka närä ei `kasvand `suuremast ka ja `vällä ka ei `kuivand Jõh; kabustad `kuivasivad `vällä Vai; söövad puude puŋŋad ära, puu päris `kuivab ära Khk; Seal on pailu jala peal `kuivand puid seas Pöi; va rädi mets, mes puud on εε `kuiand Käi; lemmergas sial `kasvas, nüid on ää kuind Lih; päris mahla kaśk oli, `kõrge maa peal, `kuibis juurikateni ära Aud; õunabud `kuivsid ära Vän; mitte üks loomipuu ja reegipuu ei ole `kuivand Tor; puu on metsa kuiv, ku ta `kasves `püśti on ja on ärä kueunu Saa; ne ka nisuksed mätsakad ja lehised kased, ega neid `keegi `raiund põle, `kuibsid ja kadusid ää Juu; õõnap kis juba ära akkab `kuima, sellest ti̬i̬ riha pulgad Äks; kuusel on ju vamm sihes, akkab `kuima KJn; lillikse `kuivave kikk ärä, vihmakest ei tule Hls; lõigats jala pääl kujunit puid Krk; kae si̬i̬ `uibu pidi ärä kujuma; `kapsta om ärä `juurdenuva, ega na nüid enämb ärä ei kueva Nõo; aia kraami˽kuiusõ kõ̭iḱ välläʔ; see ru̬u̬s `tahtsõ varrõ˽keväjelt ärä kuiuda Har; [külma ilmaga] lü̬ü̬˽kuusõlõ `küĺge mõ̭ni tirak, sõ̭ss kuiuss ärʔ Plv; `täämba ai˽saa `vihma, kuivasõ `kartuli `vällä Lei
4. mõõnama; veetuks muutuma kagu`tuulega ka vesi `kuivab ko˛e ära, aga läns`tuulega on suur vie tous Jõe; mered `kuivavad ära Jäm; saju eel iseäranis kajud `kuivavad Khk; on kõik ära kuind, jõed Pöi; ei tea kuidas se allikas ää `kuivis; see allikas põle elu`aegas ää kuin Muh; möönä ajal meri kuivab ää Tõs; suured jõed on ää `kuivand VMr; oja ää kuivand, üks tire aga järele Kad; vesi lü̬ü̬b `kuima, kuevab ärä (jões) Kod; veike `jõekene, kuiva suvega `kuivis kohe ära Äks; tuu tiiḱ olõvõt muru pääle ärä kuiunuʔ Har; tiiḱ um mis ussaiah um, kaivõt vai loomulik, kost vesi ärʔ ei kuioʔ Rõu; oja `kuivi ärʔ Plv; `Võõ̭pso jõgi kuio‿i kunageʔ Se || auruma kui vesi kuevab ää, siis akkab sadama Muh
5. kokku kuivama, deformeeruma kui `ükskid kiha εε `kuivand on, siis iimitseb vett `laudade vahetsi Khk; kasukas kövaks kuind, paljas köbi veel Vll; Pät́t nönda äe `kuivand kut kabjus Pöi; ristad nõud `kuivad sui äε (öeld tuhkapäeval külla tulnud naistele); see (riie) üsna kõbjas kuin Muh; üsna turd nõu, põle kuind Mär; Kuin nõu tahab kaua `liota ennemä kui ää `turdub; `liotasi `pastlu, nied `kuivad kõvadas, tegäd valu varvastõlõ Khn; `kuivand rattad lodisevad Koe; riist kuevab ärä, akkab `ju̬u̬sma KJn; länikud kikk ärä kujund, ku ärä kuevab, siss jooseb Vil; vana kujunit `raake kiḱk kotuss täüs Krk; `Puhta nukaga sain jääp üles nukke `pääle, kuivap `valla Rõn; laud om kuionuʔ rupikohe Se || fig (kuulujutust) `i̬i̬smält tuĺl taa jutt nii õhinaga üĺess - - peräst kuiusi kokku Har