[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 29 artiklit
amat ama|t (-t́) Kad Lei, g -ti Saa Trv Hls; amma|t (-t́) Kõp, g -ti Pst Hls San, -di Krk Har(h-); aama|t (-t́) Se, g -ti Vas, -di Lut
1. amet, eriala; töökoht nüid `võeti aidame ammat́ ärä käest; läit́s ammadit `õṕme; selle ammadige ei toida temä ennast ärä Krk; timä oĺl ammatist maha aet; ku˽paŕõmbat ammatit ei oleʔ, siss tu̬u̬ ammat́ ka ei˽söödä˽mi̬i̬śt; to‿m `kongina˽liinan ammatin, ei˽tiiä˽mis ammatit timä pedä; ma‿i˽t́ää˽kah, mia ammadi pääle timä opiss Har; ütesä aamatit, `kümnes näĺg Vas
2. tegevus, töö, askeldus Roidab päl külä `mü̬ü̬dä, ei‿ol ammatid `miastig Hls; toimõnda ammatit (tee oma tööd) Har
3. (halb) harjumus, komme käib külä `mü̬ü̬dä lõkudamas, tal on sihake lõkudamise amat́ Saa; nihutep `pükse üless, si̬i̬ om õpit ammat́; kel `suikmise ammatit ei oole, si̬i̬ paĺt aiguts Krk; hobõsõl om hammat́, ei taha vitä, räbeless Har
amet am(m)e|t eP(-õ|t Khn; aame|t Kaa) Hls Hel T, am(m)õ|t́ V(aamõ|t́ Vas Se), `amme|t R(n -ti VNg), g -ti, -di; anep, -i Lih Kse Han
1. elukutse, eriala, teenistus; töökoht, -ala `Ammeti oppida ei ole `millaski `ilja; `Ammet kaik mes `leibä tuob; Küll `ammet obetab ja tüö `viisile vedäb Kuu; `õlgu [tal] sada `ammeti - - ikke ädäs `ühte `puhku; midä `ammeti sa ajad - - midä tüöd sa tied; sie on `jälle tämä `ammet ja leib; kas tahab ka kuhugi `ammeti `pääle `saada, ise `naiste `rahvas Lüg; Vanemb pueg `pańdi `Narva `ammetiõppi IisR; `ammet ei `tiuta miest, kui mies `ammetit ei `tiuta Vai; annab ammedi kääst ära; ilma `öpmata mees, ammedita mees Jäm; amet ise öpetab `jälle Kär; äi see ammet meest äi toida Emm; ega ammet küsi `leiba, ammet toob `leiba Käi; `rätsepa töö üsna `kerge töö, üsna `kerge ammet Mar; ta oo ametis `kinni, ega ta saa ää `tulla Aud; mees pidas voorime ammetid HMd; kümme `aastad oli selle ammeti sees Rap; rublane nimi ja kopike väärt ammet – se pidada perenaese põli olema; juba imu täis, võtt enese ammetist `lahti; kus ammetis ta käib Juu; ega ammet miest riku, kui mies ise ammetid ei riku JõeK; sie on ikka üks ia ammet sie sepa ammet; teda taheti kua `sinna ametisse `panna VMr; tämä one siäl ametin, suab siält tiänissuss Kod; ameti poolest on ta kinksepp, aga nüid teeb põllutööd Lai; ta om `süńdin selle ameti `pääle; amet ei `teote mi̬i̬st ku mi̬i̬ss esi ametit ei `teote Hel; `ütsä ametit, `kümness näĺg Ran; poiss om laisk, tedä‿i taa ametide ka võtta `keski Nõo; paŕõmb olnu˽ku tää mõ̭nõ amõdi `hindälle olõss `opnuʔ Urv; timä tuĺl `Rõugohe, sai opetaja ametehe; Taa‿m jo˽tu̬u̬st saani˽jannanu ku ammõtilõ sai Rõu; peeneb amõt́; ega opitut amõtit sälägä ei kannaʔ; kavva tä es piäʔ `veśki amõtit; ja sõ̭ss `naḱsi sulasest, sedä ametit `peie sõ̭ss kuus `aaśtat; kel om amõtit, tol om `leibä Räp; aamõtist sai ar `maaha Se || kui `jälle nüid hundil nuga visadakse, sis ta saab hundi amedist `lahte - - saan inimeseks `jälle Phl; sa võtad koera ammeti `eese kätte juba, akkad `aukuma Mar
2. a. tegevus, askeldus, töö ja küll old vanamihel `ammeti, kui ta saand sield `väljäld mereld `sinne `holmije vahele `maale Kuu; meie `nuodal käib kuus inimest. igal ühel on oma `ammet Hlj; kas `annad `mulle ka `ammeti, ei õle kedägi tehä, õlen `jõute Lüg; `täisi `soeti peast, iga pühaba oli see amet Vll; Lesta püük ole kena ja lõbus amet Pöi; teitel (murdekogujatel) tuleb oma ammetid ajada LNg; mool muud ammetid põle, `vaatan kano vahest; mool `eesel tuhat tööd ja sada ammetid Mar; ma istuks paegal, teeks näpu vahel oma ammetid Juu; luoga täis `piergu `kiskuda `õhta `otsa, sie old sulase ammet sügisesel aal JõeK; tüe ei ole laisa inimese ammet JJn; sui olivad jo kõik lapsed ammetis, kis `karjas kis oma kodu Pee; minul o ametid küll ja tegemiss Kod; ta on `paerga mesilastega ametis, ei saa kohe `tulla Lai; ihu om väsinu, ma olli kõvaste ametin Hel; viina `aamine om `õlpsamb ku õlletegemine, õlletegemisega om `ulka ametit Nõo; `Äestamine ja `truĺmine nu̬u̬˽no `oĺliva `kergeʔ amõteʔ Räp; olõ õi tu̬u̬l `aigu sukka˽popataʔ, tu̬u̬ om aamõtih Vas || sa tuled vaname järele, `siie oma `ammeti pidämä (suguliselt läbi käima) Lüg b. kasutusel(e) (hrl sisekohakäänetes) minul on ka neli `leivä `pannu, aga üks on `ammetis - - `tõised on `jõude Lüg; ühe kuue`kümne `aasta `ette nad (tündrid) ollid ammetis viel KuuK; tahab raha kõhe ameti `panna; kas tuleb kappi ehk kummutid tehä käib obapuu ameti Kod; mis servad jäid, sai `paikadest, sedaviisi läks ta (pastlanahk) kõik ammetisse Äks; koodid oĺlid alati ammetis, ku me `rehte `peksime SJn
3. harjumus, kalduvus, (halb) komme tämäl on sie `ammet `lapsest `saate `sisse õppitud - - kust kättä saab, säält võttab, sie on sie `tõmmamise `ammet Lüg; Obu oo seikse sandi ameti saand, äi anna karjamaal käde Kaa; koer ajab `karva, aga mette ametid Vll; See va `varguse amet on mõne inimesel kut `aigus Pöi; Lehm `piäsis korra läbi aa põllalõ ning sai sellest amõti Khn; ära akka `mängima, sie saab ametiks (suitsetamisest) Noa; sel näppamise amet́ `seĺge Trm; koeral on muna `sü̬ü̬mise ammet Pil; egass must `mu̬u̬du jätä, arinu eläjass ametit Nõo; ku˽hopõn - - võtt ammõtit, siss kandsõldõdass, et jätt tu̬u̬ moodu mahaʔ Har
harituss haritu|ss Har Lut, (a)aritu|s(s) Lei, g -sõ harjumus, harjunud komme to‿m harituss, ku inemise ü̬ü̬d `sanna lättäväʔ. ei˽läpe˽`valgõga `ahnusõst minnäʔ Har Vrd harjutus
aru1 n, g ar|u (-o) uus Lüg Jõh, eP M T(g arv|u (-o) Puh Võn, p `arvo TMr San, seesü arvun Ran, seestü arvust Ote) V; arv g arv|u, -o Kod V, `arv|u, -o R(n `arv|u, -o)
1. a. sag pl aru, mõistus ei ole `arvu `haisugi Kuu; ei `selle `arvud pia `kinni midagi, nie jalad `vaesed `saavad pää iest `soita VNg; vana juo ei õle `õiget `arvu; `Arvu en õle `kaotand. Arv on `selge; on segane `arvudest; Arust lage; tämä on lühikese ja `kerge `arvoga inimine Lüg; Arut sul pias! Jõh; Pole mette meele arugid Khk; Kus inimesel aru on, äkist `öösel paneb minema; Elajal ikka elaja aru Pöi; sel ikke arost ja oiost `puudu; tä targa `mõistose ja aroga Mar; igä asjal oma aro olgo uńt ehk olgo karo; `keŕkleb nagu poolearuga Saa; ta (vanainimene) ei ole enam vana aru ~ `mõistuse sees Juu; ommikuks tuli arudesse (sai kaineks, tuli mõistusele) JJn; loomal on ka aru pias, ta tiab küll Tür; sul nuored arud viel; arudega inimene, targa arudega Kad; ta lähäb oma arudega juhmist juba VJg; õma arvudega ja mõttega `ti̬i̬sin küll vi̬i̬l, aga enäm en näe kudoda; targemä arudegä inimised Kod; tegi jõngermańni tükka, ei old veel täie aru sees Plt; siu aru lää laiali, si̬i̬ ei ole `õige jutt mis sa aat; temä akkass joba inimese aru `saama, küll ta nüid mõist `ende i̬i̬st olla; sa olet periss ullu aruge, siul ei olle täüt aru; si̬i̬ sai nõnda `pessä, et aru pala `kunnigil ei oole Krk; arust nõrk ~ nõrga aruge Hel; latsel latse aru Ran; naśte`rahval olna pikä `juusse ja lühike aru; ta‿lli `veedike napak, täit aru pään es ole; ta‿m jo ilma aruta inimene, ta‿i tiiä mes‿tä kõnelap vai om Nõo; `kergekene, `kerge aruga Ote; kas `arvo oli mihele minekuge, oh pimmet - - lät́si sinna nigu piina `ahju San; inemise eläse˽maa pääl aruldaʔ, arujagamise `aigu omma ussõn olluʔ; medäss `säärtse poolõaruga inemisega ˽`ti̬i̬deʔ, kel arru pään ei olõʔ; Poolõaruga, -mudsuga, -toruga, pu̬u̬ĺ`uĺli, pu̬u̬lpuudulinõ Har; [inimene] umah arvoh imp olõ õiʔ Se b. piltl (kergemeelsest, mõtlematust, napakast inimesest) ega sen `arvud `haitle Kuu; minu `saapa `sääreski on `rohkemb `arvu ku sul pääs Lüg; sul o ühna varsa aru Var; Inimene on nätse - - puuduliku aruga; sellest `öeldaks - - et aru `viltu veab; Aru perset `mü̬ü̬da laiali - - aĺbakas inimene Hää; aru `teivaga seilas Koe; `sulle vaja nii kaua sugeda `anda kui aru `perssest pähä tuleb; ei sul ole õiget aru sul on va kitse arud VJg; aru ei saa toobiga pähä valada; võta ää malk, kae kas aru tulep `persest pähä Ran; Sellel on aru luskikaga antu ja kulbiga võetu TMr; vana torujüri. ei olõ `õigõt `torru ja arru Rõu; Vanamies vade `varsa`arvud Kuu; Vana obune, varsa aru - - (öeld) kui suur inimene ti̬i̬b lapse`tempusi Hää; vana mies aga lapse aru JMd; vana inimene, aga varsa aru Plt; vana mi̬i̬ss, `vaśka aru Hel; arust ära ~ välja(s) ~ ussen puuduliku mõistusega, meeletu, rumal `mielest `lahti ehk `arvost `välläs VNg; tama on jo oma `arvust kaig `vällä Vai; Sa oled eese tahtmisega ka arust ää Kaa; lapsed jooksevad nigu arust ära ~ ilma aruta Lai; lokeltes `pääle, edesi tagasi käü, ku arust ärä jäänu kunagi Krk; kas sa arust ärä ollit, ku sa sedä teit Hel; ta om jo arust ussõn - - tal ei ole enämb `õigõt arru Har | `lähväd arust `lahti, ei õle `õiget `muistust Lüg; aru pähe võtma mõistliku(ma)ks, targemaks muutuma rumal, ei võta aru pähe Kei; võta aru vahel pähä, et sa aru saat Hel || poiss käib ja uĺastap ja kotun tü̬ü̬d üle aru ja pää (väga palju) Nõo
2. arusaam; arvamus, mõte; kavatsus mul on `toine `arvu sene puold ei mina `tahtuks `ninda teha VNg; minu `arvo päält sinust ei õlegi `niiskest tüötegijat Lüg; ja ma olen arutand seda `aśja, ja olemist ja olen selle aru `piale `jõudnud Hag; no tee siis oma aru järele Juu; ei tia, kus ta siis lähäb oma aruga JJn; [lapsehoidjal] tuli tark aru et mis tiha Pee; ta `umbes aru järele `ütles, et nii pailu on vaja VJg; vana`rahva jutu aru `jäŕgi `öetse nuust, aga nüid `öetse natsa·lka Vil; ma tei ta ärä küll oma aru `järgi, ka ta `kõlbass või ei; mike aru pääl ~ mikeperäst sa sedäsi ti̬i̬t; siin o ilma arute (tarvitamata, ülearuseid) `nõusid kah Krk; ku tu `viuglemine käib, siss neil (mesilastel) om vist tu ärämińeki mõte ja aru Ran; mu arvo `perrä ~ pit́e ~ arvost `piäži nii olõma Se; arusse pähe, mõttesse toho tobe, mis sul arusse on tuld Sim; arus 1. peas, mõttes, kavatsusel mis su ullu arus on, et sedäsi tegid Juu; mis selle karja arus täna on, et ta nii vara tuleb `lõunelle Kad 2. (kellegi) arust, meelest mu arvoh om nii Se; arust (kellegi) meelest, arvates, arvamuse järgi minu `arvust et kaks `kerda `pisteti poiss silet `köüe puhist läbi Kuu; oma arust on tark, aga `vaata kui loĺlist teeb ise Lai; mu arust küll ei˽olõ˽tu̬u̬ asi nii eiʔ, t‿m vaest tõisildõʔ Har; Jaśsi noorik um mu arvust jäl nii`mu̬u̬du (rase) Vas; arude sees mõttes, (millegi üle) vaagimas, kaalutlemas `Oitegi pikke `aiga sügäväs mettes `kaaluteli - - oli sen `asjaga perisest `arvue siess, kuniks hüä neu; Mies ka ise aruje siess, `kumba otta, `kumba jättä Kuu; arvu lööma arutama, järele mõtlema, kaaluma lein `arvo kust ma saan huost Kuu; lüön aru, kas saan `tulla või en saa Lüg
3. selgus, teadmine Ei saand sidä `arvu, migäs asi sie on old Kuu; ega‿p saa ta kääst `selged aru, muidu keterdab Krj; `õiged aru põle kusagil, kõik oo `seiti Mih; kui ma selle aru kätte saan millas ta (kuu) `tehtud oo Aud; Jukude asi - - mis me sest aru tahame Juu; ei olnud nähnud, aga võt́tis aśjast `õige aru ja tegi ära Ksi; ta aru kätte ei saa, kas ei ole seletuss otsekohene vai om - - arusaamine `väike Hel || teised tüdrugod ajasid nii `kangest seda aro, on se ikka tösi, et mehele menemene toleb Rei; ti̬i̬ tü̬ü̬t tüveni, aja asja aruni Hel; aru saama 1. mõistma, taipama `vierad ei saa `arvu `meie `ranna `kielest, `kaigist sanust; Saa sa siis nüüd `naistest aru Kuu; lollakale äi maksa midad `rääkida, ta‿p soa aru Vll; Kui muedu aru sua‿mtõ, tulõb `nuuti anda Khn; kes aru`saaja, saab ise aru, kes loĺl, sellele `näita näpuga Kei; ei sest soa aru ei Liisu ega lapsed Kad; laps pudrab, ei saa aru, mis ta tahab Lai; sel om iki mi̬i̬ĺ pähän, si̬i̬ saap kõnest aru joba Krk; no temäst (veinist) ei saa aru, kellest ta‿m tettu; te saade `onte aru, et miust ei ole ämp tü̬ü̬tegijät Nõo; sa sait võõrildõ `arvo Plv; Taast ei saaʔ joht habõndõga juut́ ka `arvu (raskesti mõistetav) Vas 2. ära tundma; märkama põle arugi saand, et need `aastad oo läind; [nii kadunud, et] seda `kohtagi saa änam aru Vig || (emf hüüatustes) Saad sa aru, ta saigid mihele; Ta siis `terve päeva pole tööd teind. Siis sa saad aru! Rei; arule ~ aru peale saama mõistma, taipama [Siis] sai `Liena `arvule, et ta vei `itse henesä ku `lapsed `kaŋŋutasa kadule; Ei `saaned `üksindä ka `arvu `pääle, migä se küll oli Kuu; aru võtma mõistma, taipama Ku˽kõ̭iḱ ütte panõ˽sõ̭ss võta õi˽̣vana habõndõga˽juut́ ka inäp `arvu Rõu
4. seletus, selgitus; aruanne (hrl verbiga andma) `tulga aru `andama `vällä, midä õleta tehnd Lüg; `viimsest tühast sõnast peab aru `andma Muh; ma ei tahagi selle `peale aro nõuda Mar; Aeg annab aru Vig; ma olen `valged verd, `ańdis oma `kohta nihukest aru PJg; `omme pean aru `andma ja kui ma `anda ei soa, siis pean surema Kos; pian ma `sulle aru `andma sellest, mis ma tegin või kus ma käisin Lai; üt́skõrd piat kõ̭gõst arru `andma Har
5. teade, sõnum `lähtvad väĺjamaale, ei anna tεεdustkid, ei anna arugid Jäm; kadus tema jäljetumaks, pole temast aru midad; mine aru `viima, et `aitab merele `minna Khk; kes es saa `tulla, see `saatas aru tagasi Kär; saadeti arusid, keda kutstui vaderiks Mus; töi `meile aru et Poaste `randas `olle kalu Jaa; Käib aga `mööda küla arusid pärimas Rei
6. a. (kindel) määr, mõõt; teat hulk, kogus; arv; arvestusühik eks aru `puolest ole neil ikke `paĺju `luami Hlj; tie tüöd `arvu järele, ära tie üli `liia ega `vaiva `endäst Lüg; meitel nii ühe aru pärast (võrdsel hulgal) `piima; nee kapad olid `mitmes arus (suuruses). toobist viie toobini Khk; Kolme toobine mat́t si̬i̬ oli ikka si̬i̬ vana `muistine vaka päält `vötmise aru (kui tuulikul jahvatati) Pöi; kui tat aru pεrast `rüipad, siis ta ei tee rumalaks Muh; `pasmud tegid ise seda aru kui pikk ta (kangas) pidi olema; pidi paras aru olema ikke, kui ta (piim) paelu `apnes, siis läks `veesse Mih; pääva tõusust pääva `loodeni oli `endene päe, ega siis tuńni aru ei oln Aud; vana aru järele olid paĺgid [parvedes 21 jalga] pikad Vän; ku korvi kere aru koa täis sai, siis punuti põhja`vitste otsad `sõnna ääre `sisse; [orjaajal] vaest ei soand kaks ööpäeva magada. mis nüid inimestel viga, oma kellaaru magada Kei; ega siis (vanasti) pośtivahe aru põld, siis tuli se tulba aru, siis pośtivahe aru, nüid on tiinu aru; kui nad aru (normi) järele annavad, et ei `anta nii paelu kui keegi tahab Juu; egäs siäl kedägi päevä aru põlnd, et mitu päevä just pulm `oĺli KJn; tunni aru `järgi (määratud ajal) `anti rohi Krk; tu̬u̬ om nii inemise arust vällän ~ tu̬u̬l liha `lahkõss sälän `välläʔ; noʔ arutõdi sääl tu̬u̬d maa arru ja villä arru Har; siss heit raha sinnäʔ `liuda niip̀aĺo ku heit, tuul `arvo ei oolõʔ Se || `lõune ja `õhta vahe peal on kesk `päide aeg, sie oli üks aru, vata `enne põld jo kella Jür; pääv juba pät́si arul - - vaja `pät́si võtta (hommikul kella 8 ajal) Kod; sääl (kalendris) `oĺli `vahtsõ aru ja vana aru. tu oĺl õks edeotsast ku˽vastanõ aru (uus kalender) üless `võeti Har || (eitavas lauses) neli vassigad oli `metsas olnd. nönda otsitud et pole aru olnd Kär; kell lähäb naa `kaugele, et põle arugi; neid (pulmaliste kimpe) oli jo naapaelu `tarbis et põnd arugi; auna kärbis oli pailo sandim teha, `senna läks naa `irmos pailo lat́ta ja `teibaid et põlnd arogi Mih; Kui jõgõ `sisse tulid, siis `santeki serv oli veess. Sie olõss ju laevõl enäm aru mitte Khn || see `joomene oo koa arust ääläind juba (juuakse liiga palju) Mär; tsireli om tinav`aastak arvust ärä lännu, mud́u om iks neli `lehte, nüüd om viis Ote b. arvestus, arvepidamine see `ühte lugu tehässe sedä aro ja `rehnutti Mar; Kui perenaist põle, siis põle aruspanijad, majal nagu põles lukku ees; Inimesed võivad omased `olla, aga rahaga tuleb `seĺge aru pidada, mis ühü või teise jägu oo Han; se `puudlane jäend siis neid (varastatud naereid) aru tegema. ära jägama Vig; `Kihtida `tuĺli aru `järgi, mitte nii nägu lips-lops, et ükstaskõik, kudas Hää; piab kõrra aru järele süüḱ oleme ärä tett `tü̬ü̬listele. piab kõrra aru `järgi `vaĺmi oleme, kolm `kõrda süvväs Hls; na pidäsiv `rehnuudi aru iki Krk; ega˽taad nii arulda˽saa õi˽kotaʔ, taad tulõ ega kõrd esi˽`mu̬u̬du kotaʔ Har; ar(v)us, ar(v)usse arvel(e), arves(se), arvestatud; meeles, meelde, teada kui `paljo sel `aastal `sündind ehk surd, si on õppetajal kõik `arvus Lüg; kõik oli arus, `paĺlu sealt `saadud oo ja `paĺlu `saada jääb Mär; Saõmõ `mindud sõni kui Riia suetsud akkasid nägüma. Selles arus meie olimõ Tukkõ `kohtõs, üks nelikümmen `vörstä siipuõl `Riiga Khn; nüid on päävad nii arus, ei täiks kusagille neid ää raesata; aśjad pannakse arusse, kui pailu `keegi soab [pärandi jagamisel] Juu; ta võtab kõik asjad arusse VJg; pääväʔ omma arvoh täl, ti̬i̬t ku˽paĺlo `päivi teḱk Se || ons se asi aru pele `pandud (arvesse võetud, märgitud) Khk; aru pidama 1. arutama, kaaluma, järele mõtlema; nõu pidama vahin siin ja pian aru, kuhu `puole akkan menemä Lüg; `vallamajas `peeti aru, millas kellegi kätte kord tuleb [küüti minna] Aud; aga siis oli üks suur arupidamine - - kis `kańdis niisukest `pärmu·t̀re `nüöpi Jür; arsid `piavad aru SJn; `piämi siin - - aru et, kirn om ärä kadunu Nõo; ma˽pia õks arru pedämä uma elu üle, et kuiss ma˽saa Har; `nakseva `arvo pidämä umist aŕost Räp 2. mõõtu, piiri, arvestust pidama ikke pean aro (loen, arvan kokku) kui paĺlo see oo; peab igäst asjast ikke aro ja `eesest lugo Mar; kas ta viinaga aru peab, joob palga maha Kir; no küll oled `kergest lähänd oma `mõistusega, ei pea enamb aru kedagi VJg; ta on aru pidaja mees, ei võta ennast liiast `purje Lai; ku mõni ülearu kuri om, (öeld) sa piat aru iki `endest pidmäme Krk; võta pit́s ja piä aru Ran; jummaĺ ei joua arru petäʔ maa ilma `hullusõgaʔ, mia noʔ maailma päl tetäss Har; (ei ole ~ saa) aru ega (~ ei) otsa ~ (ei ole) aru ega otsa peal 1. (ei ole) selgust; mõtet; arukust, mõistlikkust senel `asjal ei ole `arvo `eigä `otsa, ei tiä midä tämäga saa teha Vai; sel inimesel ei ole aru ega `otsa peal (üks `müllaja inimene) Muh; naa `jõhker, `tormab et pole aru ega `otsa Var; muĺab `pialegi, põle sel jutul aru ega `otsa Lai; sääl ei oole aru ega `otsa, ni̬i̬ eläv ku mõtslooma, ni̬i̬ ei tää midägi Krk; nuil ei olõ arru ei `otsa maa pääl, kuiss eläseʔ Har; Taa lang um nii ärʔ pussõrdunuʔ, et taast ei saaʔ inäp `arvu eiʔ `otsa Rõu 2. (ei ole) piiri, lõppu, määra tüöl ei õle `millagi aru egä `õtsa, kie tüötegijä on Lüg; paeatavad naa paelu, põle aru egä `otsa Tõs; sel aśjal (raha kulutamisel) põle aru ega `õtsa Trm; mul om maai·lma tegemist ja tü̬ü̬d, ei ole aru ega `otsa pääl sel tü̬ü̬l Hel; pańd üte kõrraga `vihma valama, siss es ole enämb aru ei `otsa Ran; sellel pole aru ega akatust (rahulolematult millestki) Aud; kus selle aru või ots KJn; (ei ole) otsa ega (~ ei) aru (peal) 1. (ei ole) mõtet, arukust, mõistlikkust kõik mis mõtesse tuleb, aab suust `väĺlä. põle sial `otsa ega aru Nis; oma tü̬ü̬d kõrralikult ärä ei ti̬i̬, ei ole `otsa ega aru Hel; är um täḱeldänü˽ta linano‿i‿olõʔ `otsa ei `arvu Rõu 2. (ei ole) lõppu, määra tööl pole `otsa ega aru pεεl Jäm; aru-otsa ~ aru-otsa peale 1. selgust, arukust, taipu Pole niid küll aru-otsa pεεle, mis keik ää tehakse Kaa; [inimene] vahel peris segäne et põle aru`otsa `kuśkil Vil || üks otsalene piäb ikki olema, kis aru-`otsa piäb KJn 2. (ei ole) lõppu, piiri, määra Küll laulupidul oli ikka rahvast koos - - pole aru-otsa pεεle Kaa; tü̬ü̬l ei ole aru `otsa Hel; ku jutuotsa üless võtap, siss ei ole aru `otsa `kossegi tol jutul Nõo; otsa või aru peal id Kus ennist ikka oli `metsi, polnd sii `otsa või aru peel Kaa; pole aru-seadust peale id Meite emased imetlesid nii `irmsasti, et pole aru-säädust pεεle Kaa; otsa-aru (ei ole) mõtet, arukust, mõistlikkust Sene asjal pole änam otsa-aru tεεda Emm; saantki `õiged `otsa aru, mis ta `rääkis Mär; meil oĺl kiḱk `laokil, es ole `otsa-aru `kunnigil Krk; aru peal(e) 1. (pole) mõistust, mõistlikkust, arukust `Küünlakuus siis pole `kassidel änam aru peal, teevad `pulmi, `koinivad; Onts `söukstel aru pääl, öö läbi `jööravad `pääle küla kauda; See minemine oli ju nii käkas`kaela, et seal es olnd aru peal Pöi || nii `uhked `riided, pole aru pεεl Khk; Pole aru pεεle kui kena riie Kaa 2. (pole) lõppu, piiri, määra mette tööl pole aru pεεl, kui `tiitsest tehasse ning `otsa‿b saa Khk; teitel äi ole mette aro pεεl kui `paljo tei tahate vetags aga ika veel Emm; aru peal(e) panema järele mõtlema, kaaluma iga asi tahab arutada ~ aru peal `panna Var
7. a. teat iga, periood, järk (kellegi, millegi) eluajast; vanus se akkab juba inimese aro `sisse `saama - - saab kaks kümmend üks `aestad vana Emm; mina esi teos ei käenu, siis olin poisikese arus MMg; selle aru seen ta iki om, ega ta vanep viśt küll ei oole Krk; ta‿m jo alt `iäline, vi̬i̬l latse aru seen Nõo b. teat väärtus; liik, selts mis nii vana, selle `kohta `eetasse: see inimese arust `väljas juba Khk; mina põle änam inimese arus. mina olen aga teśte oiu ja varju all, muud kedagi Ann; ega sa‿s `väätima lapse arus taha `õlla Trm; ta on õige inimese arus (peetakse õigeks inimeseks) Plt; si̬i̬ om joba omast arust är lännu, si̬i̬ oless ammu `tahten är tetä joh; temä om pereme aru pääl, kullege temä `käsku; kasulatse aru pääle `võeti, aga orja tükike om Krk; ma olõ `väega vana. `minnu ei või ińemisess enämp ütelde, lat́sõ aru sisen San; ühes arus, üten arvun ühesugune, -taoline; ühtemoodi ühes `arvus (ühetarkused) Lüg; kes nüid koloo·si `aigu toda [põldu raadikuks] `ütleb, käib kõik üten arvun Ran; sais üteh arvoh (ei võta minit maitset juurde) Plv; sa˽saisat alasi üten arun ei jää˽sa kõhnõmbass, ei˽lähä ramutsõppa Har; ühe aru peal id nende kasu on nii ühe aru pel (ühepikkused) Khk; seda `kündi `tehti - - enamasti iga `aasta ikka ühe aru peal Noa; sa ei lää vanepess suguki kurdat üte aru pääl; mea ole temäge üte aru pääl selle vanadusen, mis `meaki ole Krk; üte arvo pääl om mõlõba, `ütsegi olõ õi targõp Se; ajast ja arust aegunud migä jääb ajast, sie jääb `arvust Kuu; mis aost tu̬u̬ arust Krl
8. (kindlaks määratud) kord; järgnevus, järjestus Mis aru see on [tuli] `kustund [pliidi] alt ää Pöi; see on ea ka, kui on aru nönna keeduga (igal nädalapäeval keedetakse teat kindlat toitu); kui oli nisust `toitudele aru, ei `ilmas ei läind segamisi [nädalapäevad] Noa; `nõuksed `jampsimese juttosi aab juba põle εnäm juttude vooriaro üht (palavikus olles) Mar; `seukest aru põle ennem oln, et `meile aĺlitan leib oo `toodud Aud; kas see nüid kellegi aru on - - mõlemad (mees ja naine) nii `juua täis et PJg; `reede olid `terved karduled. ikke olid nisuksed toedu arud ka Ann; eo ma˽kae õigõʔ, mis aru teil om taal asjal San || igal asjal on oma aeg ning aru Khk; egäl asjal oma aru Trv
9. komme, tava, pruuk nie puu `aarudega `aŋŋud, neid enämb ei `pruugitasse, nie on `arvost maha jäänd Lüg; vana aru `järgi `toodu `kaasa tegu `leiba [pulma] Mus; See oli ikka see vana aru, et jaanibest akkas einatöö `pihta Pöi; pidasid kuu aro, vanas kuus panid kardulid PJg; mõni vana aru `järgi peab veel kolmanda püha koa Juu
10. Muid tähendusi `niidu `massinal on oma arv (otstarve), `piimä `massinal on oma arv. kõik `asjad on oma aru järele tehtud Lüg; `närdin piim - - tääl põle siis oma aru, tä ei ole rõõsk, ei ole apu Tõs; peremes `istus laua `otsas [vanasti], teśtel seda `istumise aru põld. ükstas puhas kudas nad olid Kei; `mustlased vat ku lasevad pat-pat-pat, sõna aru ei olegi Sim; poesid ja tüdrikud pidäväd `sehvti, `laia aru ~ `arvu lahevad Kod; Ei võida [tema teda] ilma pääl, kos sa sellega - - aru poha Trv; nüüd om kõik maha palanu, ei ole külä arru ei midägi (ei ole küla asetki) Hel; vinnütüsspaĺk hoit `tõisi `palkõ omah arvoh (paigal) Plv || suund koodiʔ (tähtkuju) omava õdagu siin arvun; kae˽kos kuh́aʔ om sääl arvon om Piirissaaŕ, arvon vai kańdin Räp
igi|tigine -tigi|ne g -se KJn, pl -tse Krk iidne, väga vana See on juba igitigine komme; Tal on igitigine müts peas KJn; tüdrugu igitigitse, poisi kannu karvalise rhvl Krk || oh sa igitigine (tõreldakse last) KJn
juur1 juur g juur|e eP eL(juuŕ M V; g -õ V; d́[j]ouŕ, pl d́[j]ourõʔ, d́uurõʔ; jouŕ g jourõ Lei), g `juure R
1. (taimel, puul) a. maa-alune osa, mille abil taim kinnitub ja toitub; seda meenutav maa-alune vars (taimel) `tetre madara `juured `panna `viina `sisse, `aigusse `vasta Lüg; Kui `saivad kõik `viljad maha, siis pidi `viina ka `kuigi `palju olema, `vilja `juure `niisutust Jõh; vörgu ainis - - sedine suur köve aas, juuriga `ümber ära kujutud; odra nii lühine, saab juuril ära `kistud; tuul kisub puud juurile üles Jäm; palgi `töstmisel [naljatatakse] juured on all, nii `raske `tösta Mus; ia oras on `ästi `kändas juurtega Kad; teräle kasvavad juured `alla. idud tulevad ülesi; `keskmine juur puul oo `perse˛alune juur. selle piäl tämä issub kõhe Kod; palderjaani juured, neist keedetässe ti̬i̬d KJn; keśu oo juurini päid täis (öeld hästi võrsunud viljast); ka sea olet kase juure all kasunu (öeld sellele, kes midagi ei tea) Krk; kui `kartlit `äestät, kae et `juuri üless ei kaku Kam; `maarja sõnajala juuŕ tu̬u̬ um paelhussi `välläajaja Rõu; seene juurõ pääle kauss vaŕs, varrõ `otsa küpäŕ Räp; ta om juurõpiirak, juurist (aedviljast) koŕät kokko Se b. kapsajuurikas kabusta maod `süöväd kabusta lehed kaik `vällä, `paĺlas juur jääb Vai; `Kapstapäil `võeti väidsega tu̬u̬ juuŕ õ̭nnõ `vällä Rõu; `kapsta juuŕ – maa śeh ni maa päl Se c. fig (laisast, inertsest, paiksest inimesest) ma saa siit kohald εε küll, ega mul pole `juuri all end Emm; Juured `alla kasunu, si̬i̬ on laisk, kaua ühe koha pääl paigal Hää; ma õlen `lahtine inimene, egä mul `juuri all ei õle, võin alate ärä `minnä Kod; no kas sul juure all om, et sa‿i saa paegast ärä `liiku Nõo; tel omma pikäledse juurõʔ (aeglasest inimesest) Krl; Kos ma siist inäp lää, mul jo siin juurõ˽mullan Rõu || põle minul kedagi juurt ega võsu (s.t pole lapsi) Plt; Jutul ei ole juurt ega sõnal sõlme (ebaasjalikust tühisest lobisemisest) Trv; tõmmaśs tävvelt `sisse üte juurõgaʔ (s.t ütles vandesõna) Se Vrd jalg
2. a. hamba kinnitusnäsa lõualuus; hv hambatüügas Mõnel `amba `juure aar (purihamba haruline juur) `risti, `raske `vällä `tõmmada Lüg; `amba juure all pole koo `kuiva `kohta änam Jäm; `ambal on juur ehk töngas Sim; `amba juure vai kandsu Puh; tõmmass `amba kõ̭gõ juurega `väĺlä Nõo; purimitsõl `hambal omma suurõ juurõʔ Har b. (ihu)karva naha sees asetsev osa; habemetüügas abene kundsu, abene juure, ku är pöets Krk; kakuti sia turja pääld arjasse, kel äste kõva juure olliva Nõo; ei ole säänest juurt tol [hane] pudsa˛eal Kam; timäl ei olõ habõna `juurtki vi̬i̬l (öeld õige noorest mehest) Har; Ma kaku su karvaʔ `kõ̭ike juurdõga `vällä (ähvardus) Räp c. `Kiskusi konnasilma `välja, juur oli kut kädam all Emm d. (silma)närv ütte`puhku vahi `sinna `sissi, silmä juure väsiss ärä Krk
3. millegi alumine (jämedam v kandev) osa; millegagi vahetult liituv osa Nenäjuur on kahe `kulmu `vahel Lüg; laeva masti juur Trm; võta nina juure mant `kinni, siss `nuuska; sarve juuŕ (sarve osa pea ligi); juurest o jämme sõrme, sõrmuss ei lää `juurte; päiel periss juurest valuts; `päidle juure man om [kindal] viga sehen Krk; lina tõmmati arjaste `sisse `alla `sinna `juurde (st peaharja põhja külge) Nõo; [vurrkannil] niit́ mähitäss `juurdõ rulliḱõsõ `ümbre Kan || kõrva osa vastu pead; kõrvatagune ma teen sul kuradil kõrva juured kuumast Trm; kes lehm joosnu om, sel om kõrva `kinni juurest. kes aher om, sellel om kõrva juurest `valla; sia `põrstel tõmmati kah kõrva juure pääl [juudavaiku], et siapõrs ka `kerge ärä kahete Krk; ku laits `kurja tegi, siss tututedi kõrva juurest Rõn; anna telle kõrva `juurdõ üt́s hää lops, küll ta siss `kullõss Har; kõrva juurõʔ süüdäseʔ – sula saa Vas
4. a. = (leiva)juuretis; leivanõu külge kuivanud tainas, kerkimis- v hapnemisprotsessi soodustav aine `taigina juur `anda `leiväle paha magu Vai; juur jäi ju natuke `lõime `külge ka veel PJg; juśku juure mekk küĺjen leeväl Kod; emapäŕm on see, kellest juur `võetasse, akatus akkab Plt; õdagu pańni juure `sisse [peenleivale], siss apass ärä Kam; leib tet́ti nii `saatõ iks, `pańti hapnõmma kohetuss ja, juurt ka `sisse ja Plv b. segatud, kerkinud v hapnenud, veel sõtkumata tainas, eeltainas `õhtu segatse leib ää - - kui apu oo, siis o juur Muh; Kui oo vedel ja apu juur, piab pailu `sõtkid olema Han; juurel sõtkutse jahu `sisse, siis `lastase viil natuke `aega `olla, et leib üles `kerkib Var; akkame leiva juurt panema Kei; leevä juur vaja ärä segädä Kod; teenepäe `pańti juur, teenepäe küpsetedi Vil; saia juurt paneme pärmige - - kui ärä kastet, sis ütelds sai Hls; vanast tetti peenikest `leibä, rüä `püidli juur `panti, ja mustemb nisu `püidli kasteti `sisse; ku‿sa kile juurd paned, siss pane `peoga rüäjahu ehk `püidlit, kaarajahu om jo ütsindä `väega vesine Nõo; ku tahat kolmõ päävä juurt, sõ̭ss panõt keevä vi̬i̬ `sisse Räp || [piiritusetegemisel] ede`otsa `pańti kraadiarvo `perrä soe [hrl lämmi] vesi, preśspäŕm jäteti nikagu tõõsõss pääväss, siss lät́s `käümä tu̬u̬ `oĺlegi juur Võn || fig Juur on `mõhke `pantu (raseduse algusest) Hää
5. fig alge, tekitaja, põhjus; komme, kalduvus raha imu on kõige kurja aśja juur Jõe; kel sie `vargusse juur on sies, sie akkab `suurest `niulast `pääle, `viimast varastab obose; senele `kasvab üks paha juur `sisse. võttas tuos `pitski Lüg; `aiguse juured oo siden, ei õle terve; kui inimene on vassaline, tülitsäb, `ütled et, tigeduse juur on lähnud südäme Kod; sul latsest saadik `uhkuse juur sehen Puh
Vrd juurikas1
1. (taimel, puul) a. maa-alune osa, mille abil taim kinnitub ja toitub; seda meenutav maa-alune vars (taimel) `tetre madara `juured `panna `viina `sisse, `aigusse `vasta Lüg; Kui `saivad kõik `viljad maha, siis pidi `viina ka `kuigi `palju olema, `vilja `juure `niisutust Jõh; vörgu ainis - - sedine suur köve aas, juuriga `ümber ära kujutud; odra nii lühine, saab juuril ära `kistud; tuul kisub puud juurile üles Jäm; palgi `töstmisel [naljatatakse] juured on all, nii `raske `tösta Mus; ia oras on `ästi `kändas juurtega Kad; teräle kasvavad juured `alla. idud tulevad ülesi; `keskmine juur puul oo `perse˛alune juur. selle piäl tämä issub kõhe Kod; palderjaani juured, neist keedetässe ti̬i̬d KJn; keśu oo juurini päid täis (öeld hästi võrsunud viljast); ka sea olet kase juure all kasunu (öeld sellele, kes midagi ei tea) Krk; kui `kartlit `äestät, kae et `juuri üless ei kaku Kam; `maarja sõnajala juuŕ tu̬u̬ um paelhussi `välläajaja Rõu; seene juurõ pääle kauss vaŕs, varrõ `otsa küpäŕ Räp; ta om juurõpiirak, juurist (aedviljast) koŕät kokko Se b. kapsajuurikas kabusta maod `süöväd kabusta lehed kaik `vällä, `paĺlas juur jääb Vai; `Kapstapäil `võeti väidsega tu̬u̬ juuŕ õ̭nnõ `vällä Rõu; `kapsta juuŕ – maa śeh ni maa päl Se c. fig (laisast, inertsest, paiksest inimesest) ma saa siit kohald εε küll, ega mul pole `juuri all end Emm; Juured `alla kasunu, si̬i̬ on laisk, kaua ühe koha pääl paigal Hää; ma õlen `lahtine inimene, egä mul `juuri all ei õle, võin alate ärä `minnä Kod; no kas sul juure all om, et sa‿i saa paegast ärä `liiku Nõo; tel omma pikäledse juurõʔ (aeglasest inimesest) Krl; Kos ma siist inäp lää, mul jo siin juurõ˽mullan Rõu || põle minul kedagi juurt ega võsu (s.t pole lapsi) Plt; Jutul ei ole juurt ega sõnal sõlme (ebaasjalikust tühisest lobisemisest) Trv; tõmmaśs tävvelt `sisse üte juurõgaʔ (s.t ütles vandesõna) Se Vrd jalg
2. a. hamba kinnitusnäsa lõualuus; hv hambatüügas Mõnel `amba `juure aar (purihamba haruline juur) `risti, `raske `vällä `tõmmada Lüg; `amba juure all pole koo `kuiva `kohta änam Jäm; `ambal on juur ehk töngas Sim; `amba juure vai kandsu Puh; tõmmass `amba kõ̭gõ juurega `väĺlä Nõo; purimitsõl `hambal omma suurõ juurõʔ Har b. (ihu)karva naha sees asetsev osa; habemetüügas abene kundsu, abene juure, ku är pöets Krk; kakuti sia turja pääld arjasse, kel äste kõva juure olliva Nõo; ei ole säänest juurt tol [hane] pudsa˛eal Kam; timäl ei olõ habõna `juurtki vi̬i̬l (öeld õige noorest mehest) Har; Ma kaku su karvaʔ `kõ̭ike juurdõga `vällä (ähvardus) Räp c. `Kiskusi konnasilma `välja, juur oli kut kädam all Emm d. (silma)närv ütte`puhku vahi `sinna `sissi, silmä juure väsiss ärä Krk
3. millegi alumine (jämedam v kandev) osa; millegagi vahetult liituv osa Nenäjuur on kahe `kulmu `vahel Lüg; laeva masti juur Trm; võta nina juure mant `kinni, siss `nuuska; sarve juuŕ (sarve osa pea ligi); juurest o jämme sõrme, sõrmuss ei lää `juurte; päiel periss juurest valuts; `päidle juure man om [kindal] viga sehen Krk; lina tõmmati arjaste `sisse `alla `sinna `juurde (st peaharja põhja külge) Nõo; [vurrkannil] niit́ mähitäss `juurdõ rulliḱõsõ `ümbre Kan || kõrva osa vastu pead; kõrvatagune ma teen sul kuradil kõrva juured kuumast Trm; kes lehm joosnu om, sel om kõrva `kinni juurest. kes aher om, sellel om kõrva juurest `valla; sia `põrstel tõmmati kah kõrva juure pääl [juudavaiku], et siapõrs ka `kerge ärä kahete Krk; ku laits `kurja tegi, siss tututedi kõrva juurest Rõn; anna telle kõrva `juurdõ üt́s hää lops, küll ta siss `kullõss Har; kõrva juurõʔ süüdäseʔ – sula saa Vas
4. a. = (leiva)juuretis; leivanõu külge kuivanud tainas, kerkimis- v hapnemisprotsessi soodustav aine `taigina juur `anda `leiväle paha magu Vai; juur jäi ju natuke `lõime `külge ka veel PJg; juśku juure mekk küĺjen leeväl Kod; emapäŕm on see, kellest juur `võetasse, akatus akkab Plt; õdagu pańni juure `sisse [peenleivale], siss apass ärä Kam; leib tet́ti nii `saatõ iks, `pańti hapnõmma kohetuss ja, juurt ka `sisse ja Plv b. segatud, kerkinud v hapnenud, veel sõtkumata tainas, eeltainas `õhtu segatse leib ää - - kui apu oo, siis o juur Muh; Kui oo vedel ja apu juur, piab pailu `sõtkid olema Han; juurel sõtkutse jahu `sisse, siis `lastase viil natuke `aega `olla, et leib üles `kerkib Var; akkame leiva juurt panema Kei; leevä juur vaja ärä segädä Kod; teenepäe `pańti juur, teenepäe küpsetedi Vil; saia juurt paneme pärmige - - kui ärä kastet, sis ütelds sai Hls; vanast tetti peenikest `leibä, rüä `püidli juur `panti, ja mustemb nisu `püidli kasteti `sisse; ku‿sa kile juurd paned, siss pane `peoga rüäjahu ehk `püidlit, kaarajahu om jo ütsindä `väega vesine Nõo; ku tahat kolmõ päävä juurt, sõ̭ss panõt keevä vi̬i̬ `sisse Räp || [piiritusetegemisel] ede`otsa `pańti kraadiarvo `perrä soe [hrl lämmi] vesi, preśspäŕm jäteti nikagu tõõsõss pääväss, siss lät́s `käümä tu̬u̬ `oĺlegi juur Võn || fig Juur on `mõhke `pantu (raseduse algusest) Hää
5. fig alge, tekitaja, põhjus; komme, kalduvus raha imu on kõige kurja aśja juur Jõe; kel sie `vargusse juur on sies, sie akkab `suurest `niulast `pääle, `viimast varastab obose; senele `kasvab üks paha juur `sisse. võttas tuos `pitski Lüg; `aiguse juured oo siden, ei õle terve; kui inimene on vassaline, tülitsäb, `ütled et, tigeduse juur on lähnud südäme Kod; sul latsest saadik `uhkuse juur sehen Puh
Vrd juurikas1
juurduma `juurdu|ma Kuu Lüg Vai hv eP, M(-me Hls Krk) T V(-mõ Krl, -mma Har; `juurdo- Räp) juurte abil kinnituma, kasvama hakkama; juuri ajama v kasvatama `kaapsu `taimed `tahtvad `kastmist, muidu nad ep `juurdu mulla `sisse mette Khk; vili akkab `juurduma, juba jetted taga Kse; pani paju oksad vette `juurduma Kos; kolm neli `pääva pärast `küĺvi on ta (vili) `juurdund, kui märg aeg, `juurdub rutem Trm; kui sügise `võetse nuared õõnap̀ud, juuritse `väĺjä, `pantse küĺjeli mua `sisse `pantse `juurduma Kod; ku vao ülearu ahtikse om, siis kardul `juurduss juba vahepääl `vällä Krk; `valgõ `riśtikain, tu̬u̬ taht́ kolm `aaśtat `juurduda Võn; rügä om jo välläʔ `juurdunu, noʔ lätt jo kattõ `lihte Har; nisu taht sügüse `aiksambast tetäʔ, `juurdodaʔ taht Räp || juuri täis kasvama, rohtuma maa om ärä `juurdunu, kui `saisma jäänü, ain `pääle kasunu Kam || fig sisse kasvama, harjumuseks saama sańt komme on `sisse `juurdund, ega seda `kaota `kiski JMd; lapse `sisse ei õle `niskene asi `juurdunud Kod
jõud jõud g jõu Kuu Lüg Jõh IisR L K I(g jõudu Trm; g jõõdu van Kod) M Ran Nõo Ote Rõn San spor, u V, g jõo Muh Tõs Khn, jõvvu T Rõu Plv Räp, evvu Se; jöud g jöu Sa Emm Käi Ris
1. jaks, ramm, suutlikkus, tugevus, võimelisus `kõigelt jõult ~ ramult piad `tõstama Lüg; äkkiline mägi - - obone viab `täie `jõuga IisR; obu tömmab keigest jöust Khk; Oma jõuga ei saa mitte üle õle kõrre Krj; nää ei saa kündä, jõud ei akka `peale maa oo `raske Mar; Jõudu nagu vabadiku ärjal Kul; su jõud on nii `kerge, ega sa seda `tõsta jõua Mär; töö tänases, jõud `ompses Aud; vardaga on `raskem [lüüa], sa annad ikka jõust (täie jõuga) PJg; jõud on nii otses, jõua `käia ega kedagi Vän; `öeldakse et karul kaheksa mehe jõud ja ühe mehe meel Hag; kõik [lapsed] pidid tüöd tegema, kui aga jõud `kańdis Kos; ta on ikke oma `jõusse jäänd; tuli kohe `jõuga mu kääst ää `võtma VMr; eläjäl oo tugev jõud, tämä õma `jõuga lähäb Kod; kui suured ärjad, on jõu poolest tugevamad kui obused; `valge juśs - - `niita on nii kõva nigu puud lööd, jõu kaup, nigu raksub kui lööd Lai; `katsusid `jõudu `maadlemesega, ja vägi`kaika vidamesega Plt; ku vikat `äste säet om, sis muud ku anna `jõudu; si̬i̬ käü miul üle jõu Krk; kui parõmbat ei olõ, siss lu̬u̬m sü̬ü̬b kah sedä jõhvik`aina, aga `jõudu ta ei anna; kui võrk oless `kinni, siss suuremb kala lü̬ü̬ss `jõuga läbi Ran; miu nägemise jõud om `otsa `lõpnu; `keŕge jõvvuga (nõrk) Puh; na võtiva jõvvu täl `väĺlä, `süvvä es `anna; oss ma `näessi, sis ma vi̬i̬l midägi koperdass `endä jõvvust Nõo; tulõva esi sõ̭ss umma `jõudu (jalgsi, omal jõul) vai Plv; ta tege tävve jõvvuga (hoogsalt) tü̬ü̬d nii et; i̬i̬st jõvvu (üle jõu) ti̬i̬t nii `väega, ti̬i̬t `hińdäle `haigõt Räp; jõudu andma; j. vastu võtma töötegijat vastava sooviga tervitama; tervitusele kombekohaselt vastama Jüri `ańdis `tööle `jõudu, sillategija `vastas: kes teeb, see jõuab Juu; ommiku alles läks siit `müödä, `ańdis `mulle viel üle aa `jõudu kua VMr; sinä võta `vassa jõud, ku `jõudu annab `sulle, `ütle: `jõudu taŕvis Kod; sööjäle ja `sitjale ei anda `jõudu Ran || (töötegija tervitussõnu ja vastuseid) Jõudu, ja paksu kiudu (tervitus linakitkujale) Kuu; `jõudu ka juttule Lüg; iäd (tüe) `jõudu ~ `jõudu tüe tegijäle (vastus) `jõudu tarvis Khn; Tere jõudu (hum vastus) Mis jõudu, vasta lõugu Amb; jõudu ammastelle (hum sööjale) Kad; Jõudu ja luhta (lambaniitjale, et vill kasvaks nagu luht) Trm; Jõudu kudujalle, kirpa kedrajalle; Tere jõudu (vastus) Mina saan ilma sinu jõutagi läbi. Anna oma jõud oma nutja lastele; Tere, jõudu (vastus) Tule ise ja too oma noor jõud. Ära too oma vingruid lapsi Lai; `jõudu ja `valged (pesijale) Plt; `jõudu `kangakudai (kangrule) Trv; `jõudu tü̬ü̬l (vastus) tere ja `jõudu kah ~ hum mis sääl jõust om, tu̬u̬ raha Krk;
2. (taimede) kasvu-, eluvõime; tugevus, vastupidavus; tuumakus; (toidu, joogi jne) ramm, vägi, kangus, toitvus; (ettenähtud) toime, mõjuvõime pehastand puul äi ole änam `jöudu pöleda Khk; see [vili] oo vähä kõlojas jäänd, mulla rammo jõua talle änam `jõudu anda. tal ei tule täit `tuuma mette Lih; ku ää on kuind, sis ei ole puu `jõudu kedagi Vän; se vihm annab ikke `jõudu, kõik venivad üsna siĺma `nähjes pikemaks. rohi ja vili ja kardula varred Juu; sie põle jälle ia et toit ää külmetab‿s, selle jõud lähäb `väĺla Amb; nüid põletavad lubjaga karva ää, see võtab naha jõu `väĺla, sellepärast ta abras on Pai; liivakas maa tarvitab `rohkem sõńnikud - - ei pia sõńniku `jõudu `kińni Sim; iva õli viĺja jõud Trm; ää maa pääl om puul tõne jõud Ote; Söögi vahel om ka‿ks suuŕ vaheʔ. tõnõ sü̬ü̬ḱ om, täl olõ määnestegi `jõudu `eieʔ Urv; haańast kasunu turvass, tuu um kõva `kütmä, tu̬u̬l um paĺlo inämb `jõudu ku `samblõ`turbal Plv; tuu [õlu] `oĺle iks kõllane, täl `jõudu oĺl iks `rohkemp, oĺl iks kesvä linnassist `aetu. egä nüüd õllel `jõudu ei oolõʔ, tä humaldõga tetäss Räp
3. jõukus, rikkus, vara(ndus), raha; majanduslik seisukord mul pole niipaĺju `jõudu, et omale uue maja ehitan Mär; kel suured jõud olid, pidasid mitu `pääva `pulmi Kir; kellel oli `jõudu `rohkem, pidas `lammaid ülevel, tegi riiet Kos; mõni ti̬i̬b pudi `õhta oodusest või kuda kellegi jõud kannab Äks; jõu vanames, `jõukas Plt; tal om kõva jõud, tubli jäŕg ihen. kõva `jõuge, tubli elu jäŕg Krk; ei miu jõud anna nii häste süvvä Puh; kel jõud, sel võit, kel kot́t, sel kohuss (rikas saab alati oma tahtmist) Nõo; jõud käeh (rikas) Plv; jõus, jõu sees (~ man); jõusse, jõu sisse (~ manu) 1. (töö)jõuline, tugev, terve; rammus, priske; (töö)jõuliseks, tugevaks; rammusaks, priskeks [hobune] vana olnd ka veel `öite `jöudus mees kut üks meremes ikka Krj; oli nii kehva, nüid `siisked `jälle jöusse saand Käi; Anna aga `süia, küll siis [loomad] lähvad jõu `sisse Han; jõu sees mees Aud; obene täie jõu siden, muko vongob ku lähäb Kod; `täitsä `teŕvuse man ja jõun [inimene] Ran; noʔ om mul hopõń jou manh Har; `häste jõvvuh eläjäʔ Plv; 2. elu-, kasvujõuline (taimedest) vili kasvab üsnä jõu sees, nehuke elus sinine Mar; odra veres, lööb pia punaseks, kasvab alles, alles jõu sees PJg; oder saab juba jõu `sisse KJn; 3. jõukas, heal järjel kie jõu sies inimised on, nie `piäväd `juotusi pali Lüg; see on jõu sees talu, elab `äśti Aud
4. edenemine, edasiminek, edu selle tööl pole midagid `jöudu Khk; [kevadel, kui päevad hakkavad pikenema, öeld:] Päevad hakkavad minema jõule van Rid; jõudu taga ajama kiirustama, ruttama, tõttama ta ei tee ead tööd, ta ajab `jõudu taga Mär; vili aab `jõudu taga (kasvab jõudsasti, ei valmi) Trm; ajab `jõudo taga, rabab rutto tehä ja ei ti̬i̬ kuda vaja Kod; jõudu tegema 1. edenema, jõudus olema mõni asi ei tie `jõudu `ühte Lüg; 2. edendama, kiirendama, hoogu lisama `tieme `jõudu `juure, suame rutem `otsa JMd; `tüele `jõudu tegema; ägedad päävad tievad `jõudu, vili akkab valgendama kohe silma nähes VJg; jõudu võtma 1. puhkama, jõudu koguma võttama vähä `jõudu, `puhkama Lüg; edemält `pańti viimäne rükki vihk maha, issuti `piäle ja `võeti `jõudu (vana komme viljalõikuse lõpetamisel) Kod; peremees `ütles: täna piad `jõudu `võtma, ei saa muidu `juśsi kätte Lai; 2. kosuma, rammusaks või tugevaks muutuma loom on `aige, ei lähä rammusaks, seisab vilets ja kehva, ei võta `jõudu Var; juba akkavad `jõudu `võtma, `kapsad lähväd `kasma jo Kod; ma‿lõ `annu tälle külʔ süvväʔ, a `jõudu ei võtaʔ Kan || fig tuli oo `summund, ennegu `jõudu võtab Kod
5. (kollektiivmõistena) töötegijad, tööjõulised inimesed Mii˽pu̬u̬l linnu `talgugõ õss koĺgitõ, egä üt́s õks teḱk uma `jõugõ Har
6. a. (jumalik) vägevus, vägi, mõjuvõim nägemata jöud ehk vägevus Ris; b. energia; liikumapanev või toimiv vägi kranoa·did on suure purustamise `jõuga Kos; külm kergitab kiva ka maa seest ülesse, ju siis külmal on ikke nii suur jõud Lai; käis ots vaadil ku suidsaten i̬i̬st ärä, temäl (vedelikul vaadis) olli `apniku jõud sehen Hls; `mahkneedi `jõuge `korsne satte maha seeni‿ku `laeni Hel; ega aena tegu ilma päevä `jõuta edesi ei lähä Ran c. hoog; võimsus tuli `u̬u̬gas, õige `tõmbas, `kange `jõuge palas Hls; kui suur tuul, panõb rattad vurisema, siss [veski] käib tävven jõun Ran; jõuga, jõul [millegi] (kaas)abil, varal Enne `tehti `sõeru änamiste tule `jõuga, põletati Han; sirbi jõul lõigati `ohra HJn; kõik oli inimeste jõul `tehtud, nüid tieb aur VMr; Nigulal `oĺli vesi`veśke, sääl käis [kangavanutamine] vi̬i̬ `jõuga; piḱk paĺk `viidi meild, tollõ jõul `võeti postid üless ploḱkõga Ran
Vrd joud
1. jaks, ramm, suutlikkus, tugevus, võimelisus `kõigelt jõult ~ ramult piad `tõstama Lüg; äkkiline mägi - - obone viab `täie `jõuga IisR; obu tömmab keigest jöust Khk; Oma jõuga ei saa mitte üle õle kõrre Krj; nää ei saa kündä, jõud ei akka `peale maa oo `raske Mar; Jõudu nagu vabadiku ärjal Kul; su jõud on nii `kerge, ega sa seda `tõsta jõua Mär; töö tänases, jõud `ompses Aud; vardaga on `raskem [lüüa], sa annad ikka jõust (täie jõuga) PJg; jõud on nii otses, jõua `käia ega kedagi Vän; `öeldakse et karul kaheksa mehe jõud ja ühe mehe meel Hag; kõik [lapsed] pidid tüöd tegema, kui aga jõud `kańdis Kos; ta on ikke oma `jõusse jäänd; tuli kohe `jõuga mu kääst ää `võtma VMr; eläjäl oo tugev jõud, tämä õma `jõuga lähäb Kod; kui suured ärjad, on jõu poolest tugevamad kui obused; `valge juśs - - `niita on nii kõva nigu puud lööd, jõu kaup, nigu raksub kui lööd Lai; `katsusid `jõudu `maadlemesega, ja vägi`kaika vidamesega Plt; ku vikat `äste säet om, sis muud ku anna `jõudu; si̬i̬ käü miul üle jõu Krk; kui parõmbat ei olõ, siss lu̬u̬m sü̬ü̬b kah sedä jõhvik`aina, aga `jõudu ta ei anna; kui võrk oless `kinni, siss suuremb kala lü̬ü̬ss `jõuga läbi Ran; miu nägemise jõud om `otsa `lõpnu; `keŕge jõvvuga (nõrk) Puh; na võtiva jõvvu täl `väĺlä, `süvvä es `anna; oss ma `näessi, sis ma vi̬i̬l midägi koperdass `endä jõvvust Nõo; tulõva esi sõ̭ss umma `jõudu (jalgsi, omal jõul) vai Plv; ta tege tävve jõvvuga (hoogsalt) tü̬ü̬d nii et; i̬i̬st jõvvu (üle jõu) ti̬i̬t nii `väega, ti̬i̬t `hińdäle `haigõt Räp; jõudu andma; j. vastu võtma töötegijat vastava sooviga tervitama; tervitusele kombekohaselt vastama Jüri `ańdis `tööle `jõudu, sillategija `vastas: kes teeb, see jõuab Juu; ommiku alles läks siit `müödä, `ańdis `mulle viel üle aa `jõudu kua VMr; sinä võta `vassa jõud, ku `jõudu annab `sulle, `ütle: `jõudu taŕvis Kod; sööjäle ja `sitjale ei anda `jõudu Ran || (töötegija tervitussõnu ja vastuseid) Jõudu, ja paksu kiudu (tervitus linakitkujale) Kuu; `jõudu ka juttule Lüg; iäd (tüe) `jõudu ~ `jõudu tüe tegijäle (vastus) `jõudu tarvis Khn; Tere jõudu (hum vastus) Mis jõudu, vasta lõugu Amb; jõudu ammastelle (hum sööjale) Kad; Jõudu ja luhta (lambaniitjale, et vill kasvaks nagu luht) Trm; Jõudu kudujalle, kirpa kedrajalle; Tere jõudu (vastus) Mina saan ilma sinu jõutagi läbi. Anna oma jõud oma nutja lastele; Tere, jõudu (vastus) Tule ise ja too oma noor jõud. Ära too oma vingruid lapsi Lai; `jõudu ja `valged (pesijale) Plt; `jõudu `kangakudai (kangrule) Trv; `jõudu tü̬ü̬l (vastus) tere ja `jõudu kah ~ hum mis sääl jõust om, tu̬u̬ raha Krk;
2. (taimede) kasvu-, eluvõime; tugevus, vastupidavus; tuumakus; (toidu, joogi jne) ramm, vägi, kangus, toitvus; (ettenähtud) toime, mõjuvõime pehastand puul äi ole änam `jöudu pöleda Khk; see [vili] oo vähä kõlojas jäänd, mulla rammo jõua talle änam `jõudu anda. tal ei tule täit `tuuma mette Lih; ku ää on kuind, sis ei ole puu `jõudu kedagi Vän; se vihm annab ikke `jõudu, kõik venivad üsna siĺma `nähjes pikemaks. rohi ja vili ja kardula varred Juu; sie põle jälle ia et toit ää külmetab‿s, selle jõud lähäb `väĺla Amb; nüid põletavad lubjaga karva ää, see võtab naha jõu `väĺla, sellepärast ta abras on Pai; liivakas maa tarvitab `rohkem sõńnikud - - ei pia sõńniku `jõudu `kińni Sim; iva õli viĺja jõud Trm; ää maa pääl om puul tõne jõud Ote; Söögi vahel om ka‿ks suuŕ vaheʔ. tõnõ sü̬ü̬ḱ om, täl olõ määnestegi `jõudu `eieʔ Urv; haańast kasunu turvass, tuu um kõva `kütmä, tu̬u̬l um paĺlo inämb `jõudu ku `samblõ`turbal Plv; tuu [õlu] `oĺle iks kõllane, täl `jõudu oĺl iks `rohkemp, oĺl iks kesvä linnassist `aetu. egä nüüd õllel `jõudu ei oolõʔ, tä humaldõga tetäss Räp
3. jõukus, rikkus, vara(ndus), raha; majanduslik seisukord mul pole niipaĺju `jõudu, et omale uue maja ehitan Mär; kel suured jõud olid, pidasid mitu `pääva `pulmi Kir; kellel oli `jõudu `rohkem, pidas `lammaid ülevel, tegi riiet Kos; mõni ti̬i̬b pudi `õhta oodusest või kuda kellegi jõud kannab Äks; jõu vanames, `jõukas Plt; tal om kõva jõud, tubli jäŕg ihen. kõva `jõuge, tubli elu jäŕg Krk; ei miu jõud anna nii häste süvvä Puh; kel jõud, sel võit, kel kot́t, sel kohuss (rikas saab alati oma tahtmist) Nõo; jõud käeh (rikas) Plv; jõus, jõu sees (~ man); jõusse, jõu sisse (~ manu) 1. (töö)jõuline, tugev, terve; rammus, priske; (töö)jõuliseks, tugevaks; rammusaks, priskeks [hobune] vana olnd ka veel `öite `jöudus mees kut üks meremes ikka Krj; oli nii kehva, nüid `siisked `jälle jöusse saand Käi; Anna aga `süia, küll siis [loomad] lähvad jõu `sisse Han; jõu sees mees Aud; obene täie jõu siden, muko vongob ku lähäb Kod; `täitsä `teŕvuse man ja jõun [inimene] Ran; noʔ om mul hopõń jou manh Har; `häste jõvvuh eläjäʔ Plv; 2. elu-, kasvujõuline (taimedest) vili kasvab üsnä jõu sees, nehuke elus sinine Mar; odra veres, lööb pia punaseks, kasvab alles, alles jõu sees PJg; oder saab juba jõu `sisse KJn; 3. jõukas, heal järjel kie jõu sies inimised on, nie `piäväd `juotusi pali Lüg; see on jõu sees talu, elab `äśti Aud
4. edenemine, edasiminek, edu selle tööl pole midagid `jöudu Khk; [kevadel, kui päevad hakkavad pikenema, öeld:] Päevad hakkavad minema jõule van Rid; jõudu taga ajama kiirustama, ruttama, tõttama ta ei tee ead tööd, ta ajab `jõudu taga Mär; vili aab `jõudu taga (kasvab jõudsasti, ei valmi) Trm; ajab `jõudo taga, rabab rutto tehä ja ei ti̬i̬ kuda vaja Kod; jõudu tegema 1. edenema, jõudus olema mõni asi ei tie `jõudu `ühte Lüg; 2. edendama, kiirendama, hoogu lisama `tieme `jõudu `juure, suame rutem `otsa JMd; `tüele `jõudu tegema; ägedad päävad tievad `jõudu, vili akkab valgendama kohe silma nähes VJg; jõudu võtma 1. puhkama, jõudu koguma võttama vähä `jõudu, `puhkama Lüg; edemält `pańti viimäne rükki vihk maha, issuti `piäle ja `võeti `jõudu (vana komme viljalõikuse lõpetamisel) Kod; peremees `ütles: täna piad `jõudu `võtma, ei saa muidu `juśsi kätte Lai; 2. kosuma, rammusaks või tugevaks muutuma loom on `aige, ei lähä rammusaks, seisab vilets ja kehva, ei võta `jõudu Var; juba akkavad `jõudu `võtma, `kapsad lähväd `kasma jo Kod; ma‿lõ `annu tälle külʔ süvväʔ, a `jõudu ei võtaʔ Kan || fig tuli oo `summund, ennegu `jõudu võtab Kod
5. (kollektiivmõistena) töötegijad, tööjõulised inimesed Mii˽pu̬u̬l linnu `talgugõ õss koĺgitõ, egä üt́s õks teḱk uma `jõugõ Har
6. a. (jumalik) vägevus, vägi, mõjuvõim nägemata jöud ehk vägevus Ris; b. energia; liikumapanev või toimiv vägi kranoa·did on suure purustamise `jõuga Kos; külm kergitab kiva ka maa seest ülesse, ju siis külmal on ikke nii suur jõud Lai; käis ots vaadil ku suidsaten i̬i̬st ärä, temäl (vedelikul vaadis) olli `apniku jõud sehen Hls; `mahkneedi `jõuge `korsne satte maha seeni‿ku `laeni Hel; ega aena tegu ilma päevä `jõuta edesi ei lähä Ran c. hoog; võimsus tuli `u̬u̬gas, õige `tõmbas, `kange `jõuge palas Hls; kui suur tuul, panõb rattad vurisema, siss [veski] käib tävven jõun Ran; jõuga, jõul [millegi] (kaas)abil, varal Enne `tehti `sõeru änamiste tule `jõuga, põletati Han; sirbi jõul lõigati `ohra HJn; kõik oli inimeste jõul `tehtud, nüid tieb aur VMr; Nigulal `oĺli vesi`veśke, sääl käis [kangavanutamine] vi̬i̬ `jõuga; piḱk paĺk `viidi meild, tollõ jõul `võeti postid üless ploḱkõga Ran
Vrd joud
kada1 n, g kada JMd JJn Kod Plt, g kaja Kir Kse(kaea) Han, kaa Var
1. (heide)kera; pundar, kimp tegime isegi `eide kadasi, sis kui sõel täis sai, sidusime `kinni, ja oligi kada `vaĺmis JMd; on nagu `eide kada, `kangeste viletsasti `riides JJn; olen kuuld, et uśsi kada, kus paĺlu koos Plt; kada ajama vastlapäeva komme – Lä Vastlabe õhta, siis lapsed läksid kajasid ajama Kir; Vastlapäe tehti kadakast kaja ja aeti teise saksa maa peale Kse; Vanasti aeti kada, kui vastlabä õhta oli. [lauldi] Kus me selle kaja ajame? Aame selle kaja Matsalu puile, Matsalu puile, Matsalu maile Han
2. linamõõt: viiskümmend peod soetud linu kaks kubo suab ärä aetud maśsina piäl, sidod `kińni, si̬i̬ one kada. kaks kubo paned `üste kadaje. võtavad kada `laśti, akavad `ropsma. ku kaks kada ropsitud, siis katsuma, agu suab leeśik; lina kada one kokko kiärätud `kolkmess. kui sinä akad lina `müimä, paned linad leesiku. õmale paad (paned) kadaje, paremad linad. õma jagu kadasid pane ärä, mitu kada tahad. kada one viiskümmend kolgad, kakskümmend viis üksipidi ja kakskümmend viis tõõsipidi. suab neĺjä nukeline kada. kada `tõmmad köödikuga kińni Kod
Vrd kadsa1
1. (heide)kera; pundar, kimp tegime isegi `eide kadasi, sis kui sõel täis sai, sidusime `kinni, ja oligi kada `vaĺmis JMd; on nagu `eide kada, `kangeste viletsasti `riides JJn; olen kuuld, et uśsi kada, kus paĺlu koos Plt; kada ajama vastlapäeva komme – Lä Vastlabe õhta, siis lapsed läksid kajasid ajama Kir; Vastlapäe tehti kadakast kaja ja aeti teise saksa maa peale Kse; Vanasti aeti kada, kui vastlabä õhta oli. [lauldi] Kus me selle kaja ajame? Aame selle kaja Matsalu puile, Matsalu puile, Matsalu maile Han
2. linamõõt: viiskümmend peod soetud linu kaks kubo suab ärä aetud maśsina piäl, sidod `kińni, si̬i̬ one kada. kaks kubo paned `üste kadaje. võtavad kada `laśti, akavad `ropsma. ku kaks kada ropsitud, siis katsuma, agu suab leeśik; lina kada one kokko kiärätud `kolkmess. kui sinä akad lina `müimä, paned linad leesiku. õmale paad (paned) kadaje, paremad linad. õma jagu kadasid pane ärä, mitu kada tahad. kada one viiskümmend kolgad, kakskümmend viis üksipidi ja kakskümmend viis tõõsipidi. suab neĺjä nukeline kada. kada `tõmmad köödikuga kińni Kod
Vrd kadsa1
kadalipp kadalipp Kuu Vai Pöi Muh Phl/kadulepp/ Mar Vig K Rõu sõjaväeline karistusviis 17.–18. saj `lasti läbi kadalibu, tama sai kakssada `uopi Vai; Vanasti aeti suured `süülised läbi kadalipu Pöi; kadulepast läbi ajadakse, `süidlane `olle teise `selgas, kaks tükke `olle `peksmas Phl; `enni - - `olla inimesi `aetud läbi kadalipo Mar; `enne oli kadalippu `antud `mõises ja sõeaväes. oli nii ridade vahelt läbi `joostud, teene `ańdis teese pläu vastu perset Juu; inimesed `laśti kadalippu `juosta viel treegi aal JMd; `Lamba joosi˽ku˽kadalippu Rõu || peks – Ha Tür mõesa `taĺlis `ańti kadalippu, `ańti `peksa; nüid `öeldakse lastele: annan `sulle kadalippu Juu; keriku ies oli kadalipu pośt. `süidlane `siuti `kińni ja teda pekseti kadalipu `pośtis Kos; said kadalipu `peksa Tür || peksuvahend Anija mehed `vieti läbi, soldatid on, suured kadalipud kää, igaüks lõivad uobi HJn || fig logelema, tegevuseta elama neid `lapsi `lastakse mud́u kadalippu `joosta, ei `panda `tööle; laseb kadalippu elu aa, ei akka `tööle vahest Juu || kadalippu aeama (vastlapäeva komme) Kse
karja|laps karjas käiv laps; karjuseealine üks vana komme oli ülese `võetud, et karjalast kasteti siis (kui kari esimest korda kevadel välja läks) Han; [laps] andase `karja `oidma, `öetse karjalaps Tõs; `enne olid karjalapsed, nüid on karjasmoad `aedes, ei taheta karja`lapsi `ühti Juu; suur tüd́rikukene, karjalaps, võib juba karjan käedä Kod Vrd karjalats, karjane
kennigi `kenni|g(i) Saa VlPõ M(-ki Hls), `keńnigi Saa VlPõ; p kedägi; all kelle|kil(e) M(-gile Trv); ad kellekil, g pl kellekide Hls Krk keegi
1. s, ind-pron a. (isikutest, olenditest) keegi, üks(ki) `keńnigi tuĺli keede maast üle ja vajus ära; miul ei ole sedä `kennigi ütelnu Saa; meil küll ti̬i̬d `kińni ei pand `keńnigi Kõp; `oĺli üles kirjutud, kus `kennigi lähäb Vil; kana ega `kennigi läbi es lähä [vitstarast]; ma ei ole kellegile `alba tennu; ei näe kedägi tulevat Trv; `linna es pane sel aal `kennigi last `ku̬u̬li; kudass `kennig `ütlep tedä Pst; ärä kõnelte kellekil Hls; mea kellekide nõu `järgi ei ti̬i̬; ei `keträ `kennigil okige änäp Krk; ega `kennigi ei kõnela Hel b. (esemetest, nähtustest) miski; mingi asi, töö jne `nääber oma `sü̬ü̬misega, temä ei sü̬ü̬ kedägi; si̬i̬ `aaste ei tule vi̬i̬l selle pulmateost kedägi; siin käüsiv üits ja tõine, es saa kedägi tetä Krk
2. a, ind-pron ükski, mõni, mingi(sugune) raha`palka ja linu ja mis `kuskilt `keńnigi talu `ańdis Vil; ah si̬i̬ om kaŕsk, sel ei sünni `kennigi sü̬ü̬ḱ Trv; `rõõska `piimä `anti manu [kaerakilele], es tetä kedägi kastet; sina ei ole vi̬i̬l kedägi muret nännu Krk || (välj halvakspanu) käŕk om punane rańts kaalage, - - selle nahk ei ole kellekide asi Hls
3. (partitiivis, vormilt jaatavas, sisult eitavas lauses) sugugi, üldse vana tõi `komme, või koḿm kedägi ää om latsele Hls; kevädese eläje `peĺgäv `küĺmä, ei tohi kedägi külmäge `vällä aia; mis mea nendess putu, mea‿i putu neiss kedägi; si̬i̬ tü̬ü̬ ei lü̬ü̬ temäl ette kedägi Krk
1. s, ind-pron a. (isikutest, olenditest) keegi, üks(ki) `keńnigi tuĺli keede maast üle ja vajus ära; miul ei ole sedä `kennigi ütelnu Saa; meil küll ti̬i̬d `kińni ei pand `keńnigi Kõp; `oĺli üles kirjutud, kus `kennigi lähäb Vil; kana ega `kennigi läbi es lähä [vitstarast]; ma ei ole kellegile `alba tennu; ei näe kedägi tulevat Trv; `linna es pane sel aal `kennigi last `ku̬u̬li; kudass `kennig `ütlep tedä Pst; ärä kõnelte kellekil Hls; mea kellekide nõu `järgi ei ti̬i̬; ei `keträ `kennigil okige änäp Krk; ega `kennigi ei kõnela Hel b. (esemetest, nähtustest) miski; mingi asi, töö jne `nääber oma `sü̬ü̬misega, temä ei sü̬ü̬ kedägi; si̬i̬ `aaste ei tule vi̬i̬l selle pulmateost kedägi; siin käüsiv üits ja tõine, es saa kedägi tetä Krk
2. a, ind-pron ükski, mõni, mingi(sugune) raha`palka ja linu ja mis `kuskilt `keńnigi talu `ańdis Vil; ah si̬i̬ om kaŕsk, sel ei sünni `kennigi sü̬ü̬ḱ Trv; `rõõska `piimä `anti manu [kaerakilele], es tetä kedägi kastet; sina ei ole vi̬i̬l kedägi muret nännu Krk || (välj halvakspanu) käŕk om punane rańts kaalage, - - selle nahk ei ole kellekide asi Hls
3. (partitiivis, vormilt jaatavas, sisult eitavas lauses) sugugi, üldse vana tõi `komme, või koḿm kedägi ää om latsele Hls; kevädese eläje `peĺgäv `küĺmä, ei tohi kedägi külmäge `vällä aia; mis mea nendess putu, mea‿i putu neiss kedägi; si̬i̬ tü̬ü̬ ei lü̬ü̬ temäl ette kedägi Krk
keses, kesesse keses, -se = kese1; pooleli Töö on keses, pole `korras; Kesesse `jätmine on ju lohakate `tööliste `komme IisR
komejant kome|jańt Trm(-jänt), komõ- Räp, komme- Hää Saa M TLä San, kommõ- Krl Rõu, kummõ- Har Vas, g -jańdi (-jandi)
1. kometi-, näitemängutegija laadade pääl on kommejańdid Hää; kommejańdi nägu oĺli värmitud Saa; naĺlaka `rõiva säĺlän, nigu kommejańt Ran; kummõjańt vai silmä `muut́ja Har; vigurdõlli naide `piirega nigu komõjańt oĺ Räp Vrd kommejantsik
2. komet, jant mis kommejant̀i sa ti̬i̬d Hää
1. kometi-, näitemängutegija laadade pääl on kommejańdid Hää; kommejańdi nägu oĺli värmitud Saa; naĺlaka `rõiva säĺlän, nigu kommejańt Ran; kummõjańt vai silmä `muut́ja Har; vigurdõlli naide `piirega nigu komõjańt oĺ Räp Vrd kommejantsik
2. komet, jant mis kommejant̀i sa ti̬i̬d Hää
komet kome|t g -ti R(g -di; n -ti Vai) Lih Tõs Aud Saa Kad(-t́) VJg spor I VlPõ(-t́); komme|t Muh spor L KPõ M(-t́) T(-t́), Plv, `komme|t Jõe VNg, kommõ|t́ Krl, g -ti (-te Ris), g -di Rei; kumõ|t Plv, -t́ p -tet Se; kummõ|t́ Vas, g -di Se
1. tembutaminea. vigur, jant küll on komet jaa se asi (hambavalu arstimine kõiksugu vahenditega) Kuu; Mis kommedid sa sii mäŋŋad Rei; vella `kraesma `talgole tulid `õhto poisid kokko - - tegid seal oma kommetisi ja `tańtsist Mar; kui `enne `tehti `nääri ööl kommetid, noored mehed tegid ennast obustes ja sokudes ja kuredes Aud; kommeti jutud (kalendri naljajutud) Ris; ah, kommeti pildid (naljapildid) jäänd määlestuseks JJn; mäńg kometid, tegi `tuati Kod; teeb kometi tükki - - kergat́si `võitu [inimene] Plt; siin ta rööveĺd ja tegis ilma kommetit Hel; teevä igävest `taati ja kommetit, mis tü̬ü̬ tegemine see om; kägu tege kommetit, ega ta esi ei tee `eĺlu Ote; ka `määńtsit kummõtit tege viil Se Vrd komets b. ebausukomme, kunts sie (kalavõrgu suitsetamine) oli `kommeti pärast Jõe; üks kommet oli [kõrte lakke viskamine, et ennustada tulevase aasta viljasaaki] Amb
2. (hüüatustes; täitesõnana) neid (teat maiustust) õli `laadal küll aga kuda komet se nimi õli Lüg; Vahi kometi, kuhu tämä `ennast on `uavand; Komedi kass, no mida sa säält `laualt `õtsid Jõh; nää midä kometi Vai; tokko komet VJg; mes‿sa, komet Kod; vaat kus kommet́ Hls; ka koh om kumõt́ Se
3. veider olend või asia. maskeeritud kontvõõras kommeted `matvad silmad `kinne ja `lähtvad `pulma; pahampidi kasukas `seĺga, poisid [panid] ümrikud `ümmer, naesed püksid `jalga ja siis `pulma kommetedeks; küla nooremad olid, läksid kommetis `pulma; pulma kommetid käisid pulmade pial, näud `kaetud Ris b. naljakas, väike asi; veidrik, veiderdaja üks va komet on õld, `mõisas - - võttand `luoma `sarvist `kinni Jõh; nemad (tüdrukud) olid koa nihuksed kommetid - - käisid paberist näod ees [et ei päevitaks] Juu; minu isal oli vasest lamp oli üks `väike kommet Amb; üks viht on viht (täis suurusega). tene on tilluke. tene on kommet JJn; aiva eputab nagu komet́ oma ebemete ja vattidega Kad; nemä kionutiva `poiskest, siss naariva nigu kommetit jälle Nõo; õigõ sa kummõt́ olt Se
1. tembutaminea. vigur, jant küll on komet jaa se asi (hambavalu arstimine kõiksugu vahenditega) Kuu; Mis kommedid sa sii mäŋŋad Rei; vella `kraesma `talgole tulid `õhto poisid kokko - - tegid seal oma kommetisi ja `tańtsist Mar; kui `enne `tehti `nääri ööl kommetid, noored mehed tegid ennast obustes ja sokudes ja kuredes Aud; kommeti jutud (kalendri naljajutud) Ris; ah, kommeti pildid (naljapildid) jäänd määlestuseks JJn; mäńg kometid, tegi `tuati Kod; teeb kometi tükki - - kergat́si `võitu [inimene] Plt; siin ta rööveĺd ja tegis ilma kommetit Hel; teevä igävest `taati ja kommetit, mis tü̬ü̬ tegemine see om; kägu tege kommetit, ega ta esi ei tee `eĺlu Ote; ka `määńtsit kummõtit tege viil Se Vrd komets b. ebausukomme, kunts sie (kalavõrgu suitsetamine) oli `kommeti pärast Jõe; üks kommet oli [kõrte lakke viskamine, et ennustada tulevase aasta viljasaaki] Amb
2. (hüüatustes; täitesõnana) neid (teat maiustust) õli `laadal küll aga kuda komet se nimi õli Lüg; Vahi kometi, kuhu tämä `ennast on `uavand; Komedi kass, no mida sa säält `laualt `õtsid Jõh; nää midä kometi Vai; tokko komet VJg; mes‿sa, komet Kod; vaat kus kommet́ Hls; ka koh om kumõt́ Se
3. veider olend või asia. maskeeritud kontvõõras kommeted `matvad silmad `kinne ja `lähtvad `pulma; pahampidi kasukas `seĺga, poisid [panid] ümrikud `ümmer, naesed püksid `jalga ja siis `pulma kommetedeks; küla nooremad olid, läksid kommetis `pulma; pulma kommetid käisid pulmade pial, näud `kaetud Ris b. naljakas, väike asi; veidrik, veiderdaja üks va komet on õld, `mõisas - - võttand `luoma `sarvist `kinni Jõh; nemad (tüdrukud) olid koa nihuksed kommetid - - käisid paberist näod ees [et ei päevitaks] Juu; minu isal oli vasest lamp oli üks `väike kommet Amb; üks viht on viht (täis suurusega). tene on tilluke. tene on kommet JJn; aiva eputab nagu komet́ oma ebemete ja vattidega Kad; nemä kionutiva `poiskest, siss naariva nigu kommetit jälle Nõo; õigõ sa kummõt́ olt Se
komm2 komm g kommi spor eP, kommu Hel; koḿm g kommi Saa M, koḿmi Plt Ote; p `kommi VNg Ran; n, g kommi Phl lstk kompvek `joulu pühade ajal `tuodi ka ikke `kommi ja VNg; töid sa kommid Phl; minul `ültse ei ole änam kommidest isu Tõs; pista koḿm suhu Saa; tema `jälle siis tõi magusad `veini ja siis kommisi; kas ämm `komma tõid Kod; [olid] kommisse ja pidu piletisse selle palgaraha kiik ärä raesanud Vil; vana tõi `komme, või koḿm kedägi ää om latsele Hls; külälin ańds latsel kommi raha Krk; `kange maiasklema, tahab iki `kommi Ran
komme1 komme g `kombe Sa spor L K I, M Ran Puh, `komme Mär Vig Plt; n `komme Lüg; kommõʔ g `kombõ Rõu Plv Räp; kummõh pl `kumbõʔ Se; kombe g `kombe Ris; n, g `kombe spor R(`kompe Vai), Emm Rei VMr TMr, -õ Krl Har Plv
1. tava, (traditsioonipärane) toimimisviis sie `kombe oli küll, kui `leiväd ott `ahjust `väljä - - siis tegi `risti `ahju`ukse `pääle Kuu; eks sie old üks vana `rahva `kombe ja `kuntsi [et istuti viimasena lõigatud viljavihule] VNg; `Kerkus `käimine see on muidu `kombe asi veel Pöi; ma pean ikke veel sest vanast `kommest `kinni Mär; nüid ike oo see `kommes, kui uie koeha `peale lähäb, sis viiässe `soola`leibä Vig; tämä tiäb näid vanu `kombi koa `rohkem Tõs; ikke viis ja viis [vaderit], sie oli `rahva oma `kombe, kolm oli `siaduses ette `nähtud VMr; `kombest ike, et vanemad lähvad lauvakeriku [kui leerilapsi õnnistatakse] Pal; sääl (pulmatalus) `võtse ma oma `kombe `perrä sõna Hel; piat tegemä nigu kõrd ja `kombõ `nõudavaʔ Har; kombega viisil, kombel ei `miski `kombega saan tääst jagu Tõs; selle `kombege ei tule midägi `vällä San; si̬i̬ `kumbõga kool‿õi vi̬i̬l är inemine eiʔ Se
2. hrl pl harjumus, kalduvus; elu-, käitumisviis `eigä ne üväd `komped küll ei ole Vai; mene lapsel on ullud `kombed Khk; Koeral ikka koera `kombed (inimene ei muuda ennast); Uńt aab küll `karva, aga ei muuda `kombid Han; ää arjuta omale `alva kommet Tõs; ilosa kombedega inime Ris; `kombeteta inime, ulakas JMd; vanass kui naiss akati `võtma, vaadati kommetess Kod; miu tüdär om aritud `kombege Hls; kekats kõegi oma kommete poolest Ran; taal halva˽`kumbõ `väega siseh, `väega vihastõllõss ja Se
3. ri̬i̬ kombege (taoline), ri̬i̬ ehitusege om `ri̬i̬ke Trv
1. tava, (traditsioonipärane) toimimisviis sie `kombe oli küll, kui `leiväd ott `ahjust `väljä - - siis tegi `risti `ahju`ukse `pääle Kuu; eks sie old üks vana `rahva `kombe ja `kuntsi [et istuti viimasena lõigatud viljavihule] VNg; `Kerkus `käimine see on muidu `kombe asi veel Pöi; ma pean ikke veel sest vanast `kommest `kinni Mär; nüid ike oo see `kommes, kui uie koeha `peale lähäb, sis viiässe `soola`leibä Vig; tämä tiäb näid vanu `kombi koa `rohkem Tõs; ikke viis ja viis [vaderit], sie oli `rahva oma `kombe, kolm oli `siaduses ette `nähtud VMr; `kombest ike, et vanemad lähvad lauvakeriku [kui leerilapsi õnnistatakse] Pal; sääl (pulmatalus) `võtse ma oma `kombe `perrä sõna Hel; piat tegemä nigu kõrd ja `kombõ `nõudavaʔ Har; kombega viisil, kombel ei `miski `kombega saan tääst jagu Tõs; selle `kombege ei tule midägi `vällä San; si̬i̬ `kumbõga kool‿õi vi̬i̬l är inemine eiʔ Se
2. hrl pl harjumus, kalduvus; elu-, käitumisviis `eigä ne üväd `komped küll ei ole Vai; mene lapsel on ullud `kombed Khk; Koeral ikka koera `kombed (inimene ei muuda ennast); Uńt aab küll `karva, aga ei muuda `kombid Han; ää arjuta omale `alva kommet Tõs; ilosa kombedega inime Ris; `kombeteta inime, ulakas JMd; vanass kui naiss akati `võtma, vaadati kommetess Kod; miu tüdär om aritud `kombege Hls; kekats kõegi oma kommete poolest Ran; taal halva˽`kumbõ `väega siseh, `väega vihastõllõss ja Se
3. ri̬i̬ kombege (taoline), ri̬i̬ ehitusege om `ri̬i̬ke Trv
komme2 õlesi täl riietki õllud, üks alaśsine näro, ei majakommet (mingit maja) ei kedägi Kod
kommen komme(e)n g -a korsten kommen kua kisk ahost `savvu `ussõ, rehest, sannast kisk väĺä päle `savvu Lut || fig aru, taip hüä kommen inemisel, õnnõ veedü kel um hüä kommen odsah Lut
kompvek (variante) `kom(p)ve|k (-ḱ),`kompvi|ḱ, `kompvä|k, `kompe|k (-ḱ), `kombe|k, `kumpve|ḱ, `kumpe|ḱ g -ki (-ḱi, -gi); kompe|k Kod, komme|ḱ Hls, g -ki; `kompvet Vai; `komfe|ḱ pl -geʔ Se; vekk g veki Sa Muh kompvek ei `lapsed saand `kompvekki ei `saia midagi VNg; `ennevanast õlid juo `niisused pikkad `jõulu `kompekkid Lüg; sulatamise vekid (kõvad, paberita kompvekid); töi `kümnenaelasse toosi täve vekkisid Khk; See (maitsev toit) oli kut `komvek ärja suus Pöi; üks `komveki toes `olli raha täis Muh; vehvermensi `kompvekid kuluvad vanameestele ää Tor; pulmas oli mitu `kompveki `puŕki JMd; kaupmes `ańdis paberist tut́sikuga `kompvekki `piale kauba kua Kad; `kompeki õli pulman ja `viina. võt́id `kompekiterä suhu või kaks viina piäle Kod; koorest keedetasse `kompvekki isi kodus Äks; vanasti olid `kompegi tośmikud, mitu kilu läks `sisse Plt; `mõisast `anti ka nagel `kompvekid ja ränikid Hls; [hommikul] kü̬ü̬k kõ̭ik `koḿpveki `paprit täis Nõo; ega˽`kompeki˽kõtulõ `kurja ei˽tiiʔ Krl; toona `oĺli poodin höörigu `kompveki Har; Kuluss ärʔ ku kompvek (hädavajalik asi) Räp Vrd komm2, kompu1
koos2 koos S(koes Khk Pöi) Var Tõs, kooś Rid Var Tõs PJg, g koosi; kuos g kuosi Ris, `kuosi Jõe Kuu Hlj; kues g kuõsi Khn
1. (laeva) kurss; liikumissuund vetame ühe koosi, vaada, et sa piad koosist `kinni Jäm; me söidame selle koosi pεεl; koes oma tεεda `öige, meri viib lapiti Khk; `söitasime `jälle `endist `koosi - - Ninase nuki `pεεle Mus; tuli jüst üsna `meite `koosis Emm; roolimees oiab [laeva] `koosis Käi; Mei `vötsime kursi vesigare `koosi Rei; [härg] sai vitsaga `pehta kui ta pole `koosis kεin; `panni tule `koosi, tule `peale; ilm `olli ni `sompus, et pole näin laevale `koosi `anda Phl; üks [kivi] oo otse `loode all, seda `koosi Tõs; teese `vaoga tahakohe `tullõs näin raha siäl kuõsi piäl, kus ennemä sie kõlin oli; Riia kuõsist akkasid laevad nägümä Khn; tuleb õiget `kuosi `minna Ris || kaldamärk, mille järgi määratakse merel sõidusuund näd panavad maa koosid, ku mutid `laskvad `sisse Tõs; Kirikutoŕn ning `veske, kolõ iäd kuõsid `alla `minnä Khn
2. fig siht, suund; viis, komme ei sie oma `kuosild `hellida (ei lase oma arvamust kõigutada) Kuu; leheb oma jutuga tükkis koosist εε Khk; ta peaks ühna uie koosi `võtma oma elamisega Muh; oled sa asjaga `koosis? Emm; see laud (paadi küljelaud) lõegati ka oma koosi `järgi; vana koosiga (vanamoodi) tuleb ütelda nii Tõs; mõned sõnad `lähtväd `meitegä `kuõsi (kokku, ühte); `Sioksõ kuõsiga elätüd ei sua; sua‿mte enäm koosi `järge (korralikult, nii nagu peab) Khn; kõik o vana kuosi peal (vanaviisi) Ris || Sio jutul põlõ mitte `kuõsi`paika; Aad nda lagun, et ei põlõ `kuõsi `paika ~ `kuõsi egä `paika (mõttetust jutust) Khn
1. (laeva) kurss; liikumissuund vetame ühe koosi, vaada, et sa piad koosist `kinni Jäm; me söidame selle koosi pεεl; koes oma tεεda `öige, meri viib lapiti Khk; `söitasime `jälle `endist `koosi - - Ninase nuki `pεεle Mus; tuli jüst üsna `meite `koosis Emm; roolimees oiab [laeva] `koosis Käi; Mei `vötsime kursi vesigare `koosi Rei; [härg] sai vitsaga `pehta kui ta pole `koosis kεin; `panni tule `koosi, tule `peale; ilm `olli ni `sompus, et pole näin laevale `koosi `anda Phl; üks [kivi] oo otse `loode all, seda `koosi Tõs; teese `vaoga tahakohe `tullõs näin raha siäl kuõsi piäl, kus ennemä sie kõlin oli; Riia kuõsist akkasid laevad nägümä Khn; tuleb õiget `kuosi `minna Ris || kaldamärk, mille järgi määratakse merel sõidusuund näd panavad maa koosid, ku mutid `laskvad `sisse Tõs; Kirikutoŕn ning `veske, kolõ iäd kuõsid `alla `minnä Khn
2. fig siht, suund; viis, komme ei sie oma `kuosild `hellida (ei lase oma arvamust kõigutada) Kuu; leheb oma jutuga tükkis koosist εε Khk; ta peaks ühna uie koosi `võtma oma elamisega Muh; oled sa asjaga `koosis? Emm; see laud (paadi küljelaud) lõegati ka oma koosi `järgi; vana koosiga (vanamoodi) tuleb ütelda nii Tõs; mõned sõnad `lähtväd `meitegä `kuõsi (kokku, ühte); `Sioksõ kuõsiga elätüd ei sua; sua‿mte enäm koosi `järge (korralikult, nii nagu peab) Khn; kõik o vana kuosi peal (vanaviisi) Ris || Sio jutul põlõ mitte `kuõsi`paika; Aad nda lagun, et ei põlõ `kuõsi `paika ~ `kuõsi egä `paika (mõttetust jutust) Khn
koosa1 koosa Kaa Jaa Pöi Emm spor L, HMd Kei JõeK Pee Trm Lai Plt Pil Hls Krk Nõo Urv/-ś-/ Rõu Se; `kuosa Kuu Jõh(-ua-) IisR; pl koosad HMd
1. keretäis peksa Nena on `lõhki, sie sai oma `kuasa jua kättä Jõh; Soole lihaks üks ea koosa `peksa korra `anda, ähk sa jätad sis oma ül`antose `järge (öeld vallatule lapsele) Jaa; tä sai mo käest igavese koosa Vig; [lehm] sai mõned koosad kätte ja kadus ää [jalaga löömise komme] HMd; koosa täie kätte saand, või `kitli täie JõeK; aga kui kahekeisi `kargavad ühele kallale, nigu uńt, siis annavad [sellele] koosa Lai; Karjast kojutulnud koerale andis sulane ea koosa Plt; Nigu üle väitse terä jäi ilma koośata ~ jäi koośast ilma Urv || Selle tööga sai täna seikse koosa (suure vaeva), et teist äi taha änam Kaa; `Massee·rija ann `puhkajal ia koosa, `massee·rin tugevaste; Ema annab `tütril sõnadega ühü koosa (peapesu) Han Vrd kooser2, kooso, kost5, kuosaline
2. suur hulk, kogus No tien kohe nüd ühe hüä `kuosa neid kaiksugu `rumpstükki ja `pipstükki perele `valmis Kuu; Sellest koplist saab üsna koosa einu käde; Küll niid sai seikse koosa vihma Kaa
1. keretäis peksa Nena on `lõhki, sie sai oma `kuasa jua kättä Jõh; Soole lihaks üks ea koosa `peksa korra `anda, ähk sa jätad sis oma ül`antose `järge (öeld vallatule lapsele) Jaa; tä sai mo käest igavese koosa Vig; [lehm] sai mõned koosad kätte ja kadus ää [jalaga löömise komme] HMd; koosa täie kätte saand, või `kitli täie JõeK; aga kui kahekeisi `kargavad ühele kallale, nigu uńt, siis annavad [sellele] koosa Lai; Karjast kojutulnud koerale andis sulane ea koosa Plt; Nigu üle väitse terä jäi ilma koośata ~ jäi koośast ilma Urv || Selle tööga sai täna seikse koosa (suure vaeva), et teist äi taha änam Kaa; `Massee·rija ann `puhkajal ia koosa, `massee·rin tugevaste; Ema annab `tütril sõnadega ühü koosa (peapesu) Han Vrd kooser2, kooso, kost5, kuosaline
2. suur hulk, kogus No tien kohe nüd ühe hüä `kuosa neid kaiksugu `rumpstükki ja `pipstükki perele `valmis Kuu; Sellest koplist saab üsna koosa einu käde; Küll niid sai seikse koosa vihma Kaa
kurss1 kurss Aud, g kursi Emm Rei Tõs Hää Trm, `kursi R(n kurs Kuu VNg); kuŕss Tor Ris Trv Krl, g kursi Jäm Khk Mär Tõs Khn JMd San, kuŕsi VJg KJn Har, kurssi Kse Han; n, g `kurssi VNg Vai; p kurssi Mus/`k-/ Kaa Krj Noa Krk; g kursi Var PJg
1. laeva sõidusuund; liikumissuund, siht tüürmann `peilab `kursi ära Jõe; Kaik läks kenast, oli kurs idäle ja `üögä `jousimme Lavas`saarest `müöde Kuu; `tüürmannil oli oma kurs ies, tämä pidi seda `ühte lugu pidama; minu `nuores `polves odeti `kurssi `päiva järele VNg; paet lεheb `teise `poole, muudab `kurssi Khk; Kannavai oo see, mis vikati kurssis peab Kaa; äkki `kapten - - nääb, poiss on `kurssi muutn Krj; laeva meestel on kursid Emm; seda `kurssi nad (luiged) tulid linnates Noa; pia `kurssi, ää mine teelt kõrvale Tõs; põlõgi enäm `lainõ `kurssi, muedu ühed vee kuhjad viel Khn; mõnel oo jalad `lääpis, väĺla`poole `õigest kursist PJg; slepper paneb kursi `siia maha Hää || fig peavad `kurssi, ei joo joonuks Mus; (seebikeetmisest) lased tä kursist `välja `minna, ei `selgi, ei klaari ärä Var; Ilm oli `seukse kursi võtnud, muudkui pilistab Hää
2. komme, tava, viis see oli see raha `korjamise kurss [pulmas] Tõs; Miu esal `oĺli `jälle `seuke kurss, tema sosis ta (põllu) ikki korra läbi, sis tegi rukkid pääl; `Kindi `koeti vi̬i̬l paksema kursiga; obune tahab ikki kaks `tuńdi `süia, si̬i̬ on tema kurss Hää; te ei tää siin (vanadekodus) me `kurssi; sa täät neid uuvve aa `kuŕsse, `täädusi Krk
3. rahakurss raha `kursid on kukkuneed VNg; `kõrge kursiga raha maksab paelu Tõs; raha kuŕss läheb vahel alamase, vahel ülemase Tor; nüid o raha kuŕss odav, `eńni raha kuŕss `seisis ühe aru peal Ris; raha kuŕss on kukund VJg; raha kuŕss om madalõss lännüʔ Krl; rahaga om asi nii, ku kuŕss satass, siss om odavõp raha ja ku kuŕss nõsõss, siss om `kaĺlimb Har || fig prestiiž nüüd on su kurss kukkund Lüg
1. laeva sõidusuund; liikumissuund, siht tüürmann `peilab `kursi ära Jõe; Kaik läks kenast, oli kurs idäle ja `üögä `jousimme Lavas`saarest `müöde Kuu; `tüürmannil oli oma kurs ies, tämä pidi seda `ühte lugu pidama; minu `nuores `polves odeti `kurssi `päiva järele VNg; paet lεheb `teise `poole, muudab `kurssi Khk; Kannavai oo see, mis vikati kurssis peab Kaa; äkki `kapten - - nääb, poiss on `kurssi muutn Krj; laeva meestel on kursid Emm; seda `kurssi nad (luiged) tulid linnates Noa; pia `kurssi, ää mine teelt kõrvale Tõs; põlõgi enäm `lainõ `kurssi, muedu ühed vee kuhjad viel Khn; mõnel oo jalad `lääpis, väĺla`poole `õigest kursist PJg; slepper paneb kursi `siia maha Hää || fig peavad `kurssi, ei joo joonuks Mus; (seebikeetmisest) lased tä kursist `välja `minna, ei `selgi, ei klaari ärä Var; Ilm oli `seukse kursi võtnud, muudkui pilistab Hää
2. komme, tava, viis see oli see raha `korjamise kurss [pulmas] Tõs; Miu esal `oĺli `jälle `seuke kurss, tema sosis ta (põllu) ikki korra läbi, sis tegi rukkid pääl; `Kindi `koeti vi̬i̬l paksema kursiga; obune tahab ikki kaks `tuńdi `süia, si̬i̬ on tema kurss Hää; te ei tää siin (vanadekodus) me `kurssi; sa täät neid uuvve aa `kuŕsse, `täädusi Krk
3. rahakurss raha `kursid on kukkuneed VNg; `kõrge kursiga raha maksab paelu Tõs; raha kuŕss läheb vahel alamase, vahel ülemase Tor; nüid o raha kuŕss odav, `eńni raha kuŕss `seisis ühe aru peal Ris; raha kuŕss on kukund VJg; raha kuŕss om madalõss lännüʔ Krl; rahaga om asi nii, ku kuŕss satass, siss om odavõp raha ja ku kuŕss nõsõss, siss om `kaĺlimb Har || fig prestiiž nüüd on su kurss kukkund Lüg
lugu|järg olukord, asjalugu; komme Levaga oo see aasta söhuke lugujärg, et tahab vist suiks ända näitma akata (kipub lõppema) Kaa; [neil] `olli see lugujärg, et `pandi levad põranda `peale; vanal aal olli ikka see lugujärg, et es koorita koort pealt `äägid Muh
lutsima `lutsima Jäm, (ta) lutsib Kaa Rei, `lutsib VNg IisR; `lut́sima Jür, lut́sima Saa, (ma) lut́sin; ludsi|ma TLä(-ts-) Rõn San Rõu/-d́-/, -me M(-ts- Pst), (ma) ludsi; `luutsima, (ta) luutsib Khk Mus, (nad) `luutsivad Jõe (kuuldavalt) imema, lutsutama `porsad `luutsivad ehk `niitsivad läbi `ammaste (vedelat toitu) Jõe; tiss suhu ja siis `lutsib VNg; siga `tömmab läbi ammaste, luutsib Mus; Vassikas lutsib tühja nisa, piim oo otsas Kaa; `komme ikki lut́siti Saa; Sukkurt võib kua `lut́sida Jür; latse ludsive luttu Hls; laits ludsiss sedä topust, senni ku magame jäi; mis sa ludsit sel `päidlest ütte `puhku; [vanamees] muudku ludsi oma `piipu Krk; kui luts [veest] `väĺlä võetass ja elun kavva om, siss ludsina oma massa ärä; poesike ludsiss aavast tolle kihvti `väĺlä (ussihammustusest); südäme ussi olnava, nu̬u̬ ludsinava südäme `rasva Ran; kel südä `aige, tu̬u̬ ludsip õlekõrrest ka `tervist `endäle Puh; Lat́s mugu˽ludsõ `pässä Rõu || fig välja kurnama põld om linage är lutsit ja narrit; maa är igävest lahjass ludsit, sääl ei kasva ääp kedägi Krk Vrd ludima2, luttima2, lututama1, luutsuma
mood mood (-d́) g moe Kul Mär Vig Lih hajusalt Pä, Juu Pil SJn, moodi Käi Rei Mär Kse Tõs hajusalt Ha Jä, Trm Lai Plt KJn Kõp, moodu Var Saa Trm Äks Lai Kõp; muod (-d́) g moe Jõh Vai/n `muodi/ Jür Iis, mue Jõe Kuu Lüg Jõh Juu VMr Iis, muodi hajusalt KPõ, `muodi hajusalt R(g `muodu Kuu), muodu Pal; moed Mar, g moe Sa Muh Rid Ris, moodi Khk Rid; mued (muõd) g mue (muõ) Khn; muad g mue Jõh VJg, muadi Kad VJg; mu̬u̬d Tõs Saa, g moe Hää/-d́/ Trv, moodi KJn, moodu Vil M T V(n moe Se), moodo Võn Plv Räp, muodo Kod(mua-), muoda Lei, mu̬u̬ Nõo hajusalt V
1. tava, harjumus, komme sie on vana muod, et tiha `nalja, kes esimest kord merel on, et kui `omme kala ei ole, siis `kastamme `perset pidi vette Jõe; eks moned `suitsetand ka [liha], aga ei sidä `muodiks ole old sidä `suitsetamist siin `meie puol küll kohe Kuu; igal `linnul on oma viis, igal perel on oma muod vns VNg; `kassil `ilged moed Jõh; taal sehande sańt moed `küĺges Khk; see oli elu`aegne moed olnd - - [et last ristides] `pandi `püuga vett lagi‿pele Kaa; kuutöbised, mul oli ka lapselt se moed, käind katuse arja kauda Vll; öpi mette omal seust `santi `moodi `juure Käi; pole `süia annund mette, täl oli see moed olnd Mar; `vastla päe sii olid sia jalad, see oli vanaste moeks `võetud Mär; lapsed olid `öössi `koolis, oli kohe see mood Vig; igas peres isi mood, igas talus isi taar vns Mih; Obosõl ramp muõd, egä vao `otsõs tahab sestä Khn; põln nagu `moeski, et arsti `juure `mindi Aud; tal on si rumal it́sidamise mu̬u̬d Saa; igal ajal on oma moodid ja oma inimesed, keik `muutuvad HMd; kõik asjad on vanaks moeks jäänd, ei käi kirikus `keegi ega Juu; minu nuorena oli sie muod́ ikke, pruut́ `kińkis `peigmelle ka oma ülikonna `riide KuuK; [kass] tuli õues üppas `seĺga sulle, nüid ta selle `seĺgaüppamise moodi on maha jätt Amb; ega sigu pailu ei `pietud, põld se moodiks `võetudki, et sui liha oli Ann; sel aeal kui mina `kasvasin ja `veike olin, me lahutasime [sõnnikut] ik‿kõik kätega, siis veel argi `muodi ei `oltki Rak; elopääväd näil si mu̬u̬d one, jutt lähäb ku kede`veski; kodo riśsitäti, kes tiäb, mes muadod nüid one Kod; sedä `mu̬u̬di siin ei olnd, et lahus läksid, `peigmis tuĺli kodo, võt́tis pruudi piäl, läksid laalatselle KJn; ei olnd sedä `moodu, et sedäsi `aasta `ümmer`ringi - - `piimä `oĺli Kõp; kas si̮i̮ mõne mehe mu̬u̬d Trv; si̮i̮ om `siande obene, et nii kui piitsage nähvi annad, nii temä lü̬ü̬b tagast üles, ti̮i̮ mis sa tahad, aga `mu̬u̬du mant ärä ei arjute kah Hel; vanast `oĺli si mu̬u̬d, kui küläline `tuĺli, siss küd́sätedi panniga liha Ran; vanast `olli nigu mooduss `õkva, et `kaejat̀si `minti, `viidi latseemäle parembat `sü̬ü̬ki Nõo; esi nukan esi moodu ja viisi, si̮i̮ maa nukk eläs nii sedä`viisi, aga tõne tõist `mu̬u̬du Kam; Ei jätä˽must `mu̬u̬du (vargast) Urv; timä eläss õ̭ks uma maa moodu `perrä; lihm halva moodugaʔ, ei anna `piimä kätte, mõ̭nikõrd lü̬ü̬ nüśsikuga˽piimä `ümbre Har; susi karva hiit, a `mu̬u̬du hiidä äiʔ vns Rõu; venelaisil om niisugune moe, kutsutass noorõʔ kokko, joovaʔ ja sööväʔ, kõiḱ ü̬ü̬ ei `maataʔ; kiä varsast mu̬u̬ võtt, vanani pidä vns Se; moe pärast mulje jätmiseks, moepärast Muidu moe pärast läks siis koost ää koa Pöi; Naad tulad meide `juure moodi pärast Rei; ku [kuhi] valmiss om, sõss moodu peräst pannass ka üits eenänuuśt ülesse `varda `otsa Trv; nüid om si̮i̮ `paariminek nigu mooduperäst, iks naene eläb mõne teesega ja mi̮i̮s eläb teesega Nõo; mõni `tsuskse randi `ümbre kuhja, tu̬u̬ tet́ti moodu peräst, ega ta kasu peräst es ole Kam; Ku˽`kiäke tuĺl söögi `aigo ja timäle es taheta süvväʔ `andaʔ, sõ̭ss üteĺde trööstiss vai kah moodoperäst: muud́o kutsusse küll `sü̬ü̬mä, a ei olõ˽luitsat Räp
2. mingit laadi rõivaste, kommete vm väärtustatus, populaarsus teatud perioodil `Räimi, kilu ja `kammila `suitsetamine läks siin `suuresti `muodi Kuu; oled olid [jõululaupäeval] porandal, sie oli kohe `muodis `keikide peres VNg; kui mina nuor õlin, siis õli `naistel ka muod, et `saapa`apsatid õlid `kõrged Lüg; See kübar on uie moe `järge `tehtud Kaa; On paar kord `selgas käind, juba moest ää, `aita änam `kuskile Pöi; kujutud jakid on `moodis Rei; see lühikse püksi mood kadus ää Mär; Öhe vahe `oĺli `kangesti `mu̬u̬dis `eĺme`lu̬u̬dused, poest osteti `väiksi kirju `eĺmi, lükiti lõnga `sisse; Noored ikki moe `järgi, kus sa moest maha jääda võid Hää; pärast `tehti [jakid] nisukst `lahtist laiad, kudas jälle `muodi tuli ja sedamoodi jälle `tehti Ris; käib muodi järele `riides Koe; ni̮i̮ om nüid üte moodun `rõõva Trv; siss olli si̮i̮ mu̬u̬d ja egaüits tah́t iki moodu `järgi olla nagu `nüidigi Pst; nii ilusa moodun inimese olliva naese paĺlaste tanudega Nõo; moodu niisama nigu `nüitegi, `saisi mõni `aasta, siss `tuĺli `jälle tõine mu̬u̬d Võn; Nüid om jälle pikä kleidi moodun Rõn; nüüd um jälʔ `vasnõ mu̬u̬d tulluʔ, näid `mu̬u̬dõ ei jõvvaʔ kiäki ärʔ tetä Plv; noʔ `jälki om `vahtsõst `muudu lännüʔ tuu piimälivva tegemine Se
3. olek, olemus; kuju, välimus Tämä `annab pualkaut oma isa `muadi `vällä Jõh; ke sedise vaga `moega, nee on vaimulikud (jumalakartlikud) inimesed Jäm; va konk inimene, sandi `moega, äi taha teistega leppida Khk; Ta on nii suure vesise `vingus `moega, kas ta nüid just täna sadama akkab, aga `pitka `aega sii pole Pöi; see inime oo nii nigela `moega Mär; põllulepa ~ pasklepa puu pannatse `sisse, siss ned ajavad lootsiku laiali, seni kui ta oma moe `väĺla võtab (paadiehitusest) Tor; Kõrvakivi on `seukse `moega jusku inimese kõru Hää; se oli `ümmer nagu suur `laabrok, temal põld `enne `moodi ega tegu kedagi Juu; see tüdruk on jo muodist väĺlas (tüse, vormist väljas) JMd; üks põrsas on nisukese õnnetuma `muega VMr; kui `ammid ei õle, siis inimene one muodota; sel aśjal ei õle nägo ei `mu̬u̬du ei `münti Kod; vana juśs [on] kõva ümmargune ein, selle moodu pääl nagu murulaugid on Äks; `turteltuid on õrna moodiga linnud KJn; sel om surma mu̬u̬d man, ega si̬i̬ kava‿i elä, tal joba mulla mu̬u̬d man; tõine om iluse mooduge, tõine om kõrvan ku mühäk Krk; nüid kanapoja lähvä `mu̬u̬du, kui nad tiĺlukese om, siss om nigu munad ümärigu, aga nüid tuleb mu̬u̬d, kasvap joba and Ran; temä võt́t naese, aga `väega inetu mooduga Puh; mõni inemõni om väegä ilusõ moodugõ Krl; tu̬u̬ hobõnõ um `väega moodon (ilusa kehaehitusega) Plv
4. viis, komme, moodus ega neid [merelindude mune söödud] `suurel muel (palju), `lapsed kajaka muni ikke `korjasitte Jõe; Sen `muodiga `kiikujess `käüte `varsi kuger`pallu ka Kuu; võttasid sialt `muodi (eeskuju), akkasid ka seda `muodi `miski `asja tegema Lüg; Seikse moega tööd tehes me‿p saa jöuluks ka eese vilju pöllalt ää Kaa; niisama `moodi `peksti sedä `rehte, üks moed oli ikke Mar; `tahtis - - selle moodiga rikkas `saada Tõs; `Sioksõ `muõga, kui munad ää korjatassõ, äävitäme ljõnnud varssi ää Khn; jalanõud oĺlid sedäviisi, et muul moodul es saa, `tuĺli siis - - paeo `niinä `kisku paeo küllest - - ja tegid sis viisud Vil; selle moodug ma sai tast iki jagu Krk; mia kullelsi nii tõte mooduga (tõsisel kombel), meh nä kõneliva Puh; tu̬u̬ ei kanna˽`milgi moodol `vällä (ei tasu ära), et `mõrdoga `tinte püüdäʔ Räp; kõige moe peal(e) ~ alla , kõige moega igal viisil, igatemoodi, kõigiti ma ole kige moodug ennast ärä eläten Krk; tol ajal `püiti `äste neid `kiissu, siss `olli kõ̭gõ moodu pääle neid `süvvä Ran; sa `ütlet tõesele rumalit `sõnnu ja kõege moodu pääle noogutat (näägutad) tõese läbi Puh; küll temä meelit mu kõ̭ige moodu pääl, temä `irmsade mu `tahtse, aga mina‿s lähä tälle Nõo; temä olli nooreld ää ja armass inemine kõ̭gõ moodu pääle, aga nakass kamandama naese mestega Rõn; Tiä sai jo˽kõ̭gõ mu̬u̬ ala tettüs, noid `rõivit sai `koetus kül˽kõ̭kõ sugumat́si Urv; mett taŕvitadass kõõ moodo ala, süvväss leevä kõrvalõ, tetäss mi̮i̮ `li̮i̮me, mõni pand tsäi `sisse Räp; pouḱ (öökull) alg kõigõ muoda‿päle tänitä Lei
5. liik, laad neid riideid tehase üsna mütmed `moodi Rei; Eks see kedramine old kua mitmed `moodi Amb; ma˽lasi kah henele vastast `mu̬u̬du säŕgi ummõlda Har
plaan1 plaan (-ń) g plaani eP(-ua- Hag Trm; n -ae- SaLä) eL, `plaani R(n `plaani VNg Vai); laan (-ń) g laani Khk Vll/n -ae-/ Muh Mih Vän Tor Hää KJn Trv Hls Krk; loan g loani Pöi; pl plaanaʔ Se
1. kavatsus, mõte kui oligi vahel siin `plaaniss `maale `mennä, siis `kutsuti külä`naisi abi ka viel neid kilu laduma [tünnidesse] Kuu; ei tia, mida plaan `sellel on Hlj; [Tal] oo uie elumaja üleslöömine juba ammu plaanis olnd Kaa; `Meite plaan `siokõ, et taris `ülge`vällä (talvisele hülgejahile) `minnä Khn; minu plaan ei olnud `õige Kei; oli plaanis `teile üks supitäis [herneid] `anda JJn; plaań oli seda`viisi teha Ksi; eks ta ikke `mõnda `kurja `plaani `audu Lai; si‿plaań läks neil si̬i̬ kord `nurja KJn; temä riḱs selle laani ärä Krk; te vast tiiäte sest plaanist `rohkembess Hel; si̬i̬ mehelemineki plaan jäi täl pooleli Nõo; tu̬u̬l oĺl vaist naisõvõtu plaań San; Mul oĺl plaań sõ̭sara poolõ˽`küllä minnäʔ Urv; taal poisil ommaʔ suurõʔ plaaniʔ kül Rõu; oĺl iks terräv ku nõgõĺ, tu̬u̬ oĺl iks i̬i̬st`võt́ja ja plaani `and́ja Vas; plaanoldaʔ saa‿i `kohki minnäʔ Se; plaani pidama 1. plaanitsema, millegi üle aru pidama Eks nee `plaanid täü `olla `enne `pietud, kuhu `puole `verkusi mere lased Kuu; Mehed `piavad `plaani, kuda seda uut `maśsina `tüöle `panna IisR; tεεb, mis `plaani nad pidavad kahekes̀ti Khk; pidasid plaani ää Vig; mia piä ikka `plaani, kas mia lähä, mis `asja mia tie Khn; kas teil on plaań pidetud ja nõu lastud Kod; neil laań puha peet Krk; kui maja nakatass ehitämä, siss `peetäss `plaani Puh; `peimi tan `plaani, et kuiss timand na `kartoli˽saavave `võetuss San; `piami enne `plaani, mis tetäʔ ja mis tegemäldä jättä Har; meheʔ pidäväʔ `plaańe esiʔ Räp 2. kurameerima; abiellumist kavatsema kirik`erra `ütles, et `enne `piate `plaani pidama, et ei tohi kuhe ruttu mihele `menna Jõe; Mina lähen `tütrukutega `plaani pidama IisR; pidasid `pεεle kahekes̀ti mütu `aastad `plaani, `viimaks tegid ikka pulmad ää Khk; tüdrik ja poiss akkavad `laani pidama Muh
2. kava; kavand, mall; viis, laad `plaani oli `seina pääl ja `näita, kene kerd `pühki one VNg; `toine voda `toise `vankrist `plaani ja akka tegemä Vai; mina‿p tεε, kuidas `moodi neid (kurdusid) `niitsel ajal tehakse, ju niid `jälle omad tegemise plaanid on Ans; ehitas lauda uue plaani `järge Khk; maja plaan on `valmis Rei; enne, kui maea teeväd, oo suured plaanid, mes tehasse Mar; mõnel ei ond `õiged niidu `plaani `ühti, see niit oli kua `väeti Mär; sie on siin minu plaań, sie siin tema plaań (vaibamustrist) JJn; minu `vankri plaań, selle plaaniga‿o testud Kod; tõmmas laani paberi `piäle ülesse KJn; me paneme `plaani, teil jääb ainult `perrä kittä ja tü̬ü̬ ärä tetä Nõo; ta‿m juśt plaani `perrä tett Har; maa plaanaʔ Se
3. väljanägemine, välimus; kuju, vorm; kellegi või millegi moodi, laadi muna`valge oli `niigu vesi kohe, vie `plaani Kuu; siin `tahtusid seda uut `muodi vokki - - sie oli ku `massina, just `massina `plaani; ise ilus `plaani puolt, aga juob VNg; `Künkäs on seda sama `plaani kui mättäs, aga `suuremb Jõh; `Sõidab aga `ratsa, tahab vist `mõisa`preili `plaani `välja `anda IisR; merisiga `üĺge `taolene, teine plaań on tal Khk; See körb on kena plaaniga loom Kaa; Irmus kena `moeka loaniga [veski] oli ja kenast oli `tehtud koa Pöi; `vöedaks üks köver puu, mis obose plaani `välja annab, leigadakse pεε ja körvad veel senna `otsa (mänguhobusest) Käi; [ta] oli oma isa `plaani, `kange klaari verega Rei; ei sel obusel ei ole `plaani kedagi Mär; eina keśs - - nigu kala võrk, aga suured augod olid, `siokse plaaniga nigu need `kandevõrgud oo Lih; tüdrik oo naa laari olikuga, `sohkse ilusa plaaniga Var; Su̬u̬ pääl männad on `seuksed sakardid, põle `õiget puu `plaani Hää; sa ei anna pereme `plaani `väĺla Saa; `nüitse aja naestel on `riided väga plaanist `väĺlas, väga lühikest Ris; luomal oli krapp, sie oli koa kella pluani järele `tehtud Hag; temä (sepp) tagus teese `aamrega, minä teese `aamrega, nii et ta (raud) õhukeseks läks ja vikati plaań `väĺla tuli Juu; nied olid mõesa ehitud majad - - kõik olid `ühte `plaani `tehtud Amb; karusikalad nagu ahvenid, nisukese plaaniga JJn; kulmud on selle jaost, et inimesel pole mud́u `plaani, kulmud annavad näo plaani VMr; [Korvhällid] selles samas pluanis õlid tehtud nagu laudkerega äĺlid Trm; näd on `üste `plaani, juśt nõnnagu sõsared Kod; porgandid on vekesest jäänd - - põle `õiged `plaani Lai; si̬i̬ om iluse kiha laanige ja esi ka iluss Krk; soome `kirved olliva eesti kirvestega pia ütte `plaani Ran; ta‿m illust `plaani inemine San; ilosa plaaniga vasik, hüä lehmä poig; täl jala˽`ripsõ joʔ, olõ õs inäp elävä inemise `plaanigiʔ Rõu; ihess om - - höörik nigu hauǵ, a tä plaań om tõistsugunõ Räp
4. komme, tava no veneläsed olid `tuondki sen `nuodapüü `plaani `siie Kuu; üksvahe juo jäi sie keriku plaan taha `plaanile, a nüüd on `jälle ies rias VNg; minä võttasin `naise, siis õli tanu plaan Lüg; uuemal aeal kersto mood kados ää, akkas `kohvre plaan Kul; `metmed `korda öödilesi ja `kiutu riiet `tehti, `endine plaan oli see Var; tal (ussil) kuradil oleva si̬i̬ laań, et suust mineva `sisse Hää; ammuks need püksi plaanid akkasid tulema; `eńni - - `üiti ika taet, nüid uuema plaaniga on isa Ris; ma olin pulmas ja siis tulivad vanapõlve plaani sies `senna siis `peigme sae kokku Kad; meie kõhas seda `plaani ei õle, et tõśele mud́u `antasse Trm
pruuk pruuk g pruugi hajusalt eP, `pruugi Kuu Lüg Jõh IisR; pruuḱ g pruugi Trv Võn Ote San V; ruuk g ruugi Khk Krj Vll Pöi Muh Tor Vil Trv/n -ḱ/ Hls komme, tava, mood, harjumus; kasutus, tarvitusviis `Endised vanad `pruugid on `uuemal ajal kaik ärä unestettud Kuu; minu isal õli sie pruuk, et tämä iga `mihkli`päivast, suve lõppust tegi õlut Lüg; see oo `korda juba sedasi ruugiks saand Khk; See oli nendel vana ruuk, `laupa äi akatud öhegi suurema `tööga `peale Pöi; põle ruugiks Muh; Öppis sandi pruugi Emm; Ennem oli see pruuk, et kiriku `minnes `panti sukad ka `jälga Rei; pudro pruuk on `paergogi veel LNg; kuda isä oo teind, siis lapsed ikke pidavad sedä `pruuki Mar; `jätsid maha vana pruugi kõik, olõ‿s pulma `nalja kedägi Khn; Enne olnu meeśtel si̬i̬ pruuk, et `kirveäksid olnu püksirihma küĺles Hää; siis pani pruut́ lebakot́ti ańnid, sukki ja `kindaid ämma eede jäoks, see mood́ on `paergu alles `pruukis Rap; nüid ei ole seda õnne valamise `pruuki nõnna Juu; Oli nisuke arilik pink, mõnel pool olid kolme`jalgsed pingid pruugis Amb; siin `ümbruses on kõik üks pruuk, `riide pruuk ja Ann; külas põld seda `pruukigi, põld `sit́si Pai; taluperemestel oli ka pruuk `ärgadega `künda VJg; laste pesuvette `pańti õbedad, muko si̬i̬ vana pruuk, kas si̬i̬ kedägi tähendäs Kod; `nüitse aa `rahva ruuk Vil; si̬i̬ ei ole mede valla ruuḱ Trv; juurõtusõ `pruuki es olõ, aga leib apaśs ilustõ Ote; om näet mõnõl sääne pruuḱ San; egäl talul oma taar, egäl `perrel oma pruuḱ Krl; siss oĺl pruugiss tu̬u̬, et vanõmballõ pojalõ `ańti talu ja noorõmb pedi siss `ussõ minemä Har; nüüd inämp hällü `pruuki ei olõʔ Vas; Tano `kańmise pruuḱ kattõ arʔ Räp
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|