Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 2 artiklit
kolle1 kolle g `kolde eP M Puh Võn Kam(n `kolde)
Ote San Kan;
kollõ g `kold|
e Ran, -
õ Khn Võn Urv;
kollõʔ g `koldõ V(
kollõh Se, n, g `koldõ Plv Se)
1. süvend reheahju suu ees, kuhu tõmmatakse söed ja tuhk (kasutatud ka keedukohana) `kolde tömmedaste sööd Jäm;
ahju ees oli kolle, `kolde ees oli `iste kivi;
`koldes süte sees `tehti `süia Khk; `
Saunas oli ahi ja `poargus kolle, ahjuga `kööti `sauna ja `koldes `tehti sauna vett Pöi;
siis `olli kolle, `liiti põle `olngid Muh;
sööd on `koldes Kul;
kolle oli kohe aehu suu ees Vig;
`enne tõmmati sööd ahust `kolde, nüid põle kollet `ühti Kse;
tuld oedeti `aasta `ringi `koldes tuha sees Var;
`tõmma tuli ahost `kolde Mih;
paead olid `kolde pial, koogude `otsas PJg;
`kolde kohal rippus kook jungabust läbi Juu;
suure ahju suu i̬i̬s, sial oĺli niisugune tuha kolle - - supi paead `keesid kõik `koldes SJn;
tikku es ole, tuli `oiti tare `koldes toha sihis Vil;
söe tömmati `koldess Krk ||
fig laalud one `kolde taha jäänud, miäless lähnud Kod ||
võrgukivide hunnik – Hää Vrd kolde2. laiem äär, väljaulatuv osa a. ahjusuu kohal `koldõ alt lät́s `õkva suits kummi ala üless;
kummialunõ mis ahu suu `pääle om `vällä tettu, [on] kollõʔ Krl b. anumal, peakattel, seenel jne kübärä kolle San;
kollõtõgõ küpäŕ;
kauśs om `koldini täüś Urv;
karvatsõidõ veertega kollõtõga seeneʔ omma - - `koldõ üless nigu kübärel;
`koldõga karaskit ka˽küdsetäss - - veeren omma˽`koldõʔ, keśkkotus om töhjä, `koldõ, nuu˽käänetäse üless;
küpäŕ om kollõtõga, kel `koldõ `ümbre omma;
ku `vihma satass, siss ei joosõ vesi `kaala Har ||
nagu vähä `kolde alt näen (vaevaliselt) Kod Vrd kollõr1 c. heinakuhja laiem osa, mõhn, kühm aena kuhjal suure `kolde vai ola;
`tõmba rihaga si kuhja `kolde maha Kam;
ku [heinakuhi] äkki lastass päält kokku, siss jääse lajaʔ `koldõʔ San;
ainakuhi om ka‿ks vahel `koĺdist kokku võet Urv3. õõnsus, auk, lohk, nõgu; nõlv a. kaldal, peenral kolle õli jõe `kalda all;
vähid õlid `kolde all, `käega sai `püida Trm;
jõe `kolded, vesi ärä süänud;
linnu pesä one `pi̬i̬nrä `kolde all Kod;
kes õli `julge mees, aas kää `koldesse ja vet́tis [vähi] `väĺja Lai;
`kolde päält karass jõkke Kam Vrd koldas b. mäel, künkal kolle om lohu kotuss, mäe `kolde pääl ehk mäe lohu pääl;
mäe `kolde pääl ta künd iks `alla poole, siss tu kolle jääss iks madalambass Ote;
mäe `koldõ pääl Urv4. a. räästaalune topi sa kõvass laka `kolded `kińni, et talvel ei `tuiska Kod;
lakas on üks kolle, nigu ulualune - - `koldesse `pańdi lina`seemne aganad Lai b. ahjulõugas ahju lõogass vai ahju kollõ Ran;
Pühi tuhk äste `koldest `väĺlä Kam c. anuma uure tu̬u̬bril ja anumal om `kolde Kam;
anoma `koldõʔ Vas;
`koldõ ala jäi vil `putru, min ot́siʔ, ku jäi paa `koldõhe midägi Se
kolle2 kolle ~ kollõʔ sulamata jää kevadel – Plv