[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kolle1 kolle g `kolde eP M Puh Võn Kam(n `kolde) Ote San Kan; kollõ g `kold|e Ran, -õ Khn Võn Urv; kollõʔ g `koldõ V(kollõh Se, n, g `koldõ Plv Se)
1. süvend reheahju suu ees, kuhu tõmmatakse söed ja tuhk (kasutatud ka keedukohana) `kolde tömmedaste sööd Jäm; ahju ees oli kolle, `kolde ees oli `iste kivi; `koldes süte sees `tehti `süia Khk; `Saunas oli ahi ja `poargus kolle, ahjuga `kööti `sauna ja `koldes `tehti sauna vett Pöi; siis `olli kolle, `liiti põle `olngid Muh; sööd on `koldes Kul; kolle oli kohe aehu suu ees Vig; `enne tõmmati sööd ahust `kolde, nüid põle kollet `ühti Kse; tuld oedeti `aasta `ringi `koldes tuha sees Var; `tõmma tuli ahost `kolde Mih; paead olid `kolde pial, koogude `otsas PJg; `kolde kohal rippus kook jungabust läbi Juu; suure ahju suu i̬i̬s, sial oĺli niisugune tuha kolle - - supi paead `keesid kõik `koldes SJn; tikku es ole, tuli `oiti tare `koldes toha sihis Vil; söe tömmati `koldess Krk || fig laalud one `kolde taha jäänud, miäless lähnud Kod || võrgukivide hunnik – Hää Vrd kolde
2. laiem äär, väljaulatuv osa a. ahjusuu kohal `koldõ alt lät́s `õkva suits kummi ala üless; kummialunõ mis ahu suu `pääle om `vällä tettu, [on] kollõʔ Krl b. anumal, peakattel, seenel jne kübärä kolle San; kollõtõgõ küpäŕ; kauśs om `koldini täüś Urv; karvatsõidõ veertega kollõtõga seeneʔ omma - - `koldõ üless nigu kübärel; `koldõga karaskit ka˽küdsetäss - - veeren omma˽`koldõʔ, keśkkotus om töhjä, `koldõ, nuu˽käänetäse üless; küpäŕ om kollõtõga, kel `koldõ `ümbre omma; ku `vihma satass, siss ei joosõ vesi `kaala Har || nagu vähä `kolde alt näen (vaevaliselt) Kod Vrd kollõr1 c. heinakuhja laiem osa, mõhn, kühm aena kuhjal suure `kolde vai ola; `tõmba rihaga si kuhja `kolde maha Kam; ku [heinakuhi] äkki lastass päält kokku, siss jääse lajaʔ `koldõʔ San; ainakuhi om ka‿ks vahel `koĺdist kokku võet Urv
3. õõnsus, auk, lohk, nõgu; nõlv a. kaldal, peenral kolle õli jõe `kalda all; vähid õlid `kolde all, `käega sai `püida Trm; jõe `kolded, vesi ärä süänud; linnu pesä one `pi̬i̬nrä `kolde all Kod; kes õli `julge mees, aas kää `koldesse ja vet́tis [vähi] `väĺja Lai; `kolde päält karass jõkke Kam Vrd koldas b. mäel, künkal kolle om lohu kotuss, mäe `kolde pääl ehk mäe lohu pääl; mäe `kolde pääl ta künd iks `alla poole, siss tu kolle jääss iks madalambass Ote; mäe `koldõ pääl Urv
4. a. räästaalune topi sa kõvass laka `kolded `kińni, et talvel ei `tuiska Kod; lakas on üks kolle, nigu ulualune - - `koldesse `pańdi lina`seemne aganad Lai b. ahjulõugas ahju lõogass vai ahju kollõ Ran; Pühi tuhk äste `koldest `väĺlä Kam c. anuma uure tu̬u̬bril ja anumal om `kolde Kam; anoma `koldõʔ Vas; `koldõ ala jäi vil `putru, min ot́siʔ, ku jäi paa `koldõhe midägi Se

kolle2 kolle ~ kollõʔ sulamata jää kevadel – Plv