koll1koll g kolliEmm, g `kolliR(n `kolliVai); koĺl g kolliSaMuhLMPuhKamSan, g koĺliLNgMärTorKIKrlSe 1. a.lastehirmutis, tont koll tuleb `kaivustLüg; jää vait, `kolli tuloVai; `lapsi irmudesse: vaada koĺl tuleb Khk; Kaus (kaevus) elas `jälle koĺl, lastele `ööti kui nee kau `peale ronisid, koĺl tuleb kaust ja viib põhjaPöi; kui sańt laps oled, siis koĺl tuleb so kallale Mar; lastel peab koĺli `mängma, mud́u nad ei karda kedagi Saa; koĺlil pool `nahka `võetud, pool `nahka `võtmata, verised `ammad ja pasane perse Juu; nää koĺl põues, ära katsu (öeld võõrutatavale lapsele) Kad; koĺl on ahju taga, sängi all, truubi vahel, ole nüid vagane Trm; koĺl tule vitsage, oia nüidTrv; lat́s nännu et lävest tullu koĺl `sisseHel || (kõhnast inimesest) sääne ar kuionu niguʔ koĺlSe || figaugu·sti kuus lähäb koĺl `põesasse, `põesaalused lähvad mustaksKeib.inetu, eraklik olend sa kut vana koĺl (öeld), kui `ükskid sihandust `santi nägu teebKhk; üksi õled nõnnagu üks koĺl alateKod || (pahurast lapsest) paari aasta pärast koĺl `valmisMar; vana kollvanakuri, vanapagan vana koĺl tansib sarved `püstiKhk; vana koĺl oli `vehtond `niita SuuressooskiLNg; kolli tegemafiga.hirmutama, ehmatama keivad `metsas pimespidi tüdrugutele `kolli tegemasKhk; lapsele tehäse `kolli, irmutatse last Tõs; tegivad üheteesele ise `koĺlisi ja `vaimusi ja viirastusiAnn; kellel piä luu kabeliss ärä tõi, si̬i̬ tuleb ja teeb sulle `koĺli ü̬ü̬siKodb.ulakust, vigurit tegema poisid tegad `kolli küla vahel, `tõstvad väravid eest εε ning lammutavad pinusidKhkc.petma tu poiss tei kah koradi `koĺli, nigu `petnu tedä vai niiKam 2.euf hunt – KuuRisVJg 3.lstktäi tappab `kollid pääst mahaLüg; Laps peab lasma ilusti pεεd sugeda, muidu kollid viivad lapse mere; lapsel kollid pεεs Emm; suen koĺlid piast maha Koe; las ma tapan koĺlid ära, muidu viivad `kaevuVJg; lapsele `ütled, koĺlid `piän, ärä liiguta, õt́simä koĺlid ärä Kod 4.lstkkuivanud tatitükk ninas `Lapsel `kollod nenä`augusLüg; Koll on nena `augusJõh; Oot, `lapsel on koll ninas IisR Vrdkonn3