kolju2 n, g koĺju JämKhk; n, g koli JämAnsKhkTõs; koli g koljuspor S, RidVarTõsKhn; n, g koĺl|u JämKhk, -o Marpealuu; fig pea ma anna `soole kolju `pihtaJäm; kukkus nönda‿t pee koli `laksus `vastu ustAns; paljas pεε koli - - linnud söövad liha `ümbert ää; laps löi `eese koĺlu ää; sellel on tark koli, see piab keik `kinniKhk; [kass] sööb lesta koljusiVll; kalakoli on nii `kange ät nuga‿p aka `piale; Vana emis köva koli, peab ikka mees olema, kes moha lö̭ö̭b; So koli akkab juba paljaks minemaPöi; küll sellel o koli `otsas (suur pea) Muh; koli paljasPhl; silgu piä koliVarVrdkolu2