kolama3kolamaRePM(-me) PuhNõoSan/-me/ 1.hulkuma, luusima te `täüte `aeva kolada ühest kohast `toiseKuu; `talve ajal ikke `undid kolavad `seini ja tubasiVNg; mis sa siin kolad `ümber `nurkadeJäm; Ise vana inimene siis ta kolab `ööse `ilma kaudaPöi; kolab piale `ringi, ei taha tööd teha Mär; poisid kolavad öö läbi tüdrikude `juuresKse; `päeva tööd ei viisi teha, `öösi `muuku kolab külapäälSaa; kärbid on pruunikad, kolavad `mööda `lautasiKos; ei mina läind möda aida uksi kolama; (askeldamisest) kolasid `õhta iĺja ja ommiku varaJJn; mina olen need ravad kõik ää koland ja `marju `ot́sindAnn; loomad kolavad igal pool `ringi, `kińni ei pane Lai; tõise om vaguviisi, ei taha minnä kolameKrk; Temä kolab `ilma müüdä ümbre, ei ole temäl koduga `asjaNõo 2.otsima; korjama `tuhka`päivän `jälle - - `pliidialused ja kaik kolati `tühjäks siisKuu; Kolab omale `keikse paremad suu`täiadIisR; poisid kolavad kapi kallal Juu; [lapsed] õppisid `üksipäni kodu raha kolamaJJn; `käegä kolas kõik süĺdi vedelä läbi, õt́s lihaKod || (kondi närimisest) `Sülti `keideti, `kondid sies, sis `laua `juures kolati `kontiLüg; koer kolab `konti Jõh; `Antsin `kondid `poistele kolada IisR 3.kolima `ümber kolama (teise korterisse) Jäm; `teisse `kohta elama lähed, siis kolab asjad, oma raami ääKhk Vrdkollama1, kulama