kolama2kola|maKuuVNgVaisporLK, TrmPuh, -meHlsKrkSan; ipf kolaśHel 1.kolistama; kolisema midä `praegas tama kola siin `ukse ies ja `trampiVai; `akvad oomiku nii vara kolama `peele Khk; vesi kolab `ammo pajas keedaMih; tea mis ta kolab ja klobistab seal Ris; ta võtt iki lusikuge kolade; kola ku kiḱk kotuse kilint kolint täüs; mis sa kolat oma tooligeKrk; missi vanger kolap säälSan || korisema ku kõtu sehen om `juuskje, siss akkas sehen kolameKrkVrdkollama1 2.valjusti kõnelema me tasakse tonisem siin, las tõise kolade; laia `lõugege inimene, ken kola ku üit́s mürrin Krk 3.kajama laul kolabVNg; küla kolas kola-kola, linu lõugetadiPJg; `õhta püśsi pauk kolabTor; `uika metsa ääres,mets kolab `vastaHää; lokk olli lehmäl kaalan, loḱk kolaśHelVrdkõlama 4.figlööma Kolasin `toisele rusigaga pähe; Kola `kerra `vasigalle `kirves`pohjaga pähäKuu