kokutama1koku|tamaKhkMuhPhlspor L(koko-VigMihKhn), JuuKoeIisTrmLaiPltKJn(koko-) TrvPuhRanKrlRõu(-mma) Vas, -temeHlsKrk, -damaEmmRei, kogu-Kuu, kokku-IisRkogelema Oli üks mies, ei saand `räekida, kokkutas IisR; Äi saa mette rääkide, ma aka kohe kokuteme Khk; mo see teina tüdar kokudas ka, see kasus `välja, esimene tüdar kukkus ja akkas ka kokudamaEmm; kokotab enni kui sõna suust `väĺlä saabVig; metu kord kokutab, ei sua sõna `välläTõs; Poiss `kohkos ää ning akkaskokotamaKhn; kui laps akkab `rääkima, siis kokutabAud; minu vanaisä `oĺli saand talu nime kokotamesest, akati Koksis `õikamaKJn; kel emä ja esä kokuteve, sellel kokuteve latse kah Hls; aab sõna taga, kis ei saa sõna `vällä ütelte, kokutessKrk; jäńessemokk om `lahkine mokk ja kõne kah nigu veidike kokutRan; Tu̬u̬ saa õi˽kõ̭nõldaʔ, tu̬u̬ mugu˽kokutas õ̭nnõʔ Rõu || fig viivitama, aega viitma Naka joʔ tulema, kavva saʔ sääl kokutatVasVrdjokutama, kokutõllõma, sokutama