[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

eilane eila|ne Mär Hää Saa Lai Lei/-n/, ee- Kse Tõs Trm Pal(-ĺ-) Äks SJn Kõp, eilä|ne M(-n Krk) San Kan, ee- Kod KJn(-ĺ-) Trv T V, ii- Krl Har Rõu, g -se g -tse Saa eL(-dse V); p eilast JJn

1. = eilne eilatsed ~ eilased karduled Saa; sial on seda eilast `leiba viel JJn; eeläne (vana) asi, aab sedä taga; eeläne pääv pidem kui tänäne (öeld, kui alusseelik paistab välja) Kod; Eelasest `peale juba satab SJn; pane obesale eilätsit `einu ette Trv; tolle leeväga, mes sa `täiet, sai ma eelätseni läbi Nõo; sa otsit nigu eeläst `päivä takan (otsid asjatult) Kam; eeläne miiśs om jo väläh (koidab) Plv; eilatsest päivast ma ei olõ vi̬i̬l maanuʔ Lei
2. piltl rumal, lihtsameelne, kogemusteta kui mõni one võivane ja logard inimene, `ütled si̬i̬ one õege eeläne Kod; ka sa eiläne olet, et sa ei tää seast `asja Krk; sa oled nigu kuu pääd sadanu ~ nigu eeläne Ran; olgu‿i taah nii eeläne (öeld mitmendat korda küsijale); sa olt ku eeläne lat́s Se Vrd eilne

eildene, eildine `eilde|ne Khk Pöi Muh Han, -i|ne Jäm Khk Kaa Muh, g -se; eildene , -ine Käi

1. = eilne sool `eildine pää on pitkem, kut tänane (öeld, kui rätiku alumine pool, alusseelik jne paistab välja); tuli `eildist `pääva `otsima (öeld asjatult otsijale) Jäm; ma ole `eildisest saadik `ühte silmadega (magamata) Khk; ma unuta, ma‿p tea `eildist `asjagi, seda siis tänast Krj; Katel `eildest veel leemene Pöi; ehk `eildese postiga `tulli Muh; Otsib eildist pääva Käi; `Eildene leib oo veel kottis Han
2. piltl rumal, lihtsameelne Ma `ütlesi taale, ät äga ta pole `eildine, ät ta‿p saa aru Khk Vrd eilne

eilne `eil|ne Kaa Vll Muh Mär Kir Mih Trm, g -se Mar PJg Tor hajusalt KPõ, Iis Lai Plt, -tse SaLä Vll Pöi Kse(-l|dne) Han Ris VMr; seesü `eilsses Sim; p `eiltsed Emm; ppl `eilseid Amb

1. eile juhtunud, tehtud jne, eilne `Eilne pää `andis päris öle ajada (oli raske töö) Pöi; kui üks riie o teisest pitkem - - siis [öeld] `eilne pää pitkem tänasest Muh; Ta tohm mäleda mette eiltsed pεεvagid (kõige vähematki) Emm; Tänane ilm oo `eiltsest keeret ilusam Han; kas otsid `eilsed `pääva või (öeld asjatult otsijale) Tor; ma ei määleta `eilest `päävagi HMd; lapsed `tõuske üless. `eilne mees õues juba (päike on tõusnud) JõeK; mul oli viel `eilseid `kommisi Amb; terve `eilne pääv pia valutas Lai
2. piltl rumal, lihtsameelne, kogemusteta egä ma tänävune ja `eilne põle mette Mar; ega sa enamb `eilne ole et sellega akkama ei sua VJg Vrd eeläsine, eilane, eildene, eildine, eilene, eiline, eiläkline

kass kaśs Jõe VNg Sa Muh L K I eL(kaš́ð Lei), kass R(`kassi VNg Vai); g kaśsi L K I V(kaš́ði Lei), g kassi S L Ris M T, g `kassi R
1. kass (koduloom) `kassi nurise VNg; `Kassil on `kassi `õiguss (kassi käitumisnormid erinevad inimese omadest) Lüg; kaśs topib ennast `ahju, pliita `pεεle magama, siis tuleb `külma `ilma Jäm; kassi keele pεεl üheksa töbe (kassi lakkumine pole tervistav); Kaśs vaadab kuninga otsa, siis ma‿p vei su otsa vaata Kaa; Magab kaśs `kukla peal nina `püsti, siis tuleb `talve `külma `ilma; Nägu nii must ja riimu omal kut aŕmkaśs Pöi; `kassidel `küindlakuu suur taga`aemese kuu Emm; kaśs laulab elosti: nurr narr nurga `peale, sirr sorr seina `peale, virr varr väräva `peale Mar; kaśs norab, tahab täkku Kse; ku kassi ais tuas, ei ole rotti Hää; äbemata küla inime tuleb, kaśs peseb persset Ris; kaśs kroabib tuult `teise `küĺgi Juu; sel on visa ińg nagu kaśsil MMg; sa olet kassi molu (kassi solgitud toitu) söönü, kurk `aige. sõss võta ja vajode kassi ännäge; kaśs kisk `küüdsi, ei tää ka ilm sadame lää Krk; kui kaśs oma saba lakub, siss pistäb vihm sadame `varsti Hel; kui kaśs väherdäb ja pää põhjan, siss tuleb alb ilm ja küĺm, aga nigu `lõunen, siss ää Ran; kaśs tükip truubikappi – ilma läävä küĺmäle. kui ää ilma, sula ilma, kaśs ei lää `iälegi truubi kappi Kam; kaśs lugõ nii: `hiŕsi, `paŕsi, nõgõsõ `vaŕsi (kassi nurrumisest) Har; Ku sa˽kohe läät ja˽kaśs sullõ `vasta tulõ, sõ̭ss massa õiʔ inäp edesi minnäḱiʔ. Kaśsi `vainlanõ um üt́s halv elläi Rõu; kaśsi iist andass suuŕ nõgõl Plv; a˽kaśsil um tuli silmäh, kaśs näǵe kõ̭iḱ Vas; kaśsi käävä kassõl, `aelõsõʔ (kevadeti, pulmas); ei saa hüä õńn ku kaśs ju̬u̬sk üle ti̬i̬ Se; kaš́ðiʔ maja elajaʔ Lei b. fig `Kassile `palju, mihele vähä (kehvast kalasaagist); `Astub `nindagu kass `märgä maad `müöde Kuu; käib kui kass palava `putru `ümber (keerutab ääri-veeri) Hlj; Kass vieb sava `õtsas `väljä (kui midagi on väga vähe) Iis; kolm `korda `aastas `raudne kaśs sööb `viltsed `asja = lambapügamine Khk; Kassi keele peal `ööti olavad öheksa `ohtu, koera keele peal öheksa `rohtu; Silmad `joosvad vett kut `ahtra kassil Pöi; Taplevad kut kass ja kuer; Kiśse kassi saba kergidab kut ta ise (kes muu sind kiidab, kui mitte sa ise); Just kut kass tapleks ännaga (kui inimene iseendaga pahandab) Emm; Kahe kassi vanus ja pühabesed päävad pääle selle (põiklev vastus vanuse küsijale) Rei; pulmad nagu kassi matused Mar; must kaśs `joosis vahelt läbi, `öetse, kui inimesed tülise `lähtväd Tõs; Jagõlõvad nagu kaśs koõraga Khn; Jusku kaśs vahib sõela ääre alt `väĺla (altkulmu vaatamise või silmini ulatuvate juuste puhul); Ei viitsi `kaśsigi õlekõrrega mängitada (laisast inimesest); Elab kui kuninga kaśs (külluses, muretult); `Kaiba, `kaiba kaśsile, koeraga käi kohut (ütlevad lapsed sellele, kes lubab kaebama minna) Hää; Taśsib nagu kaśs `poegi (väikesi asju ükshaaval) Jür; Kui `uhke on, et on tehend midagi [öeldakse, et] `kange oma `kaśsi silitama VJg; kui vanemad mehed `rääkisid ja poisike akkas vahele `rääkima, siis vana mees `ütles et, sina ei tia midagi, sina mine kaśsi saba `alla; kaśsid käevad rau˛ul (jooksuajal) Lai; joba must kaśs vahele sittun (sõprus lõppenud); õńn ku magajal kassil iiŕ ju̬u̬sk suhu Trv; lähäb nigu kassi ti̬i̬`raaga (niidab kitsa kaare) ~ kassi ti̬i̬raa ette `võtnu Ran; must kaśs juusk vaheld läbi (läksid riidu); ega magajale kassile ei joose iir suhu Puh; midä enämb `kassi silitsät, sedä `kõrgembale `anda tõstab (mida rohkem kiidad, seda uhkemaks läheb); susi unetab, peni mäletab, vana kaśs piab `kavva meelen Nõo; kassi kõlistase `raudu, künni `raudu (kasside karjumisest jooksuajal) Ote; mis hiiril viga elläʔ, ku `kaśsi kotun ei olõʔ Urv; pini süü piḱä `peetü, kaśs `kauga hoietu Krl; Ku˽kaśs suud mõsk, sõ̭ss tulõva˽küläliseʔ Rõu; tu̬u̬l minnev ei˽hobõsõʔ edesi, kiä `kassõ tapp; Keriʔ kaśsi hanna ala `kaìstit tsagama jaʔ pini hanna ala `piipu `tõmbama (kasi minema); kaśs ruttu puja˽teǵe, sõkõ˽sünnüseʔ Vas; hiirel om hingeminenk, a kaśsil om määnk Se; sügüse kassilge um masselna, a keväjä peremehelgi olõ‿iʔ Lut
2. tööriist a. vara, vahend palgile kriipsu tõmbamiseks ja rihvamiseks `Seuke kaśs on, kahe araline küinedega, kaśsiga tõmmataks kahe paĺgi vahel riipsud pääl ja selle `järgi raiutaks palgil `õõnsus `sisse Hää; kassiga varatas `saina Ote; kaśsiga tõmmadass ju̬u̬ń ette, sis `kirvõga raodass Har || palgi osa, mis kassiga tõmmatud kriipsu järgi maha raiutakse ma˽`tõmba kaśsi joonõ paĺgilõ pääle. sa˽naka `kaśsi `sissõ raguma Har b. tragi, otsiankur Katsumõ, ehk suamõ mut́id kaśsiga käde Khn c. vahend paela, köie tegemiseks paela lööma kaśs `peetse pios, siis ketega mennasse ikka `eetsi Muh
3. tööriista osa a. harkadra kammitsaid ühendav raudHel V kaśs, ravvast tettü, tuu `külge köüdetäss kablaʔ Plv; adrakaśs, mis puu om pant sinnä adra harra vaihhõlõ, kińnitüskabla omma küleh Se; adra kaśs, timä um pant rautpuu alaʔ, `otsõ päle pant adra kammidsaʔ Lut Vrd kassiraud b. käsikivi osa mis˽oĺ kivipoolõ seeh `riśti üle puu, tu̬u̬d kutsuti ka kaśs, no˽kutsutass tu̬u̬d riiḿ, piĺli otsah kivi poolõ seeh Se; sääne `säetäss `puukõnõ mulgukõsõga, tuu üldäss [käsi]kivi (~ jahvikivi) kaśs Lut
4. pajuurb paĺmipuude pühaks `tuodi paju `oksi `kaśsidega Sim; pajul on kaśsid, `ööldasse ka paju tiisud ja paju kiisud Lai
5. osaline mängudes kes seal (kassimängus) kassiks `olli, kass `surri ää; siis akkasime `kassi katkestama (kassikatkestamise mängu mängima) Muh
6. tütarlapse suguosa totsike, kuda sa nüid istut, `väike kassike om puha sul paĺlas. va `väike kaśs om puha nätä Krk || fig nüid o vist tüdrukide `kaśsel poea (menstruatsioonist) Krk
kirik|härra
1. pastor, kirikuõpetaja ja kui `juhtus olema, et kirik`erra tuli `talvel `lapsi `luetama, siis `ristis ka Jõe; kui vanast `mindi `kihlama, siis `anneti kerik`errale sugad ja `paulad VNg; Kerikärra käis vanast koolis lapsi loedamas Emm; need ingeraamatud oo `jälle kirik ärräl Mar; Ega kirikärra ühe pärast kahte jutlust pea (uuesti küsijale, kui ei taheta öelda) Vän; kevadi `käidi kirikärrale `kündmas ja sügise `rehte `peksmas Kos; kerikärrä tuleb `lapsi `katsma, käis egä keväde ja sügise Kod; tuĺl ti̬i̬ pääl mullõ kerikhärr `vasta, umõta terüt́ minnu Har || hum Kerikärra sigu söötmas (leeris) Emm Vrd kirikuhärra
2. hv hum lõngapoom see on `köster, kus `ümmer kangas jooseb ja see `olla kirikärra, eks mõni `ütleb lõngapoom koa Juu
konn1 konn Sa Hi spor L, K I eL(kunn V), kond Muh LäEd PäLo Ris, g konna (kona Lei; kunna V); `konn|(a) g -a R
1. konn `Vihma iel lähäb konn `mustast; `Konnal on rukkitegemise ajal suu `kinni, ei `kruokso Lüg; Ein `konnale `rinnuni (vilets) IisR; `konnad on `tunkelid `pruunid ja vatsalune `valge. on ka roholisi `konnasi Vai; konnad kedravad [kevadel] Jäm; konnad korrutavad juba Khk; konnad akkasid `rooksuma, siis on külvi aeg Pha; ma põle εnam `konda näin, ei ole `kondi εnam Muh; lipe konn üppäb, kärn konn ronib; lipe konn kujub kebäde Vig; üppaja kond oo `valge kond; tegi `konda [inimene], üppas ja `kargas siin Lih; kärn kond ja `üplik kond Mih; `kondest ikke arstiabi saab koa Tõs; Egä päe `konnõ kaos, salvõd `liiga madalad Khn; põehaõnge `otsa võib pisikest `konna ka panna Vän; va `kondasigi poln tänabu Ris; `päeva sa ei näe neid `konnasi Kei; kui `õhta konn krooksob maja trepi all, siis `oome tuleb `jälle `vihma Juu; kui tuli konn [viimase vihu] `alla, `üöldi et tüdrukud pidid kasuks minema siis Amb; kui konn elab vies, siis on vesi puhas VMr; no küll on aibak, ein konna `rindu Sim; kärnäne konn lüpsäb lehmä ärä; vili nõnnagu konn `kargab üle (kõrs lühike); kui konnad piäle `päävä `kargavad, tuleb vihimä Kod; kui lehm akkas `lõhki minema, siis visati konn `kurku Lai; ku rohilise konna lohun röögive, siss kästäss tetä `kesvä Krk; [range] säliti es tohi panna, siss üteldi et konn karõlna üle; piimälänikut `valla ei või jättä, konna `kargava `sisse; näet sä unel `konna vai `kaśsi, siss om tõese inimese viha Ran; `valge obene `vainul, konna krooksuva sehen = kirik, kirikulised Nõo; kuŕg kah `korjass `konnõ ja mis tä kätte saa Võn; ku˽keväje edimält `konna vii sisen näet, siss tüḱkev jala `audumõ San; kunna˽loḿbin `kru̬u̬ḱsvaʔ Kan; kunn krogisõss hao unigu all, jälʔ tulõ `vihma; kiŕriv kunn, `musta ja `valgõt `kirjä Rõu; kunnalõ ei˽tohe `piimä `andaʔ, kunn aase piimä halvass Plv; kunna˽`väega˽kärisi˽ku kudõsiʔ Vas; Konna `haukva, kalaaig om `mü̬ü̬dä Räp; rüäolõ kunna (kärnkonnad) omma suurõ kui viisoʔ Se; kunnaʔ, ruput́s kurustass kurr, saavaʔ kuŕa ilmaʔ Lut
2. fig Vaada konna – ongid konn (öeld, kui asi ongi selline, nagu oli varem räägitud) Kaa; Konna iste (esemest, mis pole õiges vormis) Vig; (küsimus) kuna? – (vastus) a siśs gu `kunnõga `seiem `vatsku Lut | Tied midä tahud, `ükski konn ei `kruoksu (üksi elades ei nurise keegi su üle) Kuu; `Konngi `kruoksob jala all, `saadik sis viel inimine (vaene hakkab ülekohtule vastu) Lüg; Suu teeb suure linna `valmis, kääd ei tee kärnast `kondagi (suurustlejast) Han; konn ja `köster laulavad ilma viinata; kas konn laulab siss kui `märgä ei põlõ (kuiva suuga ei saa laulda, öeld laulu küsijale) Khn; Laagerdab kõik ära, pärast `kopkut põle konnal ka `perse `lüia Hää; konna kooleteb ärä jala all (väga aeglasest inimesest) Krk; ega `miagi alambat `konna ei ole, et ma egäl ütel lase endä sõkku Nõo; konnalõ pandass `rõivass `säĺgä ja aiass `tüühhü aina `aigu (öeld kibedast tööajast) Har; aig om sõ̭ss ei tunnõʔ jumalat, ku aig tulõ, siss kumardass kunnalõ `jalga (häda muudab rikka alandlikuks) Se | (võrdlused) `Musklid ku `konna`reied (peentest käsivartest) Kuu; sul on `justku `konnal suu `kinni `siemendamise ajal (inimesest, kes ei räägi jonni pärast) VNg; Nagu `konna `oksendus (halvasti tehtud tööst) IisR; Oli lapakil tee peal moas kut va konn (purjus inimesest) Pöi; et ta (laps) nii laha oo kut kond Muh; Piidevinti purjutas peab krootsli mastipoolne εεr värisema naa kut konna kurgualune Emm; sa käid käpakil moas nagu konn Juu; kingä ninä õts lõõtsutas, õli `lahti talla küĺjess, nagu konna suu Kod; ise `vaene kui konn, aga `uhkust täis Pal; [inimene] selle `u̬u̬ramisega lõppend ära nagu kudend konn Ksi; Söödetasse, just kui konna kallaastjasse (hoolitsetakse rohkem, kui inimene on väärt) Plt; Mõśk ja õõŕss tad säl, esi like man kuts konn (lambapesemisest) Hls; See ku rüäkõrre konn kunagi (uhke); See ku kartulkooba konn kunagi (väga kõhn); küll om temä `uhke, kõnnib, rind ehen õieli ku konnal Krk; `kõiki ta tiiäb, nigu konn kräägsub, aga esi ta sitt ei tiiä midägi; kusi taga nigu konnal (ütte lugu kuseb) Ran; [põrsas] kõhn nigu konn jälle; t‿om ihualaste nigu konn Nõo; ma‿less ärä uppunu nigu konn Võn; sa käüt nigu konna `pääle vett `viskaman (öeld, kui käiakse kuskil sageli) Har; Esi hinnäst täüs ku konn; sa kurat olõt `vaenõ niguʔ kunn; vidä ku kunn (laisast inimesest); kavvaĺ ku kunn; `poiskõsõl oĺlõ lat́s võet ku kunn kaalast kińniʔ Plv; Ku konn ägli all, ega pulk tuiass (ei lasta rahus olla) Räp; piḱä ihoga mi̬i̬śs kui rügäolõ konn Se | (äkki jõukaks saanust, upsakast inimesest, enesekiitjast jne) Konn saab mättale, nüüd hakkab juo `kruoksuma ka Kuu; Konn on ju nüid mätta `otsas Pöi; Istub kui konn künka otsas Vig; `Aita kond mättal, üppab sool omal `vasta `silmi Han; `uhke nii ku konn, mis sao otsas käib Pal; nüid konn sai sao `otsa (suurustajast) Lai; kitt ennäst nagu konn mättä otsan auk Trv; sa olet ku kuradi konn `kolta `otsa saanu, nüüd roksub pääl Krk; `oĺli põrm `vaene - - nüid om nigu konn mättä `otsa saanu Ran; suurustõllõt nigu konn mättä otsan Har; Suur ku konn mättä otsah; Taa jo‿ku˽vana hilpharak, hüppelless ja˽`kargõllõss ku˽kunn mättä otsan Räp | Jusku konn mätta `otsas, midagi kuuleb, teisest majast `teise joosuga edesi [rääkima] Hää; konni otsima ~ püüdma vänderdama `Vankriradas `etsib tie `äärest `konni Kuu; Vanger `püidis tee äärest `konni Mih; vanast - - rattaʔ `otsõvaʔ iks `kunnõ ti̬i̬ vi̬i̬rt pite Kan; konni tapma ~ taguma 1. viletsalt või vaevaliselt niitma Mes neist `konnijest taud (vikat käib liiga kõrgele) Kuu; kes vilets `niitja, ei saand `eina kätte, see on konna `tapja Sim; nigu `konna tapad, lü̬ü̬d vikatiga tönks ja tönks Trm; tapa ku `konne kunagi [kui niidad mätaste vahel] Krk; kes `konne tapiva, nu̬u̬ jätivä kaari arja `kõrgõss Ran; `konnõ `tapma (kasvama jäänud rohututte hiljem maha niitma) Kam 2. vänderdama Ega see vankri ratas kaua vastu pea, näe ta tapab juba konni Mar
3. haigusa. künahaukamine kui obo `kraaksub, `öötasse, `kurkus konn Mar; kond `kurkus, `öetse, kui obune kurgust koristab, kooks ja kooks Tõs; obesel `üeldasse konn kurgus olema, siis närib puid Ksi; kuiv konn id – Pöi Hi spor L KPõ I, Plt M T Rõu Senel obusel on kuivkonn kurkus ta närib keik oma aja latid ja söime pulgad ära ja vahel teeb kurkust ermust εεld Käi; obesel on kuib konn `kurkus, `kargab ammastega puu `küĺgi ja koriseb ka veel Vän; `uostel on kuivad konnad JMd; [hobusel] kuiv konn kurgus, ei sua neelata, läkastab, köhib, närib puud Trm; obesel kuju konn om kurgun, jooseb aia manu `külgi Hls; kui obene kava joomate, siis tulep kuju konn Krk; obesel kujukonn kurgun, kes puud `rampsab Ran b. (inimesel) kui oli köha, rökendas kõvast ja - - [öeldi] nigu konn kurgus Lai; mis sa iki rehitset, kuju konn kurgun või Krk; tol (inimesel) om kuju konn kurgun, `kulle kudass köriseb Nõo; kui konn om kurgun, siss inemine jõks San
4. midagi väikest või väheväärtuslikku a. (elusolend) könn; põnn Mis sa, konn, köhid (öeld halvustavalt teise jutu peale või norivalt) Kaa; vasikakonn on kõõman ja täiän Kod; mõni `kiitis ja `keĺkis oma vägitegudega, teine `õikas konn Lai; mis‿sa ti̬i̬t kuradi vana inimese konnal ärä; mis kuradi `konnest koolidets Krk; Kos ma saa minnä, latsekonn piab jo kinni Nõo; rind i̬i̬n nigu `traavli konnal San; sa olõt vi̬i̬l `poiskõnõ, `poiskõsõ konn Har; Lat́skõsõkonn, kusõrit́sk Räp b. kribal `pilve pole `ühtid, möned pisiksed konnad on, pisiksed pilve konnad Vll
5. vande- või täitesõnaa. kurivaim, pagan ma `mötsi, see konn `looma, nüid `Tammese naised tulavad mo kääst `villu käde `saama Khk; Teeb kes konn see niid oli, kes mu varda silmist ää tömbas Kaa; tema konn (kits) oli sii `metsas; kus konn see kurgi kiha, see‿p joose mette; mis konna asi see oli, mis ma [enne] `rääkisi Vll; oh sa konn ää, et sa mend ehmatasid Mar b. (hurjutus- või sõimusõna) oh siä vana `konna Vai; oh sa konn, mis sa nüid tegid! koes‿sa konn lehed! Khk; sina konn, mis sa si `ullad. [öeld] laste kohe Jaa; oh sa kärnatse konna mauk Mar; sa kuradi mädänu konn Saa; oh sa kärnäne konn (öeld riieldes või naljatades) Trv; temä sõemass miu kõ̭igess - - aidveerikuss ja `vaesess konnass Nõo; ka koss tütärlatsekonn, kuradi konnal kõva käe Ote; suurustõlgo‿i nii paĺlo, konna`rautaja, olõt kõhõn kui konn Räp; kurrade konn Se

püha|päevane adj < püha|päev ma õlen ikke `ütlend, et pühä`päiväne tüö ei `õnnistu Lüg; sukkad õlid pühä`päiväsed, rätted õlid aripäväl Jõh; Tuuldest ma ep tεε `rohkem kut siga pühabesest päevast Jäm; nee mo pühabesed `riided Khk; alasega põll `olli ikka kirgu põll, pühabene Muh; kahe kassi vanus ja pühabäsed päävad `peale (vastati vanuse küsijale) Emm; pühavase pääva `istusin rehe all Kul; `terve pühabase pääva oli pikali asemel Mär; pühäbäne vasikas kasub `äste Tõs; `kapsa supp, see oli pühabane supp Nis; oli pühapäävane kuol, siis sie nagu tuletas `miele Amb; eks pühabane pääv õle `ingamise jaust `loodud Trm; pühavase pääva ollin nii `voodis et SJn; temä ot́s oma pühäbisi `rõõvid Hls; pühäp̀ise `pääle mul om mitu tü̬ü̬d luat (lubatud) Krk; pühäbäväne päiv, toda piab iki pöhendämä Ran; pühäbätse lehmä nimi `oĺli Pühik Võn; pühäpäävätsel pääväl ei `kõlba õks tü̬ü̬d tetäʔ, i̬i̬sspävä nakami jälʔ `tü̬ü̬ga pääle Har

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur