koivama`koivamaJõeVai, da-inf koivataSa, `koivataRidhulkuma, kolama `koivab `pεεle ühest kuhast teisse Khk; päiges `loojas, siis ta [siil] `koivab Kaa; käib ning `koivab `asja ees teist taga Krj; `koivab `peale külakaudu, ei viisi tööd teha Jaa || ehal käima nied `lähvad lakka `tütrikute `juurde, `lähvad `koivamaVai; `käivad `kootimas ehk `koivamasRidVrdkoibama