[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

koit koit g koi|du, -do (koe-) eP(n koet Ris, `koito Kod) Hls Hel San Plv Se, g `koid|u, -o R(n `koit|u VNg, -o Lüg Vai)
1. koit; koiduvalgus `koidu `otsas `saadi kalu Jõe; kukku `laula juo `kolmat `vuori kui `pienikene `koitu akka VNg; pääld `koito õli juo `mitmel tükk tüöd `tehtud Lüg; koit nenda punane; oli nenda poole koidu aeg Jäm; `varsti lihab koiduks Ans; koiduga segamini saab einamale `mindud, vara param `niita; akab koeduks sugema, koedutäht paestab Khk; Meite isased panid juba koidu sündides oostega Küdema metsa Kaa; täna oomiku koit kiilub, täna pole ead `ilma `loota; vaimud läksid koiduga `möisa; öö `otsa `valge valu, koivalu aab `koitu taga Pha; Kui koit `jälle punane oli siis `ööti `jälle et lihab `pehmeks, külm annab `järge Pöi; koit tuleb ikka ida alt; nõnna pilutamini koidab, põle `sõuke `selge koit kut vahel oo Muh; koidu ots `väljas juba Rei; oomiku akkas [töö] koedust `peäle niikaua kui sa `õhta nägid Mär; koit loedab, suur koedu kuma Tõs; koit `kõrbõb (punab) Khn; koedu `aeges laalab kukk Tor; koido akatus juba `väĺlis Ris; koit punab, tänä tuleb vist ilus ilm Juu; täis lai koit on jo väilas VMr; koit akab `paisma ennegu pääv tõiseb. päävä kuma ike sedä `koito annab; kukk laalab kolmat kõrd kui koit on väĺjän Kod; ommiku `enne `päikest on koit. koit on `jälle kaks `tuńdi `enne `pääva Äks; taĺvine koit on `puhta iĺja Lai; inne `koito vaja üless tullaʔ Se; koidust ~ koitus koidu ajal `koitus `aksime minema Jäm; pühabe oomiku `koitus `saime koju Mus; `Koitus `jälle minema, et pääva tõusuks `linna sai Pöi; tiomed akkast ju koedust juba [kartulivagusid] `lahti `aama Mär || helendav Kui taevas natuke `koitus on, muudkui mine einale; Küll oli ikka taevas täna punaselt `koitus, vist ikka `vihma tuleb Jür; koidu sees koidu ajal kui oomiku vara koidu sihes kibe külmaga `oue `minna, siis aja `teibad `paukuvad pops ning pops Khk; Koidu sees keige külmem Rei; koitu tegema koitma hakkama oomigu vaada `akna `pεεle, akab ju alliks `lööma, `koitu akab tegema Jäm; koidu `sündimise aeg on siis kui `koitu tegema akab Khk; koidu piire juba `taeva peal, juba akkab `koitu tegema Muh; koidule minema koidu-unele minema kui sa vara oled üles `töusand, siis minnasse koidule Khk; kolm ~ viis koitu enne väga vara `Lähme viis `koitu `enne varekseid Hlj; `tuisin kolm `koito `enne sia `sõitu jo üles Lüg; kolm `koitu `enne vanu varessi Jäm; kolm `koitu enne kukke, nii vara oli ülal Pha; ööldagse kolm `koito enne varesed, see on väga varane aeg Käi; kui `keegi vara `tõusis, siss üeldi: kolm `koitu enne seade `sõitu Mih; kolm `koitu enne kukke on üless tõustud JõeK; kolm `koitu `enne varekseid üleval JMd; tule kohe kolm `koitu `enne jänekse `laulu VJg; Jõulu lauba ja uueuasta lauba tõusti ikke alati kolm `koitu enne sea `sõitu ülesse Trm; kolm `koitu `enne `valged ju üleväl KJn; koitu rautama hommikul suguakti sooritama `koito `raotama – Khn
2. ida-, hommikutaevas `kellasi ei `õldki, `taiva `tähtedest `vaadati: `siulik õli kesk`lõunes, õda `jälle `kieras oma sava `seie `koito kell kaksteist `üöse Lüg; vaadatse `taeva `märkisid, `sööla ja rattid, kud sööl akkab `valged tegema, rataste `vehmer `pööras koidu `sisse `kεima änd - - siis pidi rabamine `valmis olema Mus; kui vehmer kiänäb `koito, on talvel kellä kuude vai `seitsme aeg Kod; suur täht käib üks `aasta ehässe, teene `aasta `koito KJn
3. ehavalgus Ku `ehtu koit `ruskab, siis sie `üellä kova tuuld tähendämä Kuu; `ehto `koito punetta VNg; õdagunõ koit Se