Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 2 artiklit
koigas1 koiga|
s (
koegas)
Sa(
koigis Kär;
kuigas Pöi;
-ss Muh)
L Vil Pst Hls Puh,
-ss Krk Hel Ran Rõn San Urv Vas Räp(-
śs), g `koika;
`koigas(
s)
Lüg 1. magamisase, lavats Tuas õlivad `koikad `seinä `ääräs; `
Koigas õli kahe `õtsaga, `nelja `sambaga Lüg;
mine oma `koika Jäm;
peab lastele `akma `koikud (p pl) tegema Khk;
asemid ja `koikaid oli ikka vähe, ahju peel sai magatud Kaa;
see on koigas mes seina `külges `kinni on Vll;
koegas oli vanaste magamese ase Var;
koegas se oli kokku `löödud lauad. ja vanasti oli, et teene koegas oli ülal Tõs;
vanast magati `koikan. koigas olli pika pengi all ja, pääl ollive lauva Pst;
kõrdsin olli `koika lae all, purrest `mü̬ü̬dä `minti üless Krk;
vanõmbaʔ magasiva `koikan Urv;
meil olõ ess neid (külalisi) muiale makama `panda kui `koikede pääle Räp Vrd koik1,
koika,
koikas,
koiku 2. onn; katusealune –
Mih Khn
koigas2 koigas g `koika Vil Krk(-ss) roigas, kaigas `panti `tarre `koldess mõni puu koigass; Ärä nüid suvel puid palute, tu̬u̬ mõtsast `koikit iki; koeral andass `koikage, sõ̭ss ta tääd, kus ta kodu om Krk