kohtlane`koht|lane g -laseR(kõht-Lüg, -laine g -laiseVai) sporLK, Iis(-laine) 1.juhm; saamatu, kohmetu See ju vähe `kohtlaneRei; nigu `kohtlane, `ühte lugu jala`varjude ostmineRis; suure vanaduse pärast üsna `kohtlanejubaJuu; On natuke `kohtlane, päris `selged aru tal põleJMdVrdkohklane, kohtne1 2.kohane, sobiv; korralik `selge õlemisega mies, `räägib `kõhtlast juttu alaliLüg; siä oled üks `oige ja `kohtlaine inimineVai; nii `kohtlast riiet pole sool ulgal ajal olndKhk; Ma sai nee rattad Luuguse laadalt üsna kohtlase innaga kädeKaa; Kui `sõuke kena `kohtlane aeg `juhtus olema, kaer kasus nõnda, et ulatas `moole püksivärblist sandik; See on juba inimesele `kohtlane tööPöi; `kohtlase südamega inimineVJgVrdkohtlene