[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kohta1 `kohta Jõe Kuu VNg S(-e Rei) L K Trv Krk, `kõhta Lüg I(`kõsta Kod)
I. postp
1. kohale a. juurde, lähedale, samale joonele jähi `umbest ukse `kohta `seisma, teised ep saa kaudu `minna Khk; Ma jöutsi just Oodava kohta, kui akkas ermpsasti sadama Rei; Nüid kuju `jälle üks [silm] `ühte [värvi] ja teine teist, aga vaheta ära, musta `kohta `valge ja `valge `kohta must Hää; see jäi sul kahe silmapoari vahele ninaotsa `kohta, siis sa ei näind `ühti teist Juu; vene luod on `rohkem Veneküla `kõhta, koa verst maad rannast ära Trm; [kindale] `tehti `pöidla `kohta kiil `piale Lai b. kõrgemale, ülespoole pili jövab `varsti meite `kohta Khk; saand sis (arvatav kratt) `meite `kohta saand, sis `päike vajus just ära Mus c. suunas, sihis, poole üks suur `aurik tuli `aina `meie `kohta `aina Jõe; `Laeva kurs oli `meie `kohta Kuu; üks maa nukk `Kakru, see on viimane säär suure maa `kohta Khk; `kiännud kõrvale, sa ajad inimese `kõhta kõhe Kod; tuleb minu `kohta KJn
2. (kellegi, millegi) suhtes, vastu; (millestki, kellestki) kipats voib `üelda `paadi `kohta, sie lähäb `kergesti `ümber Jõe; kuer on `võõra inimise `kõhta vali; arst ei tiä sene `aigusse `kõhta midägi `rohto `andada Lüg; see jutt on teise `kohta üsna muidu `rääkida Khk; Vahest `öötakse möne nina `kohta, nina peas kut konks Pöi; jahude ja sösuse asja `kohta `öödags lüit Käi; ega sis teine või teise `kohta nuriseda Kse; üleannetumate poiste `kohta `ööti kammukas Han; `läänlased `öeltse ka vahel läänema inimeste `kohta Aud; teene reagib nii mõesto, jüstku ma ei soa aru, et minu `kohta reagitakse Juu; sie oli minu `kohta `ütlemine JJn; selle inimese `kohta põle küll `ühtki paha sõna `üelda VMr; ei tää selle elu `kohta midägi kaevata Trv
3. (mingeid tingimusi, asjaolusid jm arvestades, neist lähtudes), (millegi) kohaselt lehm annab oma `kohta tulu küll Khk; vana inimene teiste `kohta (teistega võrdselt) jöua ikka enam teha Krj; kui teine midad alvendab siis sa `ütled, see asi on oma `kohta ea küll Vll; üks osavus on, ühel ühe asja `kohta ja teisel teise asja `kohta Käi; tema (lapse) vanuduse `kohta on juba `suurust ja `tarkust küll Ris; oja `kohta on ta suur ja jõe `kohta `veikene, siis on noor jõgi Lai; selle vanaduse `kohta vägä vana, kudass nägu `väĺlä `näitäb KJn
4. jaoks, vajadusteks moo `kohta on seda raha küll Jäm; `õigid tube pole olemas, pisised ratid muidu, ühe suure maja `kohta Khk; `vaese `kohta on sest `aśja küll Juu; mis sest mehe `kohta suab JMd; si̬i̬ (vana riie) om miu `kohta ää küll Krk
5. (kasutatakse terviku või mingi suurema üksuse iseloomustamisel osahulga, ühe omaduse vm üksiknäitaja kaudu) raud munad käivad [võrgu] pääl, `nelja `vörgu `kohta on kaks suurd muna Jõe; nüid ulga aea `kohta pole `märga suid olnd Khk; Lehmad kuumeldasid selle (maa) kevade nõnda äe, `sõnna p‿tule sui `kohta änam `õiged `rohtu Pöi; tuless üe `kohtagi silmä `sisse uni Khn; `aasta `kohta sui kasinaste `viĺla Tor; mõne vanem mat́tis kolm last pere `kohta, särla `murdis maha HMd; üit́s tiĺluk kübenek, mis si̬i̬ om ulga `kohta Krk
6. tõttu, pärast sene `kohta ta käi siin VNg; tämä on äbelik õma [halva] `kuulmise `kõhta Kod
II. prep kohta (maa)ilma (intensiivsest, kestvast tegevusest) Ta kisendab `pääle `kohta `maailma oma äda; `Kohta `maailma ajab seda omale, et anna see `moole ja anna `moole; Ta `ränkab `pääle `kohta maa`ilma Rei; laps karjob ühnä `kohta `elma, ei tea mes tääl viga oo, `kohta `elma ööd pääbad `ühte Mar
III. adv
1. (ruumilistest suhetest) a. kohakuti, õigesse kohta Ma `vaata et nad (pulgad ja augud) `kohta `lähtvad, kõputa sa vähe `pihta Pöi; saen `kõsta, näen et tämä one Kod || fig See (jutt) `juhtus nüid küll nii east `kohta minema, et paramine änam äi vöi Pöi b. suunda, sihti ei oln sõnna `kohtagi Muh; muidu kilk (tühi jutt) `kaelas, pole senna `kohtagi Kse; laps soa veel reagitud `ühti, `taotab aga `senna `kohta mud́u Nis
2. (ajalistest suhetest) siia `kohta on minul ea tervis koa olnd; ma pole tarvitand veel `siia `kohta mette [prille] Vll
Vrd kohe2, kohti1

kohta2 → kohvta