kohmerdamakohmer|damaKhksporL, JuuJürVJgLaiVilRan, -demeHlsHelSan, -tem(e) HlsKrk; kohmõr|damaKhnVõn, -dõmõSan, -dam(m)aUrvRäpPlv; `kohmerdam(m)a Lüg 1. a.aeglaselt või saamatult midagi tegema, kohmitsema tiä midä jäi `sinne kodo `kohmerdammaLüg; ei jõua tööga edassi `ühtigi - - muutku kohmerdab mud́uMär; ta akkas enese `aśsu kokku kohmerdamaKse; Kuĺl ei soa ülesse, kohmerdab `enne tüki `aegaKei; kaua sa kohmitsed ja kohmerdad, akka vahest tulemaJuu; mis sa kohmerdat, tee rutemast Lai; temä ei näe, kohmertep pimmessel iki Krk; ärä kohmerda mul siin i̬i̬nRan; ma‿lä pikäli `sängi, seeni ku‿sa kohmerdat, ma sureta söögi äräNõo; kohmõrdõss õnnõ, ruttu mineme ei saaʔSan || ebakindlalt käima mis sa kohmerdad, äks sa‿p kei kenasti; nii `joonud, akab kohmerdes minema, tεεb saab ta kojuKhkVrdkohmeldamab.askeldama, toimetama `Vasta talvõt igänes kohmõrdamist; `Laupa muud ei sua, kui kohmõrda tubasi ning õuõt kauduKhn; kohmerde et `põhja `kunnigin ei ole, kohmerdemine om `virtina amet Hel; mis sa sääl kohmõrdat, ei lasõʔ muil `maadaPlv 2.tuhnima, nuuskima mis sa kohmertad sääl suhv`laekid mööda, mis sul kadund onSaa; mõni kohmerdess `kuskile `u̬u̬nede `sisse lää kaess mis sääl omHel; mi‿sa nuhit, kohmõrdõt tarrõ pitenSan 3.(endale) võtma, salaja kõrvale panema katsub aga kust ta kohmerdada soabJuu; ei ole `kuśkil pesu `liuda, ärä kohmerdandVil; Ma˽kohmõŕdi ka kõ̭ik olõʔ ärʔ ütte kokkoRõu; `poige külest iks tahõtass kohmerdada `tütrileRäp || pruudiandeid koguma – SaaVrdkahmeldama, kohmendama Vrdkahmerdama, kohmima, kohmutama2, koomerdama