[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kohegile kohegile Sa Iis Kod Lai Vil Hel Puh(`ko˛e-), ku- Mär Kse; kohegille I Äks Vil; kohigillõ Krl, kohegele, ku- Tor; kohekile M Ran(-lle) Nõo Võn San; `koekile Trm Trv Ran Nõo, `koeh- Pst
1. kuhugi a. (jaatavas lauses) jo ta kohegile läind on Jäm; kui `ükskid nii nobest leheb kohegile, siis küsitasse - - Khk; Telgas pidi ikka oostel selges olema kui loom kohegile töhe läks Kaa; Kui akkasid kohegille minema, et vaja `kośti `viia Lai; `peame üit́s ümärik nõu kas kohekile minnä Hel; arsti tunnistanu et, vere su̬u̬n om lahenu, veri om kohegile `sissepoole joosnu Puh b. (eitavas lauses) mitte kuhugi, mitte kuskile ta‿p leha kohegile Ans; Kui pole rangisi äi siis saa oost kohegile ede panna üht Kaa; Ta‿b soa oma jalaga `paergus mitte kohegile Pöi; ei käi `ku̬u̬li ei kohegille Kod; ma ei saa agu kohegille `panna Äks; `lamba kuumaga ei lähä kohekile, mintävät ei oleki Trv; linast `langa kedräti kodu küll, sedä es saadeta kohekille Ran; vana inimene om kate vahel, kohegile tedä ei sünnitädä Puh; ma ei lähäʔ kohigillõ Krl; Noʔ ei mõistaʔ enämb kohegipoolõ minnäʔ Har
2. hoopiski, sugugi, üldse mitte õõnad `ongi visad `kasma, kohegile ei lähä Kod; selle tü̬ü̬ ei `laabu kohegile Hel; ei aita ~ kõlba kohegile (kõlbmatust asjast, olendist või nähtusest) see‿p aita kohegile Khk; Jälle oo värav ää purutud, ma ütle, seike asi ep aita küll mette kohegile Kaa; see kolva kuhegile Kse; jumal paraku seast elu, ei kõlba si̬i̬ `koekile Trv; si̬i̬ rõuk ei kõlba kohekile Hel || (halvustavast suhtumisest) ta piap miu nii alvass ja alatuss, et mia ei `kõlba mitte kohekile Nõo
Vrd kohegi, kohegil