kohegilkohegilSaMär/ku-/ AudPJgIisHel, -gel Tor; kohigilKrl; kohekilHlsKrk; `koekilTrvKrk(`koeh) adv(osutab ebamäärast kohta) 1.kuskil a.(jaatavas lauses) ju ta kohegil ikka onJäm; Ma ei määleta änam, aga ma ole kohegil `söukest `asja näindAns; äks kohegil olePha; käis `koekilTrv; kohekil iki palab midägi Hls || kohegil kεima kiŋŋadKhk; Üks ülikond peab ikka seiksid kohegil keima riidid ka olema, missega teiste inimeste sega veib minnaKaab.(eitavas lauses) mitte kuskil taal pole `loomade `kohta kohegilKhk; seda‿s ole kohegil nähaKaa; ei ole kohegel keindTor; kaussi põlnd mette kohegil ka PJg; kohegil seda `asja ei õleIis; ei oole kassikst `koehkil Krk 2.kuhugi a.(jaatavas lauses) mea tahas kohekil minnäHls; või läät `kohekil muial Krkb.(eitavas lauses) mitte kuhugi kohegil meil `minna‿i oleAud; varass jätt vagja `seinä, tuli ei jäta `koehkil kedägi; `koehkil ta tühü ei viisi minnä, `tõmbass magamist `kamren sängün; ei saa `koekil panna tat Krk || hoopiski mitte si̬i̬ ei `kõlba änäp kohekil Krk Vrdkohegi, koeskil, kohkil