kohaline1kohali|ne, ku-KuuVaisporSa, IisHlsKrkHarPlv, kõ-LügKod, kohale|neReiPhlMarTõsTor, -lei|ne Emm, g -se 1. sobiv, paras see on seemekohalene vili, sesune alb ja peenikeRei; see oo minu kohalene tööTor; kõhaline ja kõrraline elokõrdKod; mea sai omale kohalise kotuseHls; si̬i̬ om miu kohaline (jõule vastav töö) Krk; ta kotuss ei olõ no sukugi˽kohaline vai hääPlv || ssobiv ese Ma olisin selle `härjäle `andand, olis mul paras kääkohaline (löömiseks sobiv vahend), mes sea tigejä `luomaga sis tehäKuuVrdkohtlene 2. (kellegi) vääriline, võrdne, sie mies on minu kõhalineLüg; naine oli kergupühita – siis oli `teiste kohaleine `jälle, läks tetekeriguleEmm; kaks meest `olle ikka majas, ikka mihe kohalest meestPhl; mõni võtab naise, [siis öeldakse] see üsna ta kohaleneMar; tä oo `moole kohalene inimene, passib või sünnib `mooleTõs; võt́tis kohalise naiseIis; si̬i̬ om temä kohaline, sedä võip ta võtta küll (abiellumisest) Krk; tu ei˽saa uma kohalist [meest] Har 3. tubli, korralik tama on kohaline inimine, tamal on koht ja `paika, tamal on südä rahul ja kaik oma olemise siesVai Vrdkohane