[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kohaline1 kohali|ne, ku- Kuu Vai spor Sa, Iis Hls Krk Har Plv, kõ- Lüg Kod, kohale|ne Rei Phl Mar Tõs Tor, -lei|ne Emm, g -se
1. sobiv, paras see on seemekohalene vili, sesune alb ja peenike Rei; see oo minu kohalene töö Tor; kõhaline ja kõrraline elokõrd Kod; mea sai omale kohalise kotuse Hls; si̬i̬ om miu kohaline (jõule vastav töö) Krk; ta kotuss ei olõ no sukugi˽kohaline vai hää Plv || s sobiv ese Ma olisin selle `härjäle `andand, olis mul paras kääkohaline (löömiseks sobiv vahend), mes sea tigejä `luomaga sis tehä Kuu Vrd kohtlene
2. (kellegi) vääriline, võrdne, sie mies on minu kõhaline Lüg; naine oli kergupühita – siis oli `teiste kohaleine `jälle, läks tetekerigule Emm; kaks meest `olle ikka majas, ikka mihe kohalest meest Phl; mõni võtab naise, [siis öeldakse] see üsna ta kohalene Mar; tä oo `moole kohalene inimene, passib või sünnib `moole Tõs; võt́tis kohalise naise Iis; si̬i̬ om temä kohaline, sedä võip ta võtta küll (abiellumisest) Krk; tu ei˽saa uma kohalist [meest] Har
3. tubli, korralik tama on kohaline inimine, tamal on koht ja `paika, tamal on südä rahul ja kaik oma olemise sies Vai
Vrd kohane

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur